Mõnistõ muusõumin saa savvusannan kävvü
Minevä puulpäävä oll’ Mõnistõ talorahvamuusõumin Kuudsil kütet sann. A seokõrd es olõ tego hariligu puulpääväga. Rahvas oll’ kogonu muusõummi, et ütitselt vahtsõst vallalõ tetä vana savvusann.
Kokkosaamisõ alostusõn kõnõl’ muusõumi pernaanõ Tulviste Hele tuust, kuimuudu ja kelle abiga sanna vallategemine võimaligus sai.…
Kokkosaamisõ alostusõn kõnõl’ muusõumi pernaanõ Tulviste Hele tuust, kuimuudu ja kelle abiga sanna vallategemine võimaligus sai.…
Suvõga tsuklõ saan Lõuna-Eesti järven
Võti hindäle plaani ujju timahava saan Lõuna-Eesti järven. Tsukõlnu olõ joba 63 järven.
Ütskõrd keset külmä talvõ, sõs, ku oll’ õkva käümän kõva pidu Eesti hällüpäävä avvus, mõtli ma, midä võinu Eestile umalt puult kinki. Mõtõ linnas’ õkva suvõ manu. Võrumaal om häste…
Ütskõrd keset külmä talvõ, sõs, ku oll’ õkva käümän kõva pidu Eesti hällüpäävä avvus, mõtli ma, midä võinu Eestile umalt puult kinki. Mõtõ linnas’ õkva suvõ manu. Võrumaal om häste…
Varustini Andrese «Sandisuu ei võlsi» Rõugõn ja Sulbin
6. hainakuul tetti Rõugõ kunstikuurin ja 7. hainakuul Sulbi kohvikun valla Varustini Andrese, tõõsõ nimega Parmu karikatuurõ ja koomiksidõ näütüs.
Kunstnik kõnõl’ Sulbin ummi töie kotsilõ niimuudu: «Inämbüs naid pilte omma Õhtulehen är ilmutõdu, osa om niisama kah tettü.…
Kunstnik kõnõl’ Sulbin ummi töie kotsilõ niimuudu: «Inämbüs naid pilte omma Õhtulehen är ilmutõdu, osa om niisama kah tettü.…
Hurda avvohinna saiva timahavva Allasõ Tiia ja Saukasõ Rein
21. hainakuu pääväl antas Põlva rahvaharidusõ seldsin üle Jakob Hurda rahvuskultuuri avvohinna. Timahavvadsõ avvohinnasaaja omma folklorist ja Hurda-uurja Saukasõ Rein ja võrokeelidse koolioppusõ kõrraldaja Allasõ Tiia, kelle tegemise aokirändüsen, kultuurikõrraldusõn ja projekte vidämisen omma avitanu võro kultuuri tähtsäs tetä ja alalõ hoita. Avvohinna välländmist tugõva Eesti Kultuurkapital, Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Põlva vallavalitsus.
UL
UL
Valmis om saanu vahtsõnõ võrokeeline latsiraamat
«Teedu ja Peedu, süümä!» om nal’alinõ raamat kõgõst tuust, miä süüki ja süümist pututas. Kirivide pilte ja lustiliidsi johtumiisiga saa selges, miä süvvä sünnüs, miä ei, kuimuudu om viisakas lavva takan hinnäst üllen pitä ja pall’o muud. Teedu ja Peedu tegemiisist om soomõ keelen vällä antu 19 ja eesti keelen neli raamatut. Taa om edimäne Teedu ja Peedu raamat võro keelen.
Võro kiilde pand’ raamadu…
Võro kiilde pand’ raamadu…
Võrol tulõ latsifestival
28.–29. hainakuul peetäs Võro liinan latsifestivali. Katõ päävä seen om üle liina pall’o huvvipakvat – mitmõsugumadsõ atraktsiooni, etendüse, seiklusõ, silmämuutmisõ, tsirkus, multiga ja pall’o muud. Tegemiisi jakkus egän vannusõn latsilõ ja latsõmeelitsile.
