Hobõsõtüü päiv Karulan
Karula kihlkund, Kolski külä, Rõõmu talo. 6. lehekuu pääväl om talomoro pääl paarkümmend hobõsõtüü huvilist. Samapall’o latsi juusk kah ümbre. Hobõsõga tetäs läbi kõik tarvilik, et kardok maaha saia.
«Nüüt läämi vagusid ajama, Kaido aja nigunii kõvõra vao, sinnä mahus rohkõmb kartult,» lõõp Koivakonnu hobõsõmiis Raudsepä…
«Nüüt läämi vagusid ajama, Kaido aja nigunii kõvõra vao, sinnä mahus rohkõmb kartult,» lõõp Koivakonnu hobõsõmiis Raudsepä…
Lehmänimmi uurminõ tõi võrokõsõlõ korgõ tunnustusõ
Minevä kuu lõpun kooliopilaisi suurõl tiidüsfestivalil Tal´nan kuulutõdi vällä riikligu tiidüstöie konkursi avvuhinna. Põhikooli rehkendüsen sai tõõsõ kotussõ Saarõ Hipp Osula põhikooli 9. klassist, kiä uursõ uman tiidüstüün lehmänimmi.
«Säitsmendän klassin ma trehvsi kaema Eesti jõudluskontrolli keskusõ lehmänimmi nimekirja ja…
«Säitsmendän klassin ma trehvsi kaema Eesti jõudluskontrolli keskusõ lehmänimmi nimekirja ja…
Otsitas häid täüskasunuid opjit ja näide oppajit
Täüskasunuidõ koolitamist kõrraldav kogo Andras kuts üles märku andma noist opjist ja oppuisi kõrraldajist, kiä omma väärt tunnustamist. Sügüse peetäs täüskasunuidõ opjidõ nädälit, kon parõmbit kitetäs. Säänest kitmist võetas ette joba 20. kõrda.
«Pallõ kõiki, kiä omma tähele pandnu mõnt täüskasunut, kiä om opnu midägi ja tuuga umma ello parõmbas muutnu, timäst märku anda,» ütel’ Andrasõ juhatusõ liigõ, Võro täüskasunuidõ gümnaasiumi direktri Ojamaa Merike.
«Tuu opminõ ei…
«Pallõ kõiki, kiä omma tähele pandnu mõnt täüskasunut, kiä om opnu midägi ja tuuga umma ello parõmbas muutnu, timäst märku anda,» ütel’ Andrasõ juhatusõ liigõ, Võro täüskasunuidõ gümnaasiumi direktri Ojamaa Merike.
«Tuu opminõ ei…
Võro liin uut avvomärgi ettepanõkit
Võro liinavalitsus uut 2017. aastaga avvomärgi ettepanõkit.
Pallõldas teedä anda inemisist, kiä ummi tegemiisiga märgi vällä omma tiinnü.
Ettepanõkit võiva tetä kõik, sääl piät olõma põhjõndus ja kandidaadi andmõ.
Taotlusõ pallõldas viiä vai saata kiräga Võro liinavalitsustõ vai e-kiräga info@voru.ee ildampa 15. lehekuu pääväs.
UL
Pallõldas teedä anda inemisist, kiä ummi tegemiisiga märgi vällä omma tiinnü.
Ettepanõkit võiva tetä kõik, sääl piät olõma põhjõndus ja kandidaadi andmõ.
Taotlusõ pallõldas viiä vai saata kiräga Võro liinavalitsustõ vai e-kiräga info@voru.ee ildampa 15. lehekuu pääväs.
UL
Muusõumi kutsva üüse mängmä
Tulõva puulpäävä, 20. lehekuu õdagu tegevä muusõumi uma ussõ valla. Tähistedäs üle-euruupalist muusõumiüüd, timahavanõ teema om mängmine.
Vanal-Võromaal om 13 kotust, kon muusõumiüü programmi tetäs. Om egäsugumaidsi mängõ, lisas pillimängo, midä inämbüsin paigun kuulda saa.
