Mi kant jäi pääliina messi pääl häste silmä
8.–10. radokuul olnu Touresti turismimessil Tal’nan olli Vana-Võromaa turismiettevõtja ja söögipakja häste nätä.
Võro maakunna ala Eesti saalin oll’ esiki kõgõ suurõmb. Huulmalda asukotussõst kõgõ tagomadsõn nukan jõudsõva kõik huvilidsõ nii Võro ku Põlva maakunna välläpanõkini kergehe, selle et kuulda…
Võro maakunna ala Eesti saalin oll’ esiki kõgõ suurõmb. Huulmalda asukotussõst kõgõ tagomadsõn nukan jõudsõva kõik huvilidsõ nii Võro ku Põlva maakunna välläpanõkini kergehe, selle et kuulda…
Tagakülän rõõmustas müüdäsõitjit lumõmehepere
Võro vallan Osola-Raistõ tii veeren Tagakülän om tii viirde tettü esieräline lumõkujjõ kogo. Ritta om säetü viis lumõmiist, kiä paistusõ vällä nigu kohegi jalotav perekund.
Anioti Liis Tagaküläst, kiä üten latsiga nuu lumõkujo valmis meisterd’, seletäs, et mõtõ midägi säänest tetä…
Anioti Liis Tagaküläst, kiä üten latsiga nuu lumõkujo valmis meisterd’, seletäs, et mõtõ midägi säänest tetä…
Pääle naas’ Eesti rühmi kirjapandminõ Võro perimüstandsu festivalilõ
Võro perimüstandsu festival tulõ timahava 18.–21. hainakuuni, pito peetäs Võro liinan ja Võromaal. Seo pido tulõ jo 25. kõrda ja kand nimme «Veeränd pööret!».
Pido tuu üten hummogust õdaguni ütitsit tandsmiisi ja pillimängu, tandsutarri, folkaeroobikat, tandsutsihiotsmist, kontsõrtõ ja kümnit esinemiisi.
Eesti rühmi kirjapandminõ naas’ pääle 11. radokuul ja tuud saa tetä lehekuu alostusõni. Ligemb teedüs kodolehe vorufolkloor.ee päält.
UL
Pido tuu üten hummogust õdaguni ütitsit tandsmiisi ja pillimängu, tandsutarri, folkaeroobikat, tandsutsihiotsmist, kontsõrtõ ja kümnit esinemiisi.
Eesti rühmi kirjapandminõ naas’ pääle 11. radokuul ja tuud saa tetä lehekuu alostusõni. Ligemb teedüs kodolehe vorufolkloor.ee päält.
UL
Käü võro keele algkursus
Võro instituudi man naas’ seo iispäävä pääle võro keele algkursus. Opitas ja har’otõdas võro keelen kõnõlõmist, lugõmist, kirotamist ja võro keeleoppusõ alossit.
Oppaja omma Jüvä Sullõv ja Fastrõ Mariko. Kursus käü kooni 15. mahlakuuni ja mass 30 eurot. Seo taso iist saa 10 x 1,5 tunni oppust ja opimatõrjaalõ.
Kursusõlõ om võimalik viil mano tulla, kiä edimäste tunni es jõvva. Teedüs ja kirjapandminõ: sulev.iva@wi.ee.
UL
Oppaja omma Jüvä Sullõv ja Fastrõ Mariko. Kursus käü kooni 15. mahlakuuni ja mass 30 eurot. Seo taso iist saa 10 x 1,5 tunni oppust ja opimatõrjaalõ.
Kursusõlõ om võimalik viil mano tulla, kiä edimäste tunni es jõvva. Teedüs ja kirjapandminõ: sulev.iva@wi.ee.
UL
Kornetin tulõ Läti-Eesti kultuuri seminär
Tulõva neläpäävä, 21. radokuul tähistedäs Lätimaal Korneti rahvamajan Eesti Vabariigi 101. ja Aluksne piirkunna 10. sünnüpäivä. Tuud tetäs seminäriga, miä kõnõlõs Läti ja Eesti piiriviirse kultuuri umaperäst ja ütisüsest.
Kõnõldas, määndse omma üle piiri kuuntüü traditsiooni ja eduluu, ettekandja omma Aluksne ja Rõugõ vallast.
