Sõiralõ uma maa märk
Võromaa ja Setomaa suurõmba sõirategijä omma sälä kokko pandnu ja küsüse mi kandin tettüle sõiralõ Euruupa Liidu kaitstut geograafilist tähüst. Sääne märk and ostjalõ teedä, et kaup om peri kimmäst piirkunnast ja õkva sääne, nigu tä vällä lubat om.
Märgi küsümise üts vidäjit, Nopri talomeieri peremiis Niilo…
Märgi küsümise üts vidäjit, Nopri talomeieri peremiis Niilo…
Haanimaa vanõmb sai sepä tettü mõõga
Haanimiihi nõvvokua rahvas om iks näüdänü umma linatsõst rõivast tettüt mundrit. No om haanimiihhi vanõmba mundri mano valmis saanu ka sepä tett mõõk.
«Taa ei olõ sõamõõk, taa om meil rahu ja sõprusõ tunnismärk,» kõnõlõs haanimiihhi nõvvokua vanõmb Hollo Agu vahtsõst mõõgast.
Mõõga tekk’…
«Taa ei olõ sõamõõk, taa om meil rahu ja sõprusõ tunnismärk,» kõnõlõs haanimiihhi nõvvokua vanõmb Hollo Agu vahtsõst mõõgast.
Mõõga tekk’…
Vällä tull’ võrokeeline Räpimehe Risto raamat
Võro keelen om valmis saanu vahtsõnõ latsiraamat, tuu om põnõvuslugu Räpimehe Ristost.
Suumlaisi kirotõduid ja joonistõduid Risto-raamatit om Soomõn ilmunu jo 26 tükkü ja noid om ümbre pantu paarikümnehe kiilde.
Raamadu «Aig om käen, Räpimehe Risto» päätegeläne Risto eläs kuun tädi…
Suumlaisi kirotõduid ja joonistõduid Risto-raamatit om Soomõn ilmunu jo 26 tükkü ja noid om ümbre pantu paarikümnehe kiilde.
Raamadu «Aig om käen, Räpimehe Risto» päätegeläne Risto eläs kuun tädi…
Vahtsõt muudu «ristimõts»
Käve ildaaigu Põlvamaal kodokandih ümbre sõitmah ja näi vahtsõt muudu ristimõtsa. Naid oll’ peris hulga üte tii veereh. Mõnõ olli joba är maaha võedu ja halgõs tettü, tõsõ uutsõva viil umma aigu ummi ristega. Õnnõs olliva ristega puu iks kuionu. Musta Riivo jutt ja pilt
Põlvan tulõ Hurda seldsi kodoluukonvõrents
28. märdikuul peetäs Põlva raamadukogo saalin kodoluukonvõrentsi. Kõnõldas parhillatsõst Põlva vallast, jutus tulõ ka Eesti lipu tähtpäiv. Konvõrendsil esitletäs vahtsõt Kolga Raimondi luulõkogomikku ja Põlva harrastustiatri mäng dokumentaallavastust 1944. aastaga sügüsest.
Kodoluukonvõrendsi kõrraldas Hurda Jakobi nimeline Põlva rahvaharidusõ selts ja tugõ Põlva vallavalitsus.
UL
Kodoluukonvõrendsi kõrraldas Hurda Jakobi nimeline Põlva rahvaharidusõ selts ja tugõ Põlva vallavalitsus.
UL
Võro keele nädäli tiidmiisi proovi vasta oll’ suur huvi
Võro keele nädälil (5.–11.11) keelehuviliidsilõ vällä pakut tiidmiisi proovi «Ütski tark ei sata taivast» vasta oll’ seo aasta esieränis suur huvi: üten lei 2300 võro keele sõpra. Viktoriini kõrraldas Võro instituut ja viimätsil aastail om seo tiidmiisi pruuv olnu pääle opilaisi mõtõld kõigilõ keelehuviliidsilõ.
Timahava olli keelemõistmist pututava küsümüse köüdedü söögi ja süümisega. Küsümüisi avit’ Võro instituudil kokko säädi Kelbä Raivo.
