«Poodi man» om üles säet keeleteo avvohinnalõ
Võrokiilne karmanihelü «Poodi man» om üles säet Eesti aasta keeleteo avvohinna kandidaadis. Taa om timahavatsidõ kandidaatõ siän ainukõnõ Eesti piirkunnakiiliga köüdet keeleettevõtminõ.
Keeleteo pääavvohinna saaja otsustasõ siiämaalõ ammõdin olnu Eesti haridus- ja tiidüsministi. Rahvaavvohind andas toolõ kandidaadilõ, kink puult rahvas kõgõ…
Keeleteo pääavvohinna saaja otsustasõ siiämaalõ ammõdin olnu Eesti haridus- ja tiidüsministi. Rahvaavvohind andas toolõ kandidaadilõ, kink puult rahvas kõgõ…
Võrokõsõ riigi tiidüspreemiä saajidõ hulgan
Minevä nädäli kuulutõdi vällä timahavadsõ riigi tiidüspreemjide saaja. Luudustiidüse aastagapreemiä sai Tarto ülikooli ilmatiidläisi punt töie tsükli «Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine» iist. Tollõn tiidläisi pundin om kats võrokõist kah: Posti Piia ja Rahu Jorma.
Seo nädäli Vikerraadio võrokeelitsen saatõn kõnõlõs…
Seo nädäli Vikerraadio võrokeelitsen saatõn kõnõlõs…
Vahtsõnõ võro keele iistkõnõlõja om Kuuba Rainer
27. vahtsõaastakuu pääväst pidä võro keele iistkõnõlõja ammõtit Kuuba Rainer.
Periselt om Rainer võro keele iist saisnu kõik 15 aastat, ku tä oll’ Võro instituudi direktri, ja no jakkas keele iist saismist võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogon. Võro keele iistkõnõlõja…
Periselt om Rainer võro keele iist saisnu kõik 15 aastat, ku tä oll’ Võro instituudi direktri, ja no jakkas keele iist saismist võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogon. Võro keele iistkõnõlõja…
Ansamblil Kõhukesed saa valmis võrokeelitside laulõga plaat
Ligembil päivil saa valmis ansambli Kõhukesed CD-plaat «Keele pääl», kon saa võrokeelitside laulõ ja muusiga vaihõlõ kullõlda Rahmani Jani luulõtuisi ja juttõ.
Plaadimatõrjal võeti üles minevä aasta imäkeelepäävä aigu kontsõrdil Ihamaru külämajan. Et ansambli avvostaja omma joba pikembät…
Plaadimatõrjal võeti üles minevä aasta imäkeelepäävä aigu kontsõrdil Ihamaru külämajan. Et ansambli avvostaja omma joba pikembät…
Rahvarõivakoolin saa näpotüünõksõ ja rõivakomplekti
Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ plaan sügüsest valla tetä rahvarõivakooli, kon saa katõ aasta joosul valmis meisterdä üte naisi vai miihi rahvarõivakomplekti, pääkattõst kooni tsuugõni vällä. Opiao seen andas muidoki hulgan tiidmiisi rahvarõividõ kandmisõ kotsilõ ja egäsugutsit näpotüünõksõ.
Rahvarõivakooli iistvõtja Oja Vilve…
Rahvarõivakooli iistvõtja Oja Vilve…
Mõttõviie muutus
«Häste, lõpõtami är ja läämi tüüd tegemä,» ütli sõbralõ pikembäs vinnünü jutuajamisõ lõpõtusõs. Ja oh imeht, sõbõr, kinka olõmi peris hulga mol’otamisõst märgotanu ja varrampa õks löüdnü, et tulõ aig maaha võtta, es vaidlõgi seokõrd vasta. Lätsimi mõlõmba ummi töie mano.
Olõ iks märgotanu, et inne mol’otama nakkamist…
Olõ iks märgotanu, et inne mol’otama nakkamist…
Kohe nuu väärtüse sõs kaonu umma?
Egälütel, nii noorõl ku vanal, piäsi olõma õigus inemise käest hääd sõnna, nõvvo ja tukõ saia
Shakespeare ütel’ jo umal aol, pia viissada aastat tagasi, et aig om jakust vallalõ. Ku vähägi lehti loet vai raadiot kullõt, saa ei inämp arvu, miä tuu võlss…
Shakespeare ütel’ jo umal aol, pia viissada aastat tagasi, et aig om jakust vallalõ. Ku vähägi lehti loet vai raadiot kullõt, saa ei inämp arvu, miä tuu võlss…
Tõsõ kundi otsast. Ku sõbõr küllä kuts, tulõ minnä
Mõnõ nädäli iist täüskuu aigu näi und, et üts sõbõr kõlist’ mullõ ja oll’ pahanu, et olõ lubanu tälle mitu kõrda küllä minnä, a ei olõ lännü. Küsse viil, kas mukka um kõik häste. Uni läts’ är ja es…
Ilmaelo ettekuulutamisõst
17. radokuul seol aastal nakkas Hiina kallendri perrä pääle verevä yang-hobõsõ aasta. Meil omma sis vastla kah.