• Räpinäl kõnõlõs Kalla Urmas umaaigsõst Räpinä kuulsast viiolimehest Pilli-Reinust.
• Põlva talorahvamuusõumin otsitas käkitüid salaperäliidsi asjo.
• Pähnil näüdätäs Družba saagõ ja lastas tuud ka näppi.
• Vahtsõliina linnussõn käävä keskao mängo….
Vanal-Võromaal om 13 kotust, kon muusõumiüü programmi tetäs. Om egäsugumaidsi mängõ, lisas pillimängo, midä inämbüsin paigun kuulda saa.
• Räpinäl kõnõlõs Kalla Urmas umaaigsõst Räpinä kuulsast viiolimehest Pilli-Reinust.
• Põlva talorahvamuusõumin otsitas käkitüid salaperäliidsi asjo.
• Pähnil näüdätäs Družba saagõ ja lastas tuud ka näppi.
• Vahtsõliina linnussõn käävä keskao mängo….
Havvõpüügikeelu aig saa läbi
Täämbädsest om lubatu siseviikogodõn haugõ püüdä. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest viil püüdä ei või, sääl om keeluaig 15. lehekuuni.
Kalamiis Otsa Kallõv kõnõl’, et timahava lõpõtiva havvõ kudõmisõ küländ ilda, vast nii nätäl tagasi. A osa kudõnõsõ varrampa, viil ijäga.
Otsa Kalõvi jutu perrä kudõmisõ lõpust kats nädälit haug ei võta. A ku tuu aig täüs saa, tulõva kalamiihile rõõmupäävä. «Sis tä om nii näläne, et nakkas võtma, ja sis…
Kalamiis Otsa Kallõv kõnõl’, et timahava lõpõtiva havvõ kudõmisõ küländ ilda, vast nii nätäl tagasi. A osa kudõnõsõ varrampa, viil ijäga.
Otsa Kalõvi jutu perrä kudõmisõ lõpust kats nädälit haug ei võta. A ku tuu aig täüs saa, tulõva kalamiihile rõõmupäävä. «Sis tä om nii näläne, et nakkas võtma, ja sis…
Heränemisel om huug seen
Oroviir, mõtsatii. Egäl puul paistus heränemine silmä. Toomõ ja mar’apuhma kasvatasõ lehti. Liinan joba ka kõo. Haniparvõ õkva külvetüisi põldõ pääl tegevä põllumehe vihatsõs. Naabrinaanõ äritses laatu pääl lillega. Mõni veretäs näost, om kõvastõ päivä saanu. Künnetäs ja kaivõtas maad, mõnõl om kardokas joba pantu.…
Kas maarahvas hiit hinge?
Keskkunna hoitminõ nakkas pääle ilmakaemisõst,
kon päämidses jüväs hingi uskminõ.
Vahtsõl Meremaal juusk ilmadu käänüline Whanganui jõgi, midä maoori, säälse perismaalasõ, omma muistidsõst aost pääle elusas pidänü. Urbõkuul anti jõõlõ koguni eräõigus ja taast sai ammõtligult füüsiline isik. Jõgi või nüüt esiki kohtulõ minnä, ku tedä pall’u…
kon päämidses jüväs hingi uskminõ.
Vahtsõl Meremaal juusk ilmadu käänüline Whanganui jõgi, midä maoori, säälse perismaalasõ, omma muistidsõst aost pääle elusas pidänü. Urbõkuul anti jõõlõ koguni eräõigus ja taast sai ammõtligult füüsiline isik. Jõgi või nüüt esiki kohtulõ minnä, ku tedä pall’u…
Armuliku Hedi: nuuril omma täämbä otsalda võimalusõ
Põlvast peri Armuliku Hedi (23) eläs ja tüütäs täämbä Villändin. Tä lõpõtas parasjago kultuurikõrraldusõ opmist ja tegeles pall’o kõrraldamisõga. Hedi oll’ timahava esitõt kõgõ parõmba sekretäri konkursilõ ja sai sääl tõõsõ kotussõ.