Inämb teedüst saa: vorulastefestival.ee
UL
Inämb teedüst saa: vorulastefestival.ee
UL
Vana-Võromaa turismivoldik
Kokko om säet voldik, miä tutvustas Vana-Võromaa sannakombit, paigapäälist süüki, pillitraditsiooni ja muud umanäolist. Säält löüd ka Võromaa kaardi, kohe omma pääle märgitü vana kihlkunna ja tähtsamba kultuuriväärtüse. Voldik anti vällä eesti, võro, soomõ, inglüse, läti ja vinne keelen.
UL
UL
Võtami rahulikult ja jäämi inemises!
Käve ildaaigu Rumeeniä pääliinan Bukarestin ja kõik oll’ nigu iks põnnõv ja tõistmuudu, a mullõ jäi silmä üts asi, miä ma arva, et võinu iinkujos olla kõigilõ ka tan – rumeeniä inemine. Näil om sääl seo olõminõ lihtsämb ja rahulikumb: uulidsa pääl kõndva…
Leesalu Diana: heng ütles, et taha midägi kodokandin tetä
Ummist tegemiisist kõnõlõs Põlvast peri tiatritegijä Leesalu Diana (35), kiä om üts Eesti hinnatumb lavastaja ja dramaturg.
Kost ti peri olõti?
Olõ kasunu ja koolin käünü Põlvan, a mu imä puult vanavanõmba omma peri Mikitämäe kandist. Suurõ jao koolivaheaigõst ja…
Kost ti peri olõti?
Olõ kasunu ja koolin käünü Põlvan, a mu imä puult vanavanõmba omma peri Mikitämäe kandist. Suurõ jao koolivaheaigõst ja…
Mõttõlõmisõst (meditiirmisest)
Mille om vaia mõttõlõmist, miä paistus nigu mittemidägitegemine
Ülikooli edimädsel aastagal panni hinnäst kirja meditiirmise koolitusõlõ. Olli mõttõlõmisõst tsipa lugõnu ja tahtsõ tuud pruuvi. Nigu joba ette arvssi, es astu ma kipõstõ vahtsõhe maailma, kon suurõn õnnõn ümbre lindõlõ. Perän pikkä loengit täüs päivä lätsi…
Ülikooli edimädsel aastagal panni hinnäst kirja meditiirmise koolitusõlõ. Olli mõttõlõmisõst tsipa lugõnu ja tahtsõ tuud pruuvi. Nigu joba ette arvssi, es astu ma kipõstõ vahtsõhe maailma, kon suurõn õnnõn ümbre lindõlõ. Perän pikkä loengit täüs päivä lätsi…
Suvinõ kirändüsnõu
Kuigi suvõl tahassi kõik aig vällän aiamaa pääl passi vai mõtsu piten roita, sõs egä kõrd olõ-i tuu jaos kõgõ parõmb ilm. A lugõmisõs passis õkva sääne ilm väega häste. Vihmatsidõ päivi jaos löüd siist väiku soovitusõ kõigilõ, kiä võro kirändüse vastu huvvi tundva, a ei tiiä, kost alosta.
Kaplinski Jaani
«Mõtsa ja tagasi» (2014)
Ummamuudu reisikiri, raamat roitmisõst, saman mitte kongi kavvõndal, a peris uma kodoaia takan mõtsan. Kaplinskilikult hää ja märgotaja, kõnõlõs…
Kaplinski Jaani
«Mõtsa ja tagasi» (2014)
Ummamuudu reisikiri, raamat roitmisõst, saman mitte kongi kavvõndal, a peris uma kodoaia takan mõtsan. Kaplinskilikult hää ja märgotaja, kõnõlõs…
Kunsti seen kasunu Kirke
Nuur luujaheng Rumvolti Kirke (15) om hää näüde tuust, kuis loomingulinõ ja kimmäs kodo and latsilõ võimalusõ hinnäst vällä näüdädä.
