Inne pito matkama!
Inne tulõva aastaga Umma Pito tetäs matkapäivi, kon saias tutvas Vana-Võromaa esi paikuga. Matkasari «Määne om seo maa? Kaemi perrä!» kuts tulõva kuu keskpaigast kooni Uma Pido pääväni tulõva aastaga 2. piimäkuul huviliidsi kümnel kõrral luudusõn käümä.
Egäl matkapääväl om plaanin kõndi maaha 10 kilomiitre ümbre. Omma ka…
Egäl matkapääväl om plaanin kõndi maaha 10 kilomiitre ümbre. Omma ka…
Kanepin peeti süküskultuuri laatu
Minevä puulpäävä peeti Kanepi seldsimaja man laadupäivä, kon ütteaigu näüdäti nii kultuuritegemiisi ku ka aiavilju. Hinnäst tutvusti Kanepi kihlkunna seldsi ja küläkogokunna, küläliisi oll’ ka kavvõmbast.
Laadupääväl asti üles Kanepi segäkuur, Tartese Heino üten sõpruga, Alle-Saija tiatristuudio, ansambli Capo ja mitmõ tandsurühmä. Oll’ kultuuriluulinõ…
Laadupääväl asti üles Kanepi segäkuur, Tartese Heino üten sõpruga, Alle-Saija tiatristuudio, ansambli Capo ja mitmõ tandsurühmä. Oll’ kultuuriluulinõ…
Käü pühäpaiku pildivõigõlus
SA Hiite Maja, Maavalla koda ja Tarto ülikooli luudusliidsi pühäpaiku keskus kutsva üles saatma pilte pühäpaigust. Riikevaihõlidsõ võigõlusõ teemas om luuduslidsõ pühäpaiga. Võigõlust peetäs kümnendät kõrda.
Aoluulidsõs luudusligus pühäpaigas peetäs algusõst pääle luuduslidsõ vällänägemisega paiku, kon edevanõmba omma käünü kombit täütmän. Vahtsõmbist pühäpaigust oodõtas võigõlusõlõ pilte ristipuiõst.
Võigõlusõga proovitas hoita ja väärtüstä pühhi paiku kultuuri- ja luudusõperändüst, saia ülekaehus naidõ paiku täämbädsest saisust ja juhti inemiisi pühhi paiku hoitma ja…
Aoluulidsõs luudusligus pühäpaigas peetäs algusõst pääle luuduslidsõ vällänägemisega paiku, kon edevanõmba omma käünü kombit täütmän. Vahtsõmbist pühäpaigust oodõtas võigõlusõlõ pilte ristipuiõst.
Võigõlusõga proovitas hoita ja väärtüstä pühhi paiku kultuuri- ja luudusõperändüst, saia ülekaehus naidõ paiku täämbädsest saisust ja juhti inemiisi pühhi paiku hoitma ja…
Uma Meki sööginätäl tulõ jäl
9–15. rehekuuni peetäs Võromaal Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nädälit. Tuul nädälil pakva viis söögikotust Uma Meki märgi saanu eräle menüüd. Kolm söögikäüki mass kokko 15 eurot.
Söögikotussõ, kon Uma Meki sööginädäli menüüd pakutas, omma Ööbikuoru villa Rõugõn, kohvik Suur Muna Haanin, Spring Cafe Võrol, Koopatoit (Piusa külastuskeskusõ kohvik) Piusal ja Saarsilla talukohvik Rõugõn.
UL
Söögikotussõ, kon Uma Meki sööginädäli menüüd pakutas, omma Ööbikuoru villa Rõugõn, kohvik Suur Muna Haanin, Spring Cafe Võrol, Koopatoit (Piusa külastuskeskusõ kohvik) Piusal ja Saarsilla talukohvik Rõugõn.