UL
Timahava olli keelemõistmist pututava küsümüse köüdedü söögi ja süümisega. Küsümüisi avit’ Võro instituudil kokko säädi Kelbä Raivo.
UL
Kuvvõs Uma Pido peetäs 2023. aastagal
Järgmine suur võrokõisi laulu- ja rahvapido Uma Pido peetäs 2023. aastaga 3. piimäkuul Põlvan Indsikurmun.
Varrampa om Umma Pito peet kas katõ vai kolmõ aasta takast, a no omma kõrraldaja otsustanu, et viis aastakka om paras laulupido vaih. Viieaastadsõ vaihõga peetäs ka tõisi Eesti suuri laulupidosiid.
UL
Varrampa om Umma Pito peet kas katõ vai kolmõ aasta takast, a no omma kõrraldaja otsustanu, et viis aastakka om paras laulupido vaih. Viieaastadsõ vaihõga peetäs ka tõisi Eesti suuri laulupidosiid.
UL
Lähküidsi naabridõ pidopäiv
Kats lätläst nägevä kavvõmban kedägi. «Kae, eestläne juusk!» ütles üts tõõsõlõ. Tõõnõ kaes kah, a ei jää nõuhtõ: «Taa om hoobis leedulanõ, kiä sais!»
Säändsit nall’u kõnõlõsõ lätläse ummi naabridõ kotsilõ. Läti riigi 100. sünnüpäiv sai ka Eestin kõvva är kõnõldus. Kuigi mi olõmi perämädse…
Säändsit nall’u kõnõlõsõ lätläse ummi naabridõ kotsilõ. Läti riigi 100. sünnüpäiv sai ka Eestin kõvva är kõnõldus. Kuigi mi olõmi perämädse…
Häniläne
Häniläne: inemine ei suta umma lühkeist ello mudsukalõ täütä
Kiränik Häniläne om valmis saanu vahtsõ raamadu. Uma Leht uur, minkast vahtsõst raamatust lukõ saa ja midä arvas Häniläne võro kirändüse täämbädsest saisust.
Ti vahtsõ raamadu päälkiri om «Kibõna ütest rändämisest». Midä sõna «rändämine» Teil märk?
Sõna «rändämine» märk…
Ti vahtsõ raamadu päälkiri om «Kibõna ütest rändämisest». Midä sõna «rändämine» Teil märk?
Sõna «rändämine» märk…
Tsirgu ja eläje hoitva inemise ligi
Kõnõldagu no pääle, et mõtsa ei võeta põra iiba pall’u maha, taa kasus maru kipõlt asõmõlõ ja tõist-kolmadõt muudu, peris õigõ naa asja õks egäl puul ei olõ. Egä petäi vai kuus ei olõ siski paiuvõsa, mea paari aastaga niisama suurõs kasus nigu enne ragumist.
Muiduki, tuu om kah hää, et kannistikõ päält lövvät mitu aastaiga maas’kõid ja vauõrmõid, enne ku saksamaa toomõ ja muu sääne elujõulinõ võsakraam…
Muiduki, tuu om kah hää, et kannistikõ päält lövvät mitu aastaiga maas’kõid ja vauõrmõid, enne ku saksamaa toomõ ja muu sääne elujõulinõ võsakraam…
Ruttu vorstijärjekõrda!
Olõ pensionär ja aigu küländ. Nii autusõidus ku perrämõtlõmises. Määnegi tiidläse-pisiläne om kunagi sisse pugõnu, nii et tüki egal puul katsiid tegemä.
Suvõl katsõti Võru-Tartu tii pääl. Sääl om suurõlt jaolt 90-märk iin, ma sõidi sis 90 ja 100 vahepääl, et nätä, mis sünnüs.
Sündü tuu, et varsti tegüsi mu takka joru autiid. Kui nimä aru saie, et mul ei olõ plaanin gaasi manu panda, naksiva ütekaupa minust müüdä minemä. Ma…
Suvõl katsõti Võru-Tartu tii pääl. Sääl om suurõlt jaolt 90-märk iin, ma sõidi sis 90 ja 100 vahepääl, et nätä, mis sünnüs.