Kunst, muusiga, kirändüs, a ka näütüses sulgpall – kõik nuu omma kunstnigupaari Rumvolti Aivari ja Jõgi-Rumvolti Ruti tütre Kirke elon väega tähtsä. Määne timä nägemine naist asjust…
Kunst, muusiga, kirändüs, a ka näütüses sulgpall – kõik nuu omma kunstnigupaari Rumvolti Aivari ja Jõgi-Rumvolti Ruti tütre Kirke elon väega tähtsä. Määne timä nägemine naist asjust…
Orava koolin oll’ rahvidõvaihõlinõ folkloorilaagri
29. piimäkuust 2. hainakuuni peeti Orava koolin rahvidõvaihõlist latsi folkloorilaagrit, kon muiõ tegemiisi hulgan sai valmis ka etendüs eesti ja udmurdi märdikombist.
Laagrin oll’ katõssa last Udmurdimaa pääliina Iževski kunstõ koolist, niisama katõssa Orava kooli folklooriansambli Käopojad liigõt ja neli…
Laagrin oll’ katõssa last Udmurdimaa pääliina Iževski kunstõ koolist, niisama katõssa Orava kooli folklooriansambli Käopojad liigõt ja neli…
Jaigi sünnüaastapäiv
1999. aastaga 15. hainakuul tähistedi Sännä mail pidolidsõlt tast peri kirämehe, aokiränigu ja haridustegeläse Jaigi Juhani (13.01.1899 – 10.12.1948) 100. sünniaastapäivä. Timäle tetti tuul pääväl valla mälehtüskivi, vallategemise man olli ka Jaigi tütär Ilo ja poig Koit üten naasõ Anuga. Seo pildi tekk’ Jakobi Kaido.
Tuukõrd istuti…
Tuukõrd istuti…
Mõttõlda soovitusõ
Modell, näütlejä ja ettevõtja Kardashiani Kim, kiä om teedüperäst räppär Westi naanõ ja väega pall’odõ naisi iidol, jaga sotsiaalmeediän umalõ ilmadusuurõlõ avvostajidõ hulgalõ vagiinahuuldusõ soovituisi, määndsit ma Uma Lehe lugõjalõ väega es soovitanu. Mõnõ puhul võit uma vagiina sinnäsamutsõhe käändä, mõnõ soovitusõ puhul raiskat jälki ilma…
Latsõpõlvõ kassi
Mi olli sõsaraga ütevana, tuuperäst teimi latsõn kõiki asju kuun. Vahel õks kiusassi ja iksõ kah. Seo lugu sündü, ku mi olli kuus aastakka vana, imä ütel’ – säitsmes pääl.
Latsi aru saatsõ ekä tegemist, mis sündü tarõn, muru pääl vai nurmõn, juhtu kas hindä vai eläjidega.…
Latsi aru saatsõ ekä tegemist, mis sündü tarõn, muru pääl vai nurmõn, juhtu kas hindä vai eläjidega.…
Külänaisi umakohus
Vinne aol otsõ rahvas iks parõmbat paika, kon tüüd, kortinat ja suurõmbat palka saanu. Liiguti ütest paigast tõistõ.
Egä kõrd, ku küllä tull’ vahtsõnõ inemine, oll’ ka uurmist ja puurmist. Vahtsõnõ tulõja panti proovilõ ja avitõdi vai sis halvustõdi, ku oll’ põhjust.
Üten Põlva maakunna peräpõrgun mõisa viinaköögi majan oll’ kortõri saanu tsiatalitaja. Tiieti, et tä oll’ varrampa joba mitmõn paigan elänü.