Noorõ inemise kotsilõ om Hedi pall’o tetä…
Noorõ inemise kotsilõ om Hedi pall’o tetä…
Olkõ imäpäiv illus!
Mi inemiisile miildüs märguta ja vaiõlda, egasugutsõidõ asju üle. Enne katsõndat märtsi targutõdi, kas naisipäivä om vaia, pedi olõma punanõ pühä ja medä viil. Et meil om jo imäpäiv, ja et naisi peas ega päiv austama ja tõist-kolmandat muudu.
Ku nii mõtlõma nakada, mis jaos ültse egasugutsõid tähtpäivi petä, olkõ ega päiv pidu vai ärke olkõ sukugi. Mis jaos tuu jaanipäiv ja joulu kah, tuld võit lämmäl aol ega õdagu vällän paluta,…
Ku nii mõtlõma nakada, mis jaos ültse egasugutsõid tähtpäivi petä, olkõ ega päiv pidu vai ärke olkõ sukugi. Mis jaos tuu jaanipäiv ja joulu kah, tuld võit lämmäl aol ega õdagu vällän paluta,…
Palktarõ ragominõ pakk ilmalõ huvvi
Ku umal aol tunnõt ettekuulutaja Vana-Kordo olõs ütelnü, et kunagi tulõva siist- ja säältpuult maakerrä mi maalõ kokko mehe, et oppi hariligu palksaina ragomist, ei olõs tedä kiäki usknu. Ummõhtõgi om tuu aig käen: mahlakuu perämädsel nädälil oll’ 12 säänest ilmahulgust Moosten ja…
Jaigi-päiv tõi Sännä mõisa saali väikeisi jutukõnõlõjit kõrraligult täüs
27. mahlakuu pääväl peeti Sännän edimäst Jaigi-nimelist võrokeelitside juttõ kõnõlõmisõ päivä. Latsi kutsuti lugõma ja tukast sugõmist es piä pelgämä – kõik osalidsõ olli kuun oppajaga inne tulõkit har’otanu.
Jutupajatajit oll’ kokko 28 ja nä…
Jutupajatajit oll’ kokko 28 ja nä…
Traktori ostminõ
1950. aastil oll’ traktori saaminõ esiki majandiil suur vidämine. Ostmisõ lua sai õnnõ sääne majand, miä oll’ sotsialistlikul võigõlusõl hää kotussõ pääl. A proovi sa ilma traktorilda sinnä etteotsa saia!
Mõnikõrd läts’ siski õnnõs. Seo 1956. aastagal Oleski Rolandi tett pildi pääl om üts sääne õnnõlik momment kinni…
Mõnikõrd läts’ siski õnnõs. Seo 1956. aastagal Oleski Rolandi tett pildi pääl om üts sääne õnnõlik momment kinni…
Ma olõ Linna Ivo
Uma Lehe juttõ naksi kirotama 17 aastakka tagasi ja tan om kotus perrä märki.
Mu vanõmb poig om lehega täpsele sama vana, käü autokoolin, suvõl saa 18 ja nakkas umma ello elämä. A Uma Leht ei näüdä vällä suuvigi autokuuli minnä ja umma ello elämä naada. Egä…
Mu vanõmb poig om lehega täpsele sama vana, käü autokoolin, suvõl saa 18 ja nakkas umma ello elämä. A Uma Leht ei näüdä vällä suuvigi autokuuli minnä ja umma ello elämä naada. Egä…
Hädäh rahaga
Mis om eloh kõgõ tähtsämb? Vanõmba ütlese kinmähe – tervüs. Noorõ ei tiiä luuvalust midägi, näile tulõ edimädsenä miilde raha. Omge nii – rahalda ei saa minnä puute, bussiga sõita, apteeke vai tohtre mano. Joba maast madalast küsütäs imä-esä käest rahha iätüse ostmisõs.
Latsõna sõproga mängeme puute, raha asõmõl…
Latsõna sõproga mängeme puute, raha asõmõl…
Ärtegemise aig
Kuuli raadiost, et kõiki kutsutas är tegemä. Et Eestimaalt pääle nakanu ärtegemine om jo üle mailma lakja lännü.