UL
Pakuti hulga põnõvit võrokeelitsit sõnno
Võro instituut kutsõ 14.–26. süküskuuni üles pakma vällä kõgõ põnõvampi võrokeelitsit sõnno. Üleskutsõ läts’ kõrda suurõlõ hulgalõ inemiisile: Mol’ovihun jõudsõ sõnnom ligi 10 000 inemise mano ja vällä pakuti päält saa sõna.
«Kõgõ inämb miildünü sõna oll’ «pudsunudsija»,» kõnõl’ Võro instituudi tiidrü Jüvä Sullõv. «Viil pakuti säändsit sõnno nigu «parhilla» ja «prõlla», nuu miildü inemiisile. Väega huvitav sõna oll’ «nussõldõ», miä tähendäs, et ku midägi om kehväste lännü,…
«Kõgõ inämb miildünü sõna oll’ «pudsunudsija»,» kõnõl’ Võro instituudi tiidrü Jüvä Sullõv. «Viil pakuti säändsit sõnno nigu «parhilla» ja «prõlla», nuu miildü inemiisile. Väega huvitav sõna oll’ «nussõldõ», miä tähendäs, et ku midägi om kehväste lännü,…
Laat ja raha
Sügüsiidsi laatõ aig om käen. Mitmõl puul peetäs mihklilaatu, tulõva kuu lõpun om Lindora laat. Laatõ peetäs tuuperäst, et vanast joba om näid peetü ja rahvalõ miildüs laatõ piten kävvü.
A om üts vahtsõ ao asi, miä laatõ pidämist vanno tähtpäivi aigu sekä. Tuu om raha. Ku vanast saiva…
A om üts vahtsõ ao asi, miä laatõ pidämist vanno tähtpäivi aigu sekä. Tuu om raha. Ku vanast saiva…
Sügüsene käänüaig
Om aig anda hindäle aigu pümmega harinõda ja ruttu vähembäs jättä
Süküs. Rõugu rahvas on ütelnü: «Pääväl käändäs mustõmb puul pääle.» Viil omma päiv ja üü ütetasatsõ a pümme aig võtt egä üüga rohkõmb võimust.
Kuul om jõudsa kasumisõ aig. Tasakaalust saa alostusõ mi hää tervüs ja…
Süküs. Rõugu rahvas on ütelnü: «Pääväl käändäs mustõmb puul pääle.» Viil omma päiv ja üü ütetasatsõ a pümme aig võtt egä üüga rohkõmb võimust.
Kuul om jõudsa kasumisõ aig. Tasakaalust saa alostusõ mi hää tervüs ja…
Ruusmaa Vootele: vaikus tege rõõmsas, hirm kurvas
Ruusmaa Vootele (29) om muusikalinõ kujondaja, muusik ja luulõtaja. Tä kirotas tihtsähe ka aolehin-aokirjun muusiga-arvostuisi. Nail päivil saa valmis Vootele edimäne sooloplaat «Audioluule reisipäevik», kon pääl timä reise aigu kirotõdu luulõtusõ üten muusikalidsõ kujondusõga.
Midä ja kon olõt opnu?
Katõ aasta iist…
Midä ja kon olõt opnu?
Katõ aasta iist…
Sundmisõst ei tulõ hääd nahka
Viimätsel aol om nakatu jäl kõvõmba helüga kõnõlõma tuust, mille õks siin elävä veneläse, no õigõdõ üteldä nuu, kiä kotun venne kiilt kõnõlasõ, mi riigikiilt ei mõista ja ei opi. Om juttu tett mitte õnnõ eesti keeli antavast gümnaasiumiharidusõst, a koguni tuust, et latsiaia peava kah kõik eestikiilse olõma. Egäsugutsid peenükeisi nimmiga programmõ ja projekte om kõrraldõt, a kiä õks ei taha, tuu eesti kiilt ei kõnõla. Ja kel…
Mändmetsa Leaga nõglapaiuvaikusõn
Timahavadsõ Kangro Bernardi kirändüsavvohinna saaja Mändmetsa Lea jutt om küländ tasalik, sõnno kokko hoitva. Huulmada vahepäälitsest vaikusõst saami ummõtõgi mitmõst ilmaasjast kõnõldus.
