Perämine külg

  • Suur tükk aja suu lahki

    Suur tükk aja suu lahki

    Oll’ aasta 1980 ja illos suvinõ aig, ku ma olli Võro müüblivabrikun meistri montaaþi-viimistlüstsehhin.
    Egä kuu lõpun mi, meistride punt, tekk’ tüüliidsile…
  • Tossu Tilda pajatusõ

    Tihkõ peremehe nuhtlõmine
    Taa jutt om viil tuust aost, ku talon olli tiinjätütrigu. Suvõl magasi nä aidan. Küläpoisi nigu mehilädse tüke üüse tütrigõ mano. A peremiis es kannahta säänest asja. Hummogu olli tütrigu unidsõ ja päivä tüütegemine kah es edene. Tuuperäst passõ peremiis väega pääle, et kõrd…
  • Maolda nali

    Kuulsa Korneti pidoõdagu
    Vinne aigu olli Korneti pidoõdagu väega kuulsa, sinnä käve ka rahvast Eesti puult Ruusmäe kandist. A et minek oll’ õks võõralõ paika, sis pidi veidükese ette kah kaema. Võromaa nuurmehe kõnõli säänest juttu:
    «Kornetin om kats võimalust: kas saat Läti n. . . ..u vai liti näkku.»
  • Eksklusiivnõ juuk

    «Tulõ mullõ küllä, ma paku sullõ ütte eksklusiivsõt juuki,» kuts üts sõbõr tõist.
    «Mis juuk tuu sääne om?» om kutsutu uudishimolik.
    «Eestist poodist ostõtu õlu,» kitt sõbõr.
    Mannavatu Mango
  • Seo piät kül avitama

    Umbõs 50 aastat tagasi olli nuur tütrik, alustanu tüülkäümist. Suvõl, kõgõ lämmämbäl aol, tull’ kandli ala paisõ. Ku higisti, oll’ õks väega sant olla. Tohtõrdi kõgõpäält hinnäst esi, sõs määrse sõpru puult antuid egäsugutsit rohtõ – es midägi parõmbat. Lõpus pidi minemä tohtri manu.
    Tä visas’ kõrras…
  • Kuis vanaimä hobõsõ varast’

    Kuis vanaimä hobõsõ varast’

    Mu vanaimä oll’ sis umbõs katsa-ütsäaastanõ. Timä vanõmba olli Mõrgi mõtsa hainalõ lännü. Vanaimä jäeti kodo põrknit kitskma ja…
  • Tossu Tilda pajatusõ

    Võlssi läts’!
    Kasaritsa naanõ trehväú Leevi kanti. Saina pääl oll’ aigsadõ välän kuulutus küläpoodi kinnipanõkist. Kurb uudis paikligõlõ inemiisile egätahes.
    Naanõ lugi kuulutust ja imeht’ väega perämäst lausõt. Sääl oll’ kirän, et puut tennäs ummi seniilseid kliente.
    Ei või olla! Maal om kül pall’o vanno inemiisi, a nii…
  • Maolda nali

    Eläjä mulgun kinni
    Susi, kahr ja põdõr satasõ suurdõ mulku. Vällä ei saa. Paari päävä peräst nakkasõ susi ja kahr põdralõ kõnõlõma: «Kulõ, mi piät su är süümä. Sa nigunii lihha süvvä ei saa, nii et kellegi tõõsõ süümine tennü inämb kahh’o.»
    Põdõr jääs nõuhtõ. Siski om täl inne surmaminekit…
  • Seenehüpnuus

    Seenehüpnuus

    Minnu om kõik aig mõtsa poolõ kisknu. Hullus lätt tuu kiskmine esieränis sõs, ku seene mõtsan kasuma nakkasõ. Marjuga saa viil kuigi toimõ,…
  • Tossu Tilda pajatusõ

    Kolikambrõ koll
    Talomajja oll’ katusõ ala vällä ehitet illos suvõtarõ. Sääl miildü perretütrel tõõsõ tütrikuga, kes oll’ timäga ütevannunõ, muu rahva silmi alt kavvõmbal olla.
    Nuu tütriklatsõ olli joba piaaigu preili. A näidega üten tilbas’ kõrvaltalo tsill’okõnõ lats’kõnõ, kinkalõ miildü kah ilostõ säet suvõtarõ. Tedä vanõmbidõ tütrigõ salajutu…
  • Maolda nali

    Bussijuht
    Mille tege bussijuht nii, et ku om massina saisma pandnu, käü ümbre bussi ja toksas küll üte, kül tõõsõ jalaga bussikummõ?
    Selle, et täl omma pikäst sõidust muna kintsõ külge kinni kliipünü, tä raputas niimuudu noid vallalõ.
  • Puu otsa tagasi

    Kuuli raadiost, et tiidläse omma vällä uurnu: pia läävä inemise tagasi ahvis. Ku inemise väega pall’o puutri ja teleka takah istva ja inämb sukugi ei liigu, sõs või nii juhtuda.
    No ja pääliinah omgi asi käeh. Mito inemist omgi jo puu otsa tagasi lännü. A et Tal’nah…
  • Jälle lugu

    Paar aastat tagasi ollimi perrega Soomõn puhkaman. Tull’ mõtõ minnä lustiaida. Kävemi ilmaratta ja püürhällü pääl. Ümbretsõõri oll’ illus luudus ja uhkõ ilostusõ.
    Jalutimi sääl niisama, kooni jõudsõmi üte kemmergu manu, millel oll’ illus väiku aid ümbre. Ma lätsi aialõ häste lähküle. Äkki läts’ kemmergu uss vallalõ. Poti pääl…
  • Kon hädä suur, sääl abi lähkül!