Verevä hobõsõ aasta oll’ viimäte 60 aastat tagasi, tuu alas’ 21. vahtsõaastakuul 1966. Pall’ogi või olla üttemuudu, a muidogi mitte kõik, selle et päävä energiä, mis aasta sisse juhatasõ,…
Verevä hobõsõ aasta oll’ viimäte 60 aastat tagasi, tuu alas’ 21. vahtsõaastakuul 1966. Pall’ogi või olla üttemuudu, a muidogi mitte kõik, selle et päävä energiä, mis aasta sisse juhatasõ,…
Nutitelehvon – tarvilinõ vai mitte
Pall’o om juttu tuust, et latsil ei piässigi nutitelehvoni olõma. Et nä tsurkva uma aju är, ku kavva vahtva. Ja mänge mängen nuu tegeläse kõik aig liikva edesi-tagasi ja silmä väsüse noid takan aiõn är.
Nutitelehvon om mi tõnõ elo, tuud vahitas tunnõ kaupa.…
Nutitelehvon om mi tõnõ elo, tuud vahitas tunnõ kaupa.…
Priinime lugu: Siliksaar
Seol nimel om Eestin 14 kandjat. Rohkõmb kandjit – 18 – om varjantsil Seliksar. Paistus, et Seliksar om tsaariaigu Vinnemaalõ viid ja tagasi tuud nimi. Nimekujul Seliksaar om parla kandjit alla kuvvõ. A tulõ vällä, et täämbädse ao Siliksaarõ olli Eesti aigu perekirjun ka nimekujuga Seliksaar.…
Rallisõitja mehepoja
No kül jõudva noorõ mehepoja, mu tütrepoja Mulla Henri ja Marten, pall’u tetä. Putitasõ võidusõidumassinit, toova koolist kodo nellü ja viisi, nõstva jõusaalin rauda ja ku aigu üle jääs, sis plõksva viil õdagist arvutit kah. Tarõ taadõ teivä nä jääraa, selle et vaia om har’uta nilbõ…
Seo talvõ ilu, valu ja targutamisõ
«Võih, ku külm, a mõtlõ, kui illus,» kuulõt ütelt ja tõsõlt puult, ku rahvas kokku trehväs juttu ajama.
Säänest talvõ, ku kraadiklaas jo enämb ku kuu aigu nullist allapoolõ näütäs ja mõnõl üül õks peris kõva külm, ei olõ aastõid ollu. Ja lumi om…
Säänest talvõ, ku kraadiklaas jo enämb ku kuu aigu nullist allapoolõ näütäs ja mõnõl üül õks peris kõva külm, ei olõ aastõid ollu. Ja lumi om…
Teküs Loosi külävanõmb Tomsoni Viive
Kuimuudu käävä maal ütidse tegemise ja miä om ao joosul küläelon muutunu, tuud tiid häste teküs Vahtsõliina kihlkunna Loosi külä külävanõmb Tomsoni Viive.
Om külm talvõhummok, kraadiklaas näütäs katõkümnest allapoolõ. Viis minotit inne kokkolepütüt aigu om Viive uma autoga Loosi mõisa man platsin.…
Om külm talvõhummok, kraadiklaas näütäs katõkümnest allapoolõ. Viis minotit inne kokkolepütüt aigu om Viive uma autoga Loosi mõisa man platsin.…
Parm tsuskas: sõbrakukli
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
Tossu Tilda pajatus. Rättsepä naasõvõtt
Üten külän oll’ perren kats tütärd. Üts läts’ mehele ja miis vei tä liina. Tõnõ jäi kodo ja vanõmba mõtliva, et tuu tütär tulnu kah mehele panda.
Sääl külän oll’ üts poolõ meelega vana rättsepp. Minti sis tütärd toolõ pakma, tütrik oll’ nõun…
Sääl külän oll’ üts poolõ meelega vana rättsepp. Minti sis tütärd toolõ pakma, tütrik oll’ nõun…
Taksoga nuka taadõ
Mõni aastak tagasi peeti Urvastõn Heibergi Marie avvustamisõ päivä ja ma küsse Contra käest, kuis sinnä saasi. Tä ütel’, et Vanemuisõ platsi päält lätt eräle buss ja ku ma taha, sõs tä lask mu är uuta, ku jõvva bussiga Tartuhe. A sis piät ma kipõlt juuskma. Ütel’…
Vindläisi om egätsugumaidsi…!
Suurõ sõa viimäne päiv Berliinin. Säksa vanaherrä lösütäs diivani pääl ja lugõ lehte, ku äkki (säksa keeli plötzlich) om Vinne tank üten sainaga tarõn! Tankist tege luugi vallalõ ja küüsüs vanaherrä käest: «Kost ma Wilhelm strassõlõ päse?»
«Käänä no tast kummipuu mant kurrakätt! Jõnks edesi…
«Käänä no tast kummipuu mant kurrakätt! Jõnks edesi…
Kassipraat
Seo lugu om Johannesõst, vai nigu kõik tedä tundva inemise kutsva – Jussist. As’a esi sündü ammutsõl Vinne aol. Nii kongi kuvvõkümnendil.
Juss oll’ olnu elupõlinõ tiimiis. Tüülisest kooni meistrini. Nüüd pidi tä pensionipõlvõ. Oll’ matnu naasõ. Uma elämise jätnü pojalõ, kel suur pere. Esi kolinu maalõ, suurõmpahe keskustõ.…
Juss oll’ olnu elupõlinõ tiimiis. Tüülisest kooni meistrini. Nüüd pidi tä pensionipõlvõ. Oll’ matnu naasõ. Uma elämise jätnü pojalõ, kel suur pere. Esi kolinu maalõ, suurõmpahe keskustõ.…