Tiiä-i, kuis muialpuul om, a Eestih mõistõtas kül häste är tetä.
Mito aastat om kõnõldu, et meil om puudu suurõst ideest. A kos määnegi suurõmb mõtõ tulõ, sõs lövvüs kõrraga hulga vastaliidsi, kiä är tahtva tetä.
Üts sääne asi om kipõ raudtii mi pääliinast kohegi Euruupahe. Niipall’o ku om tugõjit, om ka vastatsit.
Ja kõigil olõs…
Tiiä-i, kuis muialpuul om, a Eestih mõistõtas kül häste är tetä.
Mito aastat om kõnõldu, et meil om puudu suurõst ideest. A kos määnegi suurõmb mõtõ tulõ, sõs lövvüs kõrraga hulga vastaliidsi, kiä är tahtva tetä.
Üts sääne asi om kipõ raudtii mi pääliinast kohegi Euruupahe. Niipall’o ku om tugõjit, om ka vastatsit.
Ja kõigil olõs…
Maolda nali
Kats lühküt luku
Mailma kõgõ lühemb kolmõ rahva lugu: eestläne, vinläne, sakslanõ ja Ruitlanõ.
Viil üts lühkü lugu täämbädsest poliitikast: idioot ollõv Sesteri Sveni kutsnu Ligi Jürgenis.
Mailma kõgõ lühemb kolmõ rahva lugu: eestläne, vinläne, sakslanõ ja Ruitlanõ.
Viil üts lühkü lugu täämbädsest poliitikast: idioot ollõv Sesteri Sveni kutsnu Ligi Jürgenis.
Vemmalvärss
Imäkeele oppaja and’ latsilõ kodotüüs kirota üts värss, luudusõst vai eläjist. Parõmbil kästi ette kah lukõ.
Üts tragi tütrik, näost verrev, lugi: «Kitsõl kellä, oinal muna, sokul kõkõ parõmba.»
Oppaja nimi oll’ kah Sokk. Tõõsõ naksiva naarma, a oppaja Sokk ütel’: «Ärke naarkõ – seo om vemmalvärss.»
Oleski Villem
Üts tragi tütrik, näost verrev, lugi: «Kitsõl kellä, oinal muna, sokul kõkõ parõmba.»
Oppaja nimi oll’ kah Sokk. Tõõsõ naksiva naarma, a oppaja Sokk ütel’: «Ärke naarkõ – seo om vemmalvärss.»
Oleski Villem
Tossu Tilda pajatusõ
Müräk ja päkädsi
Kiirabi sõit’ välläkutsõ pääle haigõ mano. Sõitja olli kats tohtrit ja abitohtõrdajast tudõngipoiss, kink käen ka autoruul.
Tohtri võti uma uurmisõ ala tõbidsõ perreimä. Tudõngipoiss pand’ tähele, et ussõprao vaihõlt hiilvä tedä kats paari silmi.
«Tere!» hõigas’ poiss silmile. Tõõsõst tarõst asti vällä kats tsill’okõist perrepoiga. Suurõmb ai pää sälgä ja teret’ vasta. Väikumb pidi viil rohkõmb vaiva nägemä, et külälise näko nätä.
«Vai jummal, ku suur inemine!» imest’ väiku miis külälist.
Tuu…
Kiirabi sõit’ välläkutsõ pääle haigõ mano. Sõitja olli kats tohtrit ja abitohtõrdajast tudõngipoiss, kink käen ka autoruul.
Tohtri võti uma uurmisõ ala tõbidsõ perreimä. Tudõngipoiss pand’ tähele, et ussõprao vaihõlt hiilvä tedä kats paari silmi.
«Tere!» hõigas’ poiss silmile. Tõõsõst tarõst asti vällä kats tsill’okõist perrepoiga. Suurõmb ai pää sälgä ja teret’ vasta. Väikumb pidi viil rohkõmb vaiva nägemä, et külälise näko nätä.
«Vai jummal, ku suur inemine!» imest’ väiku miis külälist.
Tuu…