Kultuuri umaperä poolõ päält kõnõldas võro ja seto keelest ja kultuurist, päält tuu viil maliena keelest, miä om Aluksne piirkunna kiil. Eesti poolõ päält…
Kõnõldas, määndse omma üle piiri kuuntüü traditsiooni ja eduluu, ettekandja omma Aluksne ja Rõugõ vallast.
Kultuuri umaperä poolõ päält kõnõldas võro ja seto keelest ja kultuurist, päält tuu viil maliena keelest, miä om Aluksne piirkunna kiil. Eesti poolõ päält…
Mõnistõn tege ussõ valla Mõtsavele talo meierei
Vabariigi aastapääväl kell 13 tetäs Mõnistõn pidolidsõlt valla Mõtsavele meierei. Vallategemise man pühitses vahtsõ meierei sisse Rõugõ keriguopõtaja Möldri Mait.
Vallategemise aigu saa meiereid seestpuult uudista. Tuu om küländ esieräline võimalus, selle et perän, ku meierei joba tüütäs, saava sääl kävvü õnnõ uma tüütäjä.
Meierein om säitsme katlaga juustuküük ja muu abiruumi, miä omma tunnustõdulõ piimä ümbretüütämise paigalõ säädüsega ette nättü.
UL
Vallategemise aigu saa meiereid seestpuult uudista. Tuu om küländ esieräline võimalus, selle et perän, ku meierei joba tüütäs, saava sääl kävvü õnnõ uma tüütäjä.
Meierein om säitsme katlaga juustuküük ja muu abiruumi, miä omma tunnustõdulõ piimä ümbretüütämise paigalõ säädüsega ette nättü.
UL
Wana Wõromaa Wunkorkestri korjas rahha Ameerikan ülesastmisõ jaos
Wana Wõromaa Wunkorkestri tuuritas nika ku jaanikuuni aoluulist Võromaad pite: har’otõdas ja kor’atas rahha Ameeriga-tuuri jaos.
Orkestri plaan sõita piimäkuul Ameeriga idarannikulõ ja anda tosina jago kontsõrtõ New Yorgist Virginiani. Kokko saias Ameerigamaa eestläisi ja säälside muusikidõga.
Ku kiäki taht orkestrit tukõ ja mängmä telli, saa kontakti Facebookist www.facebook.com/wunkorkestri.
UL
Orkestri plaan sõita piimäkuul Ameeriga idarannikulõ ja anda tosina jago kontsõrtõ New Yorgist Virginiani. Kokko saias Ameerigamaa eestläisi ja säälside muusikidõga.
Ku kiäki taht orkestrit tukõ ja mängmä telli, saa kontakti Facebookist www.facebook.com/wunkorkestri.
UL
Vahtsõnõ, a tähtsä tähtpäiv
Taa maailman ammust aost armunuidõ pääväs peet pühä om Eestin küländ vahtsõnõ tähtpäiv. Kirätarkus ütles, et valentinipäivä om meil naatu suumlaisi perrä tähistämä sõbrapäävänä ja suurõmbalõ 1990. aastist pääle.
A paistus, et inemiisi jaos om sõbrapäävä pidämine tähtsä. Võiolla tuu peräst, et sõprus ja lähküs…
A paistus, et inemiisi jaos om sõbrapäävä pidämine tähtsä. Võiolla tuu peräst, et sõprus ja lähküs…
Sõbrapäiv täämbä ja egä päiv
Sõbrapäiv võinu olla egä päiv.
Märgutami, kuis olla toes tutvilõ, kiä ütsindä jäänü.
Päiv käü jo peris korgõst ja ku ta hennest tõnõkõrd pilvi vahelt selgembält näütäs kah, sis võit tähele panda, kuis rahvas virgõmbadõ käümä ja kõvõmba helüga kõnõlama nakas. Näo olõs kah nigu…
Märgutami, kuis olla toes tutvilõ, kiä ütsindä jäänü.
