Jaigi tundmalda juttõ raamat
Võromaalt peri kirämehe Jaigi Juhani loomingu sõprul om põhjust rõõmu tunda. Valmis om saanu raamat «Tundmata palu», kon seen kiränigu jutu, luulõtusõ, mälehtüse ja leheluu, midä innembä raamatun avaldõdu ei olõ. Pia saa valmis ka raamadu lühembäs tett juturaamadu-variants «Võrumaa joogi julgustükid». Mõlõmba raamadu om…
Vällä anti Kreutzwaldi medäli ja stipendium
Minevä riidi, 14. joulukuul peeti Võrol Kreutzwaldi muusõumin Lauluesä mälehtüspäivä, kon anti kätte timahavadsõ Kreutzwaldi mälehtüsmedäli ja stipendium.
Seo aasta anti vällä kats mälehtüsmedälit. Üte sai rahvuseeposõ «Kalevipoeg» läti kiilde tõlknu Godiņši Guntars, tõõsõ pilteeposõ «Kalevipoeg/Kalõvipoig» tegemise iistvõtja Annioni Raoul. Mõlõmba medälisaaja…
Seo aasta anti vällä kats mälehtüsmedälit. Üte sai rahvuseeposõ «Kalevipoeg» läti kiilde tõlknu Godiņši Guntars, tõõsõ pilteeposõ «Kalevipoeg/Kalõvipoig» tegemise iistvõtja Annioni Raoul. Mõlõmba medälisaaja…
Latsiaokirä Täheke võrokeeline nummõr
Joulukuun tull’ eestikeelidse Tähekese kõrval vällä ka võrokeeline nummõr, midä jaetas kingitüses Vana-Võromaa 1. klassi ja kõigilõ võro kiilt opvilõ latsilõ.
Tego om joba 15. võrokeelidse Tähekese numbriga, miä Rahvakultuuri Keskusõ tugõmisõl ilmus egä aastak õkva võro keelen.
Seokõrd om Täheke pühendet joulõlõ.…
Tego om joba 15. võrokeelidse Tähekese numbriga, miä Rahvakultuuri Keskusõ tugõmisõl ilmus egä aastak õkva võro keelen.
Seokõrd om Täheke pühendet joulõlõ.…
Vana-Võromaa saa Eesti söögi piirkunnas
Tulõva aasta keväjäst saa Vana-Võromaa Eesti söögi esindüspiirkunnas. Tuu tähendäs, et parhillanõ Eesti söögi piirkund Pärnumaa and taa tiitli Vanalõ-Võromaalõ.
Mi kandi esimuudu süüki ja söögikultuuri naatas sis pall’o inämb tutvas tegemä, ku tuud seoniaoni om tettü.
Maaeloministeeriüm and’ teedä, et Vana-Võromaa…
Mi kandi esimuudu süüki ja söögikultuuri naatas sis pall’o inämb tutvas tegemä, ku tuud seoniaoni om tettü.
Maaeloministeeriüm and’ teedä, et Vana-Võromaa…
Pühhiaig poliitikast priis!
Üts mu vangimajan istnu tutva kõnõl’, et täl oll’ sääl alostusõn lännü tülüs üte vinnemiilse vangiga. Tuu pääle oll’ mano karanu vanõmb ja kogõnumb vangin istja, löönü rusigu lavva pääle ja kärätänü: «Poliitikast mi tan ei kõnõlõ!» Mehe pei tuust reeglist kinni ja edesi oll’…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
24. kiri. Armsa ja harinu egäpääväelo
Inemine harinõs kipõstõ ja ehitäs suurõ maailma sisse hindä jaos väiku ja selgembä ilma. Mi kõik võitlõmi vähämbält…
24. kiri. Armsa ja harinu egäpääväelo
Inemine harinõs kipõstõ ja ehitäs suurõ maailma sisse hindä jaos väiku ja selgembä ilma. Mi kõik võitlõmi vähämbält…
Jutuvõistlus om kokko võetu
Uma Lehe 15. jutuvõistlus tõi 86 vahtsõt võrokeelist juttu
Uma Lehe timahavanõ jutuvõistlus om läbi saanu. Seokõrd saadi lehele ummi juttõ 47 autorit, kokko tull’ võistlusõlõ 86 juttu.
Jutuvõistlusõ ja üteliidsi katõgooria «Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu» võidujutu:
I kotus
• Niklusõ Mare, jutt «Taasperilde matus». Jutt…
Uma Lehe timahavanõ jutuvõistlus om läbi saanu. Seokõrd saadi lehele ummi juttõ 47 autorit, kokko tull’ võistlusõlõ 86 juttu.