Sündü tuu, et varsti tegüsi mu takka joru autiid. Kui nimä aru saie, et mul ei olõ plaanin gaasi manu panda, naksiva ütekaupa minust müüdä minemä. Ma…
Muusikast ja lihast kõrdapite
Ma olõ üldidselt peris suurõ süämega inemine, aga viimätsel aol tüküs süä ruttu täüs minemä. Tõnõkõrd peris tühä asja pääle.
Näütüses muusikameeste pääle. Raadiost tulõ vahel saatiid, kon kuulõt tõtõstõ hääd muusikat, aga sis nakkas saatõjuht kõnõlõma ja putras umbõs kolm-neli kõrda kauõmb, kui muusika mängmises aigu lätt. Perän tulõ vast viil mõni hää lugu, aga tuju om joba rikut. Kõgõ lõppu ütles: oi-jah, aig sai läbi, inämb ei jõvva…
Näütüses muusikameeste pääle. Raadiost tulõ vahel saatiid, kon kuulõt tõtõstõ hääd muusikat, aga sis nakkas saatõjuht kõnõlõma ja putras umbõs kolm-neli kõrda kauõmb, kui muusika mängmises aigu lätt. Perän tulõ vast viil mõni hää lugu, aga tuju om joba rikut. Kõgõ lõppu ütles: oi-jah, aig sai läbi, inämb ei jõvva…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
22. kiri. Soomõ om tõistmuudu maa
Oll’ vaia kõrras koton kävvü. Kõgõ odavamb ao ja raha mõttõn oll’ reisi läbi Soomõ – linnukiga Bukarestist…
22. kiri. Soomõ om tõistmuudu maa
Oll’ vaia kõrras koton kävvü. Kõgõ odavamb ao ja raha mõttõn oll’ reisi läbi Soomõ – linnukiga Bukarestist…
Priitahtligu pritsimehe Oravil
Orava priitahtligu pritsimehe pidävä uma seldsi 90 aasta tegotsõmisjuubõlit. 26. märdikuul 1928 luudi Orava Vabatahtlik Tuletõrje Ühing. Üle viiekümne aasta umast elost om seldsiga köüdet olnu ja tollõ iinotsan saisnu Mällmanni Kalju (87), kiä kõnõlas pritsimiihi elost päälesõa aost täämbädse pääväni.
Seldsi aastist inne ilmasõta…
Seldsi aastist inne ilmasõta…
Henge lännü reis Lätimaad pite
Käve märdikuu tõõsõl nädälivaihtusõl Võro reisibürooga Lätin. Oll’ väega huvitav reis.
Kõgõpäält kävemi Gauja rahvuspargin Unguri mõisan (Ungurmuiža). Ku muido umma mõisa tettü inämbältjaolt kivist, sis seo oll’ puust ja barokkstiilin.
1728. aastal ostsõ tollõ mõisakotusõ parun Johann Balthasar von Campenhausen, kes oll’ ammõdi poolõst sõaväeläne.…
Kõgõpäält kävemi Gauja rahvuspargin Unguri mõisan (Ungurmuiža). Ku muido umma mõisa tettü inämbältjaolt kivist, sis seo oll’ puust ja barokkstiilin.
1728. aastal ostsõ tollõ mõisakotusõ parun Johann Balthasar von Campenhausen, kes oll’ ammõdi poolõst sõaväeläne.…
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Suu- ja sõrataud
Oll’ aig, ku mi teie pääle panti suu- ja sõrataudi piätämises desinfitseeridü kasti.
Ütskõrd sõitsõ latsi spordikooli buss vasta säändse kasti viirt nii, et buss läts’ põllu pääle ümbre.
Kiirabi naksi sis meile noid vika saanuid tuuma iks mitmõkaupa. Kokko tull’ näid 31 tükkü. Neli olli suurõ ja ülejäänü olli latsõ, muadsõ ja veridse….
Suu- ja sõrataud
Oll’ aig, ku mi teie pääle panti suu- ja sõrataudi piätämises desinfitseeridü kasti.
Ütskõrd sõitsõ latsi spordikooli buss vasta säändse kasti viirt nii, et buss läts’ põllu pääle ümbre.