Päiv käü jo peris korgõst ja ku ta hennest tõnõkõrd pilvi vahelt selgembält näütäs kah, sis võit tähele panda, kuis rahvas virgõmbadõ käümä ja kõvõmba helüga kõnõlama nakas. Näo olõs kah nigu…
Hää tego
Arvada või, et egä inemine om uman hengen hää ja unistas tuust, et maailm olõs sõbraligumb, naaratavamb, heldemb ja helgemb. Üteldäs, et ku tahat maailma muuta, nakka esihindäst pääle.
Kuis sis tetä seod ilma parõmbas paigas? Olõ märgotanu, et avitanu tuust, ku egä inemine tennü päävän vai esiki nädälin üte tiidligu hääteo, ajamada takan umma kassu. Saman või sääne tegemine sullõ hindälegi kasus tulla. Suurõmban plaanin tulõ nigunii.
Näütüses, ku tahassi tetä trenni, a olõ-i…
Kuis sis tetä seod ilma parõmbas paigas? Olõ märgotanu, et avitanu tuust, ku egä inemine tennü päävän vai esiki nädälin üte tiidligu hääteo, ajamada takan umma kassu. Saman või sääne tegemine sullõ hindälegi kasus tulla. Suurõmban plaanin tulõ nigunii.
Näütüses, ku tahassi tetä trenni, a olõ-i…
Mis värvi um armastus?
Kuuli raadiost toda vanna laulu «Mis värvi on armastus?», kon um värsirida: su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma. . . . Minno jäi nuu ria vaivama. Naksi mõtlõma, mis värvi sis armastus piässi olõma, et kiäki toda ei tiiä.
Aknidõ kotsilõ saat viil midä mõtõlda. Et näütüses vinläidsi aknõ umma sinidse ja suumlaisi aknõ valgõ, kuna nä muid värve ei tunnista. A mis värvi sis eestläisi aknõ umma? Näid um kül valgit, kõllatsit,…
Aknidõ kotsilõ saat viil midä mõtõlda. Et näütüses vinläidsi aknõ umma sinidse ja suumlaisi aknõ valgõ, kuna nä muid värve ei tunnista. A mis värvi sis eestläisi aknõ umma? Näid um kül valgit, kõllatsit,…
Suurõ lustiga allamäke
Meil om koolin, kaemalda riigikõrralõ, kõik aig opatu, et inemine om arõnõnu ahvist vai vähämbält ütitsest esivanõmbast ahviga. Ainukõnõ hädä, et tuu esivanõmba lõualuud ja seerekonte ei olõ (viil) üles lövvetü. Järeldüs: tulõ parembalõ otsi. Ja otsitas kah. A otsmise man trehväs näppu säändsiid konte, mis tükise tõestama midägi muud, kui Darwin tahtsõ. Ja Piibli jutuga ei lähä asi kah sukugi kokku.
Näütüses koopamaalingu. Kõgõ päälmise omma lihtsä ja prostoitsõ. Midä sügävämpä…
Näütüses koopamaalingu. Kõgõ päälmise omma lihtsä ja prostoitsõ. Midä sügävämpä…
Puukäsitüü alalõhoitja Kihulane
Vanaperälidse puutüü meistri ja oppaja Kihulasõ Meelis võrdlõs hinnäst mälupulgaga. Tuu tähendäs, et tä om korjanu hindä sisse tiidmiisi ja mõistmiisi, midä saa õigõl aol tarvita ja edesi anda. Parhilla saa Kihulasõ puutüüd nätä Vana-Võromaa kultuurikuan näütüsel.
Kuigi Kihulasõ Meelis om üles kasunu Pärnu…
Kuigi Kihulasõ Meelis om üles kasunu Pärnu…
Uma keele pääväl opmah, laulmah ja tandsmah
Vilustõ kooli võro keele tsõõrilõ tull’ naabrikoolist Ruusalt külläkutsõ tulla 25. vahtsõaastakuul uma keele pääväle. Teimi otsusõ sinnä kimmähe sõita.
Muidogi oll’ vaia mõtõlda küläkosti ehk esinemise pääle. Õnnõs oll’ meil uma sokukõsõ lugu jõuluaost õkva varnast võtta, muidogi väiku muutmisõga.…
Muidogi oll’ vaia mõtõlda küläkosti ehk esinemise pääle. Õnnõs oll’ meil uma sokukõsõ lugu jõuluaost õkva varnast võtta, muidogi väiku muutmisõga.…
Priinime lugu. Valtin
Säänest priinimme om pantu küländ veidü ja päämädselt Eesti keskjaon, a tõisi siän ka Harglõ ja Karula kihlkunnan. Parhilla om sääntse priinimega inemiisi umbõs saa ümbre.