Jutuvõistlusõ ja üteliidsi katõgooria «Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu» võidujutu:
I kotus
• Niklusõ Mare, jutt «Taasperilde matus». Jutt…
Hindajidõkogo kommõntaari
Säinasti Ene:
Tasõ om kõva. Hää miil om, et taad jutuvõistlust võetas väega tõsitsõlt ja arotõdas sugulaisi vaihõl. Nii oll’ mu meelest mito luku saanu esi inemiisi puult kirja pantus.
Ku ma varrõmpa olõ ütelnü, et väega pikk jutt olõ-i hää, sõs ka pikemb lugu…
Tasõ om kõva. Hää miil om, et taad jutuvõistlust võetas väega tõsitsõlt ja arotõdas sugulaisi vaihõl. Nii oll’ mu meelest mito luku saanu esi inemiisi puult kirja pantus.
Ku ma varrõmpa olõ ütelnü, et väega pikk jutt olõ-i hää, sõs ka pikemb lugu…
Vabariigiga ütevana Meieri Arnold
1918. aastagal kuulutõdi vällä Eesti Vabariik. Sama aasta lõpun sündü Meieri Arnold. «Elopõlinõ jahimiis» om sõnapaar, miä poiskõsõst pääle Karula kihlkunna Kaika kandi mõtsun jahti pidänü Arnoldi kotsilõ vast kõgõ inämb üteldä passis.
Kats nädälit inne saa-aastadsõs saamist om Arnold väega tragi. Tä hüppäs tooli…
Kats nädälit inne saa-aastadsõs saamist om Arnold väega tragi. Tä hüppäs tooli…
Jõulujutt: Häste lõppõnu jõulutsukõlus
Sjoo lugu juhtu paar aastat tagasi jõulõ paiku. Pererahvas läts’ tutvidõ poolõ ja jäie tagasi tulõmisõga tsipa ilda pääle.
Näide majavalvja ja suur sõpr kolli tõugu pini Lola mõtõl’, et kasutas juhust ja käü õigõ tiiru külä pääl uudisit kullõman. Löüdsegi aia sehen…
Näide majavalvja ja suur sõpr kolli tõugu pini Lola mõtõl’, et kasutas juhust ja käü õigõ tiiru külä pääl uudisit kullõman. Löüdsegi aia sehen…
Väiku pedäjä jõulusuuv
Tan ma sis olõ ütsindä mõtsan lumõmütsü ja -kaska all. Pildi pääle om mu võtnu Saluveere Enno 1956. aastagal.
Täämbädses olõ uhkõ mõtsapuu tõisi kesken ja paku rõõmu luudusõlõ ja inemiisile. Mu lemmikaig om täüskuu paistõn tähti täüs taivas ja ku om tsipa tuult, tegevä ossa…
Täämbädses olõ uhkõ mõtsapuu tõisi kesken ja paku rõõmu luudusõlõ ja inemiisile. Mu lemmikaig om täüskuu paistõn tähti täüs taivas ja ku om tsipa tuult, tegevä ossa…
Mõtõ nakkas häädümä
Om kattõ sorti inemiisi, üte omma mõttõga inemise ja tõsõ omma inemise, kinkalõ om mõtõ ant. Edimädse omma kõik, kes tegevä midägi, mis näile rõõmu tege – kasvatasõ latsi, oppasõ inemiisi, omma määndsegi as’atundja. Mõttõga omma kõik, kes tegevä hindäle miildüvit asjo ja andva tuuga…
Taasperilde matus
2018. aastaga Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutt
Oll’ 1966. aasta keväjäne lumõsulamisõ aig. Mullõ anti hummuku sõiduleht ja kästi viiä matusõmajast surnu Urvastõ kabõliaida.
Säädse sõs autu kõrda – pingi pääle, murtuisi latvugõ kuusõ kasti nukkõ sisse – ja sõitsõ Annõmõisalõ. Suurõ tii päält oll’ majani uma puul kilumeetrit.
Tuu tii…
Oll’ 1966. aasta keväjäne lumõsulamisõ aig. Mullõ anti hummuku sõiduleht ja kästi viiä matusõmajast surnu Urvastõ kabõliaida.
Säädse sõs autu kõrda – pingi pääle, murtuisi latvugõ kuusõ kasti nukkõ sisse – ja sõitsõ Annõmõisalõ. Suurõ tii päält oll’ majani uma puul kilumeetrit.
Tuu tii…
Ammunõ aig
Egas 90aastanõ inemine ei ooda pühhi nii, nigu ütsäaastanõ. A latsõpõlvõ joulu-uutmist ei unõhta kunage. Mino nuurusaigo ei anna parhilladsõ aoga võrrõlda. Eesti riik oll’ tuudaigo nuur ja kinmähe vaesõmp ku põra.