    Kon hädä suur, sääl abi lähkül!

    Seo Eesti Vabariigi alostusõn juhtu mul üts andsak lehmä müümise lugu. Poig käve koolin, rahha läts’ hädäste vaia.…
  • Tossu Tilda pajatusõ

    Hiina seene
    Tütretütär tull’ talvõl uma tõõsõpoolõga vanaimäle küllä. Kostis tõi tä üten paki Hiina siini.
    Paki pääl oll’ opat, kuis näist hää suust saa. Määnestki suurt kunsti sääl es olõ, olku pääle, et Hiina seene. Külmäkapin külmä vii all tunn aigu leota, perän kupata ja katski…
  • Maolda nali

    Haiguisi ravi
    «Vanaesä, kas sul Twitter om?»
    «Ei olõ! Noorõst põlvõst kunagi oll’, a ma ravitsi tuu ilostõ vällä.»
    * * *
    «Mis ma sullõ tuu?» küsse naanõ, kiä hinnäst vällämaa kuurorti puhkama sõitma säädse.
    «Tuu mis tuut, täämbädsel aol om võimalik kõik kõrraligult vällä tohtõrda,» kost’miis vasta.
  • Järgmäne haldusreform vii mere mano

    Raadiost kuuli, et Vanal-Võromaal oodõtas joba järgmäst haldusreformi.
    Kuis parhilla ka valdu kokko ei pantasi, iks mere viirde ei jõvva. A järgmädse ümbrekõrraldamisõga om luutust, et ka meil vallapiiri mereni vällä läävä.
    Nii käveki Võro maakunna vallajuhi Vormsi saarõ pääl opmah, kuis olõs mere veereh…
  • Nal’anummõr

    Vinne aigu oll’ poliitkasvatus väega tähtsä. Võro tehnikumih oll’ seo tunni jaos säetü suurõ saali püüne pääle oppamisklass. Sääl oll’ tähtsämbit asju Lenini kipsist pää vai büst, mis saisõ vineerist kasti otsah.
    Poiskõsõ tahtsõva nall’a tetä. Nä nõstiva pää oppaja lavva pääle ja käändsevä kasti ümbre.
    Üts kõkõ väiksemb…
  • Kassi õnnõtus

    Kassi õnnõtus

    Olli vahtsõ Eesti edimädse aasta. Eläsimi tuukõrd mehe ja pojaga Antslan üürimajan. Meil oll’ paar pinni ja kassi. A üüse vahel iks…
  • Tossu Tilda pajatusõ

    Jalaga astõn ja ratta sälän sõitõn
    Tutva miis kõnõl’, kuis tä Võro liinan kats kõrda pidi jalgratta ala jäämä.
    Kõgõpäält ilosal suvõõdagul, ku tä astõ kodo poolõ. Tii oll’ küländ lagja, a keskelt konarliganõ. Tuuperäst hoit’ miis veere poolõ, mis oll’ sille. Äkki käänd’ täst sälä takast müüdä…
  • Maolda nali

    Kats küsümüst Mulgimaa kotsilõ
    1) Kas tiiät, määndse Mulgimaa liina nimi kõnõlõs ütest väega tunnõtust spordialast?
    2) A tuud tiiät, mille Tõrva liinan ei olõ õigõusu kerikut?
    Vastussõ:
    1) Loomulikult om tuu Karksi-Nuia, miä kõnõlõs saibaga hüppämisest.
    2) Iks tuuperäst, et kiäki taha-i olla Tõrva papp.
  • Teritedüisi suusõga olümpiäle

    Kuuli raadiost, et viil ütessä kuud inne talvitsit olümpiämängõ olõ-i Haani suusatiimil määrdemiihi. Nuu omma mehe, kiä pandva suusõ ala tavoti muudu asja ja sis triikvä tuud niikavva, ku tsärisemä nakas ja suusa häste nilbõs saava.
    A vahepääl nurisõsõ iks suusataja spordireportõrilõ, et suusa olli…
  • Vussilännü külä pääl käümine

    Tullimi poiskõisikooriga esinemäst. Jõudsõmi intrahe ilda, kotost koolihkäüjä pidimi kah är jaotama tarri vahel. Kellelgi tull’ mõtõ minnä tõsõ kõrra pääle tütrigõ mano.
    Lätsimi kõgõ suurõmbalõ tarrõ, kiäki pandsõ tulõ palama. Iistlaulja kisksõ türigõl tekke päält. Tütrigu karksiva üles ja naksiva vasta ründämä. Tooli…
  • Joosun tsumadan

    Joosun tsumadan

    Elo om parhilla sääne, et loet-kullõt uudisit, kon inämbähe iks röövitäs, varastõdas vai kogonistõ lüvväs maaha. Naksi sohvanukan mõlguhtama, ammu’s tuu ausa…
UMA Leht