Telefonin om tükk aigu vaikust. Lõpus tulõ vastus:
«Hää külh.»
Sõida üle Mustajõõ silla. Mõnistõ kotsil om jõõ luht vett täüs, Mustjõgi paistus…
Telefonin om tükk aigu vaikust. Lõpus tulõ vastus:
«Hää külh.»
Sõida üle Mustajõõ silla. Mõnistõ kotsil om jõõ luht vett täüs, Mustjõgi paistus…
Trehvämine kahruga
1987. aastagal lätsimi tädiga suuhu kurõmarju korjama. Tädi peläs’ armõtohe kahru. Egä kõrd, ku tä ütsindä mar’ast vai seenest oll’ tulnu, oll’ herevillä ja selet’, et ollõv kuulnu kahru möürämist. Esi ahvsõ tuud hellü takah.
Nii sõs karglimi üte mättä päält tõõsõ pääle ja korssimi ilosit suuri marju. Saak oll’ hää.
Ütekõrraga nõst’ tädi pää üles ja silmäs’ mõtsaräbästikku. Ma kai ka sinnäpoolõ ja irvse: «Kas jälleki näet kahru?» Tädi vasta: «Ega nall’a ei…
Nii sõs karglimi üte mättä päält tõõsõ pääle ja korssimi ilosit suuri marju. Saak oll’ hää.
Ütekõrraga nõst’ tädi pää üles ja silmäs’ mõtsaräbästikku. Ma kai ka sinnäpoolõ ja irvse: «Kas jälleki näet kahru?» Tädi vasta: «Ega nall’a ei…
Rändtsirkus Võrol
1930. aasta lehekuun käve Võrol Medrano tsirkus Viinist. Võro turuplatsi pääle panti üles suur nelä mastiga telk. Tsirkus tõmmas’ maalt liina uskmada pall’o rahvast, 6000 eläniguga Võrol möi tsirkus 18 000 piletit.
Maalt tulli inemise jalaga, rattaga, hobõsõga. Eski kavvõmbist maakunna valdust tulti. Liin oll’ maainemiisi täüs ja…
Maalt tulli inemise jalaga, rattaga, hobõsõga. Eski kavvõmbist maakunna valdust tulti. Liin oll’ maainemiisi täüs ja…
Luulõtaja põrmand
Naksi koton remonti tegemä, täpsembäle naanõ naas’. Pand’ as’a kokko, võtt’ latsõ kanglihe ja ütel’ ussõ pääl, et remont om alanu.
Alanu sõs alanu. Kõlisti sõbralõ, ütli tälle kah, et remont om alanu. Tä tull’ mu poolõ, tüüristakohvri näpu otsan, ohas’ ja pand’ kõik uma trelliaku laatma. Kolmõ…
Alanu sõs alanu. Kõlisti sõbralõ, ütli tälle kah, et remont om alanu. Tä tull’ mu poolõ, tüüristakohvri näpu otsan, ohas’ ja pand’ kõik uma trelliaku laatma. Kolmõ…
Lats kaonu
Tuu asi juhtu 1976. aasta sügüse. Mu tütär Kati oll’ sis poolõtõsõ-aastanõ. Mu esä elli ütsindä Oravil kotoh. Ma sõitsõ egä nädäli kodo. Vaia oll’ tarrõ kraami, mõssu mõskõ ja tetä pall’o muud, kon naistõrahva kätt vaia om. Latsõkõnõ oll’ kõgõ üteh.
Tütär nakas’ väega varra kõndma ja kõnõlõma.…
Tütär nakas’ väega varra kõndma ja kõnõlõma.…
Sügüsene kardohkavõtt
Meil Aakrõ külän elli miis nimega Oskar, kutsuti Ossis. Sääne muhhe miis. A nüüt om koolnu. Tä oll’ häste avitaja, käve kõik aig küsümän, kas om api vaia.