Kiirabi naksi sis meile noid vika saanuid tuuma iks mitmõkaupa. Kokko tull’ näid 31 tükkü. Neli olli suurõ ja ülejäänü olli latsõ, muadsõ ja veridse….
Rahvakallendri tähtpäivi pidämine
Timahavanõ aasta om rahvusvaihõlinõ rahvakultuuri ja -kombidõ alalõhoitmisõ ja tutvastegemise aasta.
Eestimaal om iks vannust kombist kinni peetü. Nii ka 1950.–1970. aastil, ku Eesti maakoolõn oll’ kombõs rahvakallendri tähtpäivi pitä ja üten tuuga tekkü ka väiku etnograafianuka ja koolimuusõumi. Pall’o tuul aol kooliopilaisi kor’adu…
Eestimaal om iks vannust kombist kinni peetü. Nii ka 1950.–1970. aastil, ku Eesti maakoolõn oll’ kombõs rahvakallendri tähtpäivi pitä ja üten tuuga tekkü ka väiku etnograafianuka ja koolimuusõumi. Pall’o tuul aol kooliopilaisi kor’adu…
Viil üts avvosammas
Pätsi samba pandva Tammsaarõ parki. Mullõ tulõva Pätsiga miilde 80ndide lõpu ja 90ndide algusõ võro esämaalidsõ joodigu. Üü läbi röögiti: ma tahassi koton olla, ku Päts om president. Paar laulu oll’ viil: aitsihh-aitsahh, aitsahh, ai velle. Ku rohkõmb purjo jäädi, sõs laulti vallavanõmbast ja vallavaesõst. Perän…
Talinah pidol käümine
Taa lugu om mu sõbrost ja juhtu 1960. aastaga sügüse. Mõlõmba sõbra omma jo taivaidsi teie pääl, näide jutt om mul ilostõ meeleh.
Ollimi kolmõkõistõ väega hää sõbra. Ma, Mare ja Lainõ. Marel tulle mõtõ Talinahe pidolõ minnä. Täl olle sääl kavaliir, kellega tä peräh ka paari…
Ollimi kolmõkõistõ väega hää sõbra. Ma, Mare ja Lainõ. Marel tulle mõtõ Talinahe pidolõ minnä. Täl olle sääl kavaliir, kellega tä peräh ka paari…
Luupainaja
Sa olõt hullõmb ku luupainaja! Nii üteldi inemise kotsilõ, kiä uma jutu vai tegemiisiga tõsõ närvi ai. Kost tuu ütlemine om tulnu? Vanal aol panti riijalasõ PAINU ala, hobõsõ luuki PAINUtõdi esi kotoh ja suusanõnaki kääneti PAINU all ülespoolõ. Arva, et säält om tulnuki tuu nimetüs LUUPAINAJA.
Luupainajat kiäki nännü ei olõ. Inemise mano tulõ tä sis, ku inemine om jäänü sälä pääle magama. Ku üles heränet, ei saa kätt, ei jalga liiguta ega…
Luupainajat kiäki nännü ei olõ. Inemise mano tulõ tä sis, ku inemine om jäänü sälä pääle magama. Ku üles heränet, ei saa kätt, ei jalga liiguta ega…
Salahadsõ tiidmädü
Kodokäüjist ja näide kodo käümiisist om hulga juttõ. Umah kotoh ei olõ ma näist kunagi kedägi nännü. A ütel hämäräl õdagutunnil oll’ mul kodohoovih väega imelik nägemine.