Kõgõ põnõvamp oll’ kotoh piparkuukõ küdsämine. Vanaimä kiitse nätäl aigo tsukropiitest siiropet. Ku maigoandjidõga tainas valmist sai, rullite tuu köögilavva pääle ohukõsõst. Mul ku latsõkõsõl lubate kah plekist vormõga kuukõ vällä lõiko. Vormi olliva süäme- ja tähekujolidsõ. Väega täpne tüü oll’ präänikide…
Kõgõ põnõvamp oll’ kotoh piparkuukõ küdsämine. Vanaimä kiitse nätäl aigo tsukropiitest siiropet. Ku maigoandjidõga tainas valmist sai, rullite tuu köögilavva pääle ohukõsõst. Mul ku latsõkõsõl lubate kah plekist vormõga kuukõ vällä lõiko. Vormi olliva süäme- ja tähekujolidsõ. Väega täpne tüü oll’ präänikide…
Tossu Tilda pajatusõ
Raadio avit’ naist võtta
Abielopaar tähüst’ ummi hõpõpulmi üten küläliidsiga pidolavvan. Nä kõnõli, kuis näist paar sai.
Tütrik miildü poisilõ väega, a kõik poisi jutu timäga ütist ello alosta olli ku tuuldõ linnanu. Iks oll’ tütrigul kavaluisi, kuis poisist vallalõ saia. Ütskõrd, ku poiss tull’ jäl naasõvõtu-jutuga, ütel’ tütrik: «Õkva lää sullõ, ku soovit mullõ raadion juubõli puhul õnnõ!»
Raadio võtt’ õnnõsuuvõ vasta tuukõrd säitsmekümnendäst eloaastast pääle, a tütrigul oll’ tulõman kõgõst katõkümnes sünnüpäiv.…
Abielopaar tähüst’ ummi hõpõpulmi üten küläliidsiga pidolavvan. Nä kõnõli, kuis näist paar sai.
Tütrik miildü poisilõ väega, a kõik poisi jutu timäga ütist ello alosta olli ku tuuldõ linnanu. Iks oll’ tütrigul kavaluisi, kuis poisist vallalõ saia. Ütskõrd, ku poiss tull’ jäl naasõvõtu-jutuga, ütel’ tütrik: «Õkva lää sullõ, ku soovit mullõ raadion juubõli puhul õnnõ!»
Raadio võtt’ õnnõsuuvõ vasta tuukõrd säitsmekümnendäst eloaastast pääle, a tütrigul oll’ tulõman kõgõst katõkümnes sünnüpäiv.…
Muda Mari pajatus
Viha asõmõl viht
Ma kuuli raadiost, et vihastaminõ ei olõki väega halv asi. Vastapite, pall’o halvõmb ollõv tuu, ku vihha pikält hindä seeh hoita. Sõs võit vihast lahki minnä.
Ku iks süä täüs lätt, tulõ viha hindä seest vällä laskõ. Mõistlikku muudu, nii et tõisilõ inemiisile ja hindäle haigõt ei tii.
Kae kos nüüd juhtu: jõulu omma pia peräl, a ma kirota vihast. Kolmas advent jo läbi ja tuumapäiv õkva käeh. Viimäne aig om kõik…
Ma kuuli raadiost, et vihastaminõ ei olõki väega halv asi. Vastapite, pall’o halvõmb ollõv tuu, ku vihha pikält hindä seeh hoita. Sõs võit vihast lahki minnä.
Ku iks süä täüs lätt, tulõ viha hindä seest vällä laskõ. Mõistlikku muudu, nii et tõisilõ inemiisile ja hindäle haigõt ei tii.
Kae kos nüüd juhtu: jõulu omma pia peräl, a ma kirota vihast. Kolmas advent jo läbi ja tuumapäiv õkva käeh. Viimäne aig om kõik…
Maolda nali
Unõnäo tähendüs
«Näi unõn, et sa kinkset mullõ jõulus ilosa kaalakee,» ütles naanõ mehele. «Ei tiiä, miä tuu kül tähendäs?»
«Kül sa pia teedä saat!» kost miis kavala näoga.
Tulõ jõulupuulpäiv. Naanõ saa mehe käest paki. Värisevide kässiga arotas tä tuu vallalõ. . . . Pakin om raamat «Unõnäo seletäjä».
«Näi unõn, et sa kinkset mullõ jõulus ilosa kaalakee,» ütles naanõ mehele. «Ei tiiä, miä tuu kül tähendäs?»
«Kül sa pia teedä saat!» kost miis kavala näoga.
Tulõ jõulupuulpäiv. Naanõ saa mehe käest paki. Värisevide kässiga arotas tä tuu vallalõ. . . . Pakin om raamat «Unõnäo seletäjä».