Ossil oll’ traktor ja olli Laine, Taimo, Malle, Elve ja Kaja maalapi, kon tull’ avitaman kävvü. Keväjä kardohkavirksit ajaman, muldaman, sügüse valla ajaman.
Oll’ 2001. aastaga süküskuu lõpp. Ma ütli Ossilõ, et ku tä lätt naisilõ ajama, ajagu mul kah kardohka üles, nigunii sõit müüdä.
Aigi.…
Ossil oll’ traktor ja olli Laine, Taimo, Malle, Elve ja Kaja maalapi, kon tull’ avitaman kävvü. Keväjä kardohkavirksit ajaman, muldaman, sügüse valla ajaman.
Oll’ 2001. aastaga süküskuu lõpp. Ma ütli Ossilõ, et ku tä lätt naisilõ ajama, ajagu mul kah kardohka üles, nigunii sõit müüdä.
Aigi.…
Ostami põrssa kotih?
Kuuli raadiost, et inne valimiisi keeletäs kandidaatõ päähämäärmine är. A kuis saa är keeldä tuud, mis olõ-i viil alanu? Vai mille ma tohe-i tiidä, kedä valli? Vahtsõ valla omma ilmadu suurõ. Parhilla olõ-i ma nännü viil kõiki kandidaatõ nimmigi. A kedä nännü olõ, sõs nuu omma inämbähe võõra nime. Ku mõni omgi tutva nimi, sõs näko kül ei mõista mano panda. Vai vastapite: mõni inemine om näo perrä tutva, a ma…
Maolda nali
Midä eläjä söövä?
«Võiukriis» tulõtas miilde luu Võro koolioppajast, kiä küsse algklassi latsi käest niimuudu: «Kar’amaal seivä lehm ja lammas võidu. Midä nä seivä?»
Õigõs vastussõs lugi, et haina. Esi oll’ tä uma küsümüsega väega rahul ja arvas’, et võrokõisist koolilatsõ ei saa eestikeelitsest sõnast «võidu» õigõlõ arvu ja pakva, et eläjä võidu söövä.
«Võiukriis» tulõtas miilde luu Võro koolioppajast, kiä küsse algklassi latsi käest niimuudu: «Kar’amaal seivä lehm ja lammas võidu. Midä nä seivä?»
Õigõs vastussõs lugi, et haina. Esi oll’ tä uma küsümüsega väega rahul ja arvas’, et võrokõisist koolilatsõ ei saa eestikeelitsest sõnast «võidu» õigõlõ arvu ja pakva, et eläjä võidu söövä.
Tossu Tilda pajatusõ
Õigõ supp
Üten Võromaa taloperren kasvi suurõmbidõ latsi kõrval sääne poiskõnõ, kiä es taha suppi. Tä nurisi, mille hää praat är tsurgitas ja ülearvo pall’o vett patta pandas.
Imä kah kai lavvan poja taldrigu pääle suppi nõstõn, et supp olõs rohkõmb sakõ. Esä sääl kõrval lõmpsõ supiliimi.
Ütskõrd, ku hernesupp oll’ häste paks ja illos lihatükk laiut’ kah seen, haard’ poiskõnõ kahvli ja väidse, esi kitt’: «Vot seo om õigõ supp!»
Rätiga raadio
Sõa…
Üten Võromaa taloperren kasvi suurõmbidõ latsi kõrval sääne poiskõnõ, kiä es taha suppi. Tä nurisi, mille hää praat är tsurgitas ja ülearvo pall’o vett patta pandas.
Imä kah kai lavvan poja taldrigu pääle suppi nõstõn, et supp olõs rohkõmb sakõ. Esä sääl kõrval lõmpsõ supiliimi.
Ütskõrd, ku hernesupp oll’ häste paks ja illos lihatükk laiut’ kah seen, haard’ poiskõnõ kahvli ja väidse, esi kitt’: «Vot seo om õigõ supp!»
Rätiga raadio
Sõa…