Aknõst paarkümmend meetrit kavvõmbah hõl’osi kats poolõmeetrise läbimõõduga kerrä. Nä es olõ nii helle ku päiv, kisksõ rohkõmb sinnä seebimulli muudu. Näide vahemaa oll’ paar meetrit ja nä olli maast nii meetri jago korõmal. Võtiva tsihi küünü poolõ ja kattõva mu silmiväläst. Jõudsõ vahepääl joba…
Aknõst paarkümmend meetrit kavvõmbah hõl’osi kats poolõmeetrise läbimõõduga kerrä. Nä es olõ nii helle ku päiv, kisksõ rohkõmb sinnä seebimulli muudu. Näide vahemaa oll’ paar meetrit ja nä olli maast nii meetri jago korõmal. Võtiva tsihi küünü poolõ ja kattõva mu silmiväläst. Jõudsõ vahepääl joba…
Tossu Tilda pajatusõ
Tütärlatsi pingirida nigu lillipinnär
Taa mälehtüs jääs 80ndihe aastihe. Sääne lugu juhtu üten Lõuna-Eesti keskkoolin. Koolilatsõ kanni sis vormirõivit. Mäletämi külh noid tütärlatsi sinitsit pluusõsit kruudiliidsi ündrikõga. Sis pidi kõik koolilatsõ vormirõivit kandma. A ütel tütrigul juhtu äpärdüs: mõsun oll’ midägi verevät timä pluusõ lillakasroosas muutnu. Oppaja lepse olokõrraga. Sniti perrä oll’ iks vormipluusõga tegemist.
Tuust juhtumisõst saiva herätüst tõõsõ klassisõsara. Nä osti poodist rõivavärme ja anni umilõ pluusõdõlõ vahtsõ vällänägemise. Koolin kaipsi…
Taa mälehtüs jääs 80ndihe aastihe. Sääne lugu juhtu üten Lõuna-Eesti keskkoolin. Koolilatsõ kanni sis vormirõivit. Mäletämi külh noid tütärlatsi sinitsit pluusõsit kruudiliidsi ündrikõga. Sis pidi kõik koolilatsõ vormirõivit kandma. A ütel tütrigul juhtu äpärdüs: mõsun oll’ midägi verevät timä pluusõ lillakasroosas muutnu. Oppaja lepse olokõrraga. Sniti perrä oll’ iks vormipluusõga tegemist.
Tuust juhtumisõst saiva herätüst tõõsõ klassisõsara. Nä osti poodist rõivavärme ja anni umilõ pluusõdõlõ vahtsõ vällänägemise. Koolin kaipsi…
Muda Mari pajatus
Kalõvi kodotulõk
Ma kuuli raadiost, et «Kalõvipoig» om vahtsõst läti kiilde ümbre pantu.
Sada aastat tagasi ümbre pantu tekst oll’ vanas lännü ja aost maaha jäänü. Tuu om õigõ, et aoga piät ütte jalga käümä.
Näütüses kirot’ Lutsu Oskar saa aasta iist näütemängo «Kalõvi kodotulõk», kon oll’ päätegeläne ihnuskoi Pliuhkam. Tä tahtsõ, et ku Kallõv liinast kodo tulõ, las tuu tälle puskariajamisõ jaos vahtsõ toro. Viimäne aig om näütemäng täämbädse päävä perrä ümbre tetä…
Ma kuuli raadiost, et «Kalõvipoig» om vahtsõst läti kiilde ümbre pantu.
Sada aastat tagasi ümbre pantu tekst oll’ vanas lännü ja aost maaha jäänü. Tuu om õigõ, et aoga piät ütte jalga käümä.
Näütüses kirot’ Lutsu Oskar saa aasta iist näütemängo «Kalõvi kodotulõk», kon oll’ päätegeläne ihnuskoi Pliuhkam. Tä tahtsõ, et ku Kallõv liinast kodo tulõ, las tuu tälle puskariajamisõ jaos vahtsõ toro. Viimäne aig om näütemäng täämbädse päävä perrä ümbre tetä…
Maolda nali
Leping
Laivavärvmisfirma and sadaman umma tüüd üle. Vastjavõtja avastas, et värvitü om õnnõ puul laiva ja saa väega kur’as.
«A tuu oll’ meil jo lepingun niimuudu kirän: mi ütelt puult ja Eesti Merelaivandus tõõsõlt puult,» jääs laivavärvjäl õigust ülegi.
Laivavärvmisfirma and sadaman umma tüüd üle. Vastjavõtja avastas, et värvitü om õnnõ puul laiva ja saa väega kur’as.
«A tuu oll’ meil jo lepingun niimuudu kirän: mi ütelt puult ja Eesti Merelaivandus tõõsõlt puult,» jääs laivavärvjäl õigust ülegi.