Vahtsõ tsiatalitaja tulõkiga naas’ pääle imelik asi. Nigu magnõtiga naksi…
Egä kõrd, ku küllä tull’ vahtsõnõ inemine, oll’ ka uurmist ja puurmist. Vahtsõnõ tulõja panti proovilõ ja avitõdi vai sis halvustõdi, ku oll’ põhjust.
Üten Põlva maakunna peräpõrgun mõisa viinaköögi majan oll’ kortõri saanu tsiatalitaja. Tiieti, et tä oll’ varrampa joba mitmõn paigan elänü.
Vahtsõ tsiatalitaja tulõkiga naas’ pääle imelik asi. Nigu magnõtiga naksi…
Tossu Tilda pajatus
Kasaritsa miis ja võõramaa sõna
Kasaritsa miis käve uma autoga ilma pite sõitman. Naanõ oll’ kah üten. Poolamaal müüdi elämiisi man värskit kurkõ, tomatit, marju – ütesõnaga säänest kraami, mis parhillatsõl aol pindre pääl ja puhman kasus.
Säälsaman värtide ja sainu pääl näiva nä plakadi muudu silte, kohe oll’ suurõlt kirotõt: JAJA. Naanõ mehega naksiva märgotama, midä tuu võisi tähendä. Poola kiilt nä jo es mõista. Peräkõrd arvas’ Kasaritsa miis, et sääl talon…
Kasaritsa miis käve uma autoga ilma pite sõitman. Naanõ oll’ kah üten. Poolamaal müüdi elämiisi man värskit kurkõ, tomatit, marju – ütesõnaga säänest kraami, mis parhillatsõl aol pindre pääl ja puhman kasus.
Säälsaman värtide ja sainu pääl näiva nä plakadi muudu silte, kohe oll’ suurõlt kirotõt: JAJA. Naanõ mehega naksiva märgotama, midä tuu võisi tähendä. Poola kiilt nä jo es mõista. Peräkõrd arvas’ Kasaritsa miis, et sääl talon…
Muda Mari pajatus
Taha umma rahha tagasi
Ma kuuli raadiost, et tuu massulda bussisõidu raha tulõ massumasja tengelpungast. Et kor’atas kõiki inemiisi käest massu kokko ja sõs jaetas vahtsõst bussisõidu iist lakja. A ku ma sukugi bussiga sõida-i, sõs kohe tuu mu raha jääs?
Ma sõidassi külh kellä kümne aigu paar piätüsevaiht poodini ja sõs kodo tagasi. A mi küläst sõitva bussi õnnõ hummogu varra ja õdagu ilda, ku puut kinni om.
Simsoni Kadri võissi viil paar ammõtnikku…
Ma kuuli raadiost, et tuu massulda bussisõidu raha tulõ massumasja tengelpungast. Et kor’atas kõiki inemiisi käest massu kokko ja sõs jaetas vahtsõst bussisõidu iist lakja. A ku ma sukugi bussiga sõida-i, sõs kohe tuu mu raha jääs?
Ma sõidassi külh kellä kümne aigu paar piätüsevaiht poodini ja sõs kodo tagasi. A mi küläst sõitva bussi õnnõ hummogu varra ja õdagu ilda, ku puut kinni om.
Simsoni Kadri võissi viil paar ammõtnikku…
Maolda nali
Hää palsam
Vanamiis ja vanamutt omma sannan. Vanamiis löüd andsagu pudõli. Küsüs, mis tuu om. «Seo om palsam,» vastas vanamutt.
Vanamiis uur viil pudõlit ja pitsitäs säält tsipa peo pääle.
«Noh, tulõ siiä, ma palsameeri su är!»
Vanamiis ja vanamutt omma sannan. Vanamiis löüd andsagu pudõli. Küsüs, mis tuu om. «Seo om palsam,» vastas vanamutt.
Vanamiis uur viil pudõlit ja pitsitäs säält tsipa peo pääle.
«Noh, tulõ siiä, ma palsameeri su är!»