Nii nigu naabrimaiõn, om ka mi priinimi tulnu edenimest Valentin, miä om lühembäs lännü ja saanu kujos Valtin. Kõgõ vanõmba sääntse priinime omma teedä 1826. aastast ja sääl om peris must-valgõ pääl nätä, kuis perekunnanime omma tulnu peremiihi esä nimest Valtin (Koikkülän) vai Valentin (Mähklil).…
Nii nigu naabrimaiõn, om ka mi priinimi tulnu edenimest Valentin, miä om lühembäs lännü ja saanu kujos Valtin. Kõgõ vanõmba sääntse priinime omma teedä 1826. aastast ja sääl om peris must-valgõ pääl nätä, kuis perekunnanime omma tulnu peremiihi esä nimest Valtin (Koikkülän) vai Valentin (Mähklil).…
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Kõik rõiva veridse
Õdagunõ aig. Kiirabi tõiõ naistõrahva, kedä oll’ Ida-Virumaal näkko lastu. Puult näko nigu es olõki inämb.
Inne lõikusõlõ minekit oll’ vaia röntgenin pilt tetä. Ma hoitsõ sis umma kindaga kätt sidemega täl näo iin, et vere juuskmist pitä. A veri juusksõ iks mu kindast müüdä käsivart pite iho poolõ edesi.
Ma olli inne kah verega kokko saanu, a seo kõrd…
Kõik rõiva veridse
Õdagunõ aig. Kiirabi tõiõ naistõrahva, kedä oll’ Ida-Virumaal näkko lastu. Puult näko nigu es olõki inämb.
Inne lõikusõlõ minekit oll’ vaia röntgenin pilt tetä. Ma hoitsõ sis umma kindaga kätt sidemega täl näo iin, et vere juuskmist pitä. A veri juusksõ iks mu kindast müüdä käsivart pite iho poolõ edesi.
Ma olli inne kah verega kokko saanu, a seo kõrd…
Avida no minnu tagasi!
Hää tükk aigu tagasi oll’ mul sääne päiv, et es tahtnu vainlasõlõ kah säänest suuvi. Mu vana hää mutitelehvon tekk’ pia egä tunni perrä nõudjat hellü ja kõlistajidõ suuv oll’ suurõlt jaolt ütsainumas: kullõ, sa võissi mi nimekirän riigikokku kandidiiri, sa saanu õks kõvastõ helle.
A kõik…
A kõik…
Endel
Endel tüüt’ sovhoosi tüükuan mehaanikuna. Pääle tuu oll’e tä viil nall’a- ja napsumiis.
Tuul aol oll’e õlu poodin luksuskaup, aga paar pudelit õnnõstu iks kaubapäävä kaupmehe käest vällä kaubõlda. Nii läts’ki, et paar-kolm kõrda nädälän vinüsi meeste lõunapaus iks pikembäs, ku ette nättü. Hääd kraami saa es niisama lihtsäle kipõlõ…
Tuul aol oll’e õlu poodin luksuskaup, aga paar pudelit õnnõstu iks kaubapäävä kaupmehe käest vällä kaubõlda. Nii läts’ki, et paar-kolm kõrda nädälän vinüsi meeste lõunapaus iks pikembäs, ku ette nättü. Hääd kraami saa es niisama lihtsäle kipõlõ…
Ookean es võta vasta
Olõmi mehega ummi latsiga iks kõgõ häste läbi saanu. Vanõmb tütär jo kümnes aasta Austraalian, eläs ja pidä firmat.
Ütskõrd tä pallõl’, et mi tennü uma perämädse tii jaos kinnidse ümbrigu, et määndse soovi meil omma. Ma panni kirja, et mu tuhk läässi timä manu ookeani viskamisõs.
