Ütsäkümnendil, ku ma viil Võro sotsiaalosakunnah tüüti, kävemi tüüseldsilisega kõgõ lõuna aigu Rannatarrõ süümä.
Truugal oll’ pantu edehambas protiis. Ütskõrd urbõkuu lõpuh mi väega millegi pääle naarimi, ku jäl süümä sõksõmi. Seldsilisel linnas’ kuntshammas lumõlopa sisse. Täl oll’ väega kah’o umast hambakõsõst. Mi serksimi lummõ määne puul tunni,…