Mineväaasta olli kolmandat kõrda sääl külän. Jala omma mul haigõ olnu latsõst saani ja tütär tahtsõ, et ma olõssi iks pall’u ookeani lainidõ ja liiva…
Ütskõrd tä pallõl’, et mi tennü uma perämädse tii jaos kinnidse ümbrigu, et määndse soovi meil omma. Ma panni kirja, et mu tuhk läässi timä manu ookeani viskamisõs.
Mineväaasta olli kolmandat kõrda sääl külän. Jala omma mul haigõ olnu latsõst saani ja tütär tahtsõ, et ma olõssi iks pall’u ookeani lainidõ ja liiva…
Tossu Tilda pajatusõ
Savvamehe äpärdüs
Taa lugu juhtu Vinne ao lõpupoolõ. Miis sõit’ iispäävä hummogu uma autoga liina poolõ. Risttii pääl pidi sõitja kinni ütiskundlik liiklusinspektri. Sääl oll’ innegi joodikit püvvetü. A seokõrd paistu kavvõlõ, et savvamiist hinnäst vaivas’ pohmell.
No jalgu pääl tä püsse ja kõnõlda kah sai. Tä küsse roolin olõja käest, kas tuu viina om joonu. Roolihoitja vastas’: «Iks olõ!» Savvamehel läts’ nägo naarulidsõs, tä kammand’ mehe umma massinahe. Sõit läts’ liina,…
Taa lugu juhtu Vinne ao lõpupoolõ. Miis sõit’ iispäävä hummogu uma autoga liina poolõ. Risttii pääl pidi sõitja kinni ütiskundlik liiklusinspektri. Sääl oll’ innegi joodikit püvvetü. A seokõrd paistu kavvõlõ, et savvamiist hinnäst vaivas’ pohmell.
No jalgu pääl tä püsse ja kõnõlda kah sai. Tä küsse roolin olõja käest, kas tuu viina om joonu. Roolihoitja vastas’: «Iks olõ!» Savvamehel läts’ nägo naarulidsõs, tä kammand’ mehe umma massinahe. Sõit läts’ liina,…
Muda Mari pajatus
Valitsus võtt viimäst
Ma kuuli raadiost, et inne vällävahetamist taht valitsus viil inemiisi käest viimäst võtta.
Parhilla piät inemine hinnäst kõrraga massuammõtilõ üles andma, ku kongi määnestki tüüd tege. Sõs saa valitsus hoita tüütegijil silmä pääl ja massu kor’ada.
A nüüd taht valitsus ka tuu vanainemiisi as’a tegemise massu ala panda. Tuu jaos piät inne sängü teki ala minekit sotsiaalministeeriümile teedä andma, et mi nakkami no last tegemä. Vot ei tiiä, ku kõrraga käünüs…
Ma kuuli raadiost, et inne vällävahetamist taht valitsus viil inemiisi käest viimäst võtta.
Parhilla piät inemine hinnäst kõrraga massuammõtilõ üles andma, ku kongi määnestki tüüd tege. Sõs saa valitsus hoita tüütegijil silmä pääl ja massu kor’ada.
A nüüd taht valitsus ka tuu vanainemiisi as’a tegemise massu ala panda. Tuu jaos piät inne sängü teki ala minekit sotsiaalministeeriümile teedä andma, et mi nakkami no last tegemä. Vot ei tiiä, ku kõrraga käünüs…
Maolda nali
Sõbra läävä üle silla
Kats sõpra saava jõõ kotsil kokko. Üts om ütel puul, tõnõ tõõsõl puul jõkõ. Üle lätt õnnõ kitsas sillakõnõ, kost kõrraga üts minemä mahus.
«Jobokõisilõ ma tiid ei anna,» kuulutas edimäne kuraasiga ja astus silla pääle.
«A ma anna egä kõrd,» jääs tõõsõl õigust ülegi.
Kats sõpra saava jõõ kotsil kokko. Üts om ütel puul, tõnõ tõõsõl puul jõkõ. Üle lätt õnnõ kitsas sillakõnõ, kost kõrraga üts minemä mahus.
«Jobokõisilõ ma tiid ei anna,» kuulutas edimäne kuraasiga ja astus silla pääle.
«A ma anna egä kõrd,» jääs tõõsõl õigust ülegi.
