Vanast Võromaast saa Eesti söögi piirkund
Lehekuu alostusõn saa Vanast Võromaast Eesti söögi esindüspiirkund. Tuu tähendäs, et mi kandi söögikraamilõ, esieränis toolõ, miä tähistet Uma Meki kaubamärgiga, tetäs tsipakõsõ inämb reklaami ja siiä meelütädäs turistõ mi söögikraami mekmä.
«Seo kampaania om maaeloministeeriüm vällä mõtõlnu, et härgütä maapiirkundõn söögikraami tuutmist…
«Seo kampaania om maaeloministeeriüm vällä mõtõlnu, et härgütä maapiirkundõn söögikraami tuutmist…
Mahlakuu lõpun tulõ Mooskal suidsusanna-oppus
Haanin Mooska talon tulõ tõsõpäävä, 30. mahlakuul kell 17 loeng ja jututsõõr, kon talopernaanõ Veeroja Eda kõnõlas suidususannakombist ja -uskmiisist Vanal Võromaal. Oppus om mõtõld suidsusanna umanigõlõ, turismiettevõtjilõ, perrile ja tõisilõ sannahuviliidsilõ.
«Turismisuvi om pääle nakkaman. Kokkosaaminõ and lättit ja mõttit –…
«Turismisuvi om pääle nakkaman. Kokkosaaminõ and lättit ja mõttit –…
Valmis sai umakeelitside kavõridõga plaat
Üles omma võedu ja plaadi pääle saanu laulu, midä laulõti minevä aasta Uma Kavõri kontsõrdil. Plaadi pääle om saanu katõssa laulu, noid esitäse Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Pihu Alo, Merca, Pulga Jaan, Muti Sahvrin, Eesti Mandoliinide Orkester ja Nedsaja külä bänd.
Kingiplaat om…
Kingiplaat om…
Perimüstandsu pido alostas huuaigu arotuspääväga
Võro perimüstandsu festival pidä 26. mahlakuul konvõrentsi, kon arotõdas, kas ja mille pidänü elävän esitüsen alalõ hoitma edevanõmbidõ tandsõ ja muusikat.
Arotuspääväl astva üles koreograaf-lavastaja, tandsuanalüütik ja -uurja Kapperi Sille, Mooste rahvamuusigakooli direktri ja oppaja Sildoja Krista, Võro käsitüümeistre ja rahvarõividõ tegijä Küngasõ Carmen ja inneskine seto ülembsootska ja folkloorinõvvokogo teedüssejuht Laaneotsa Annela.
Konverents nakkas pääle kell 11 Võro Keskliina kooli aulan. 25. Võro perimüstandsu festival peetäs…
Arotuspääväl astva üles koreograaf-lavastaja, tandsuanalüütik ja -uurja Kapperi Sille, Mooste rahvamuusigakooli direktri ja oppaja Sildoja Krista, Võro käsitüümeistre ja rahvarõividõ tegijä Küngasõ Carmen ja inneskine seto ülembsootska ja folkloorinõvvokogo teedüssejuht Laaneotsa Annela.
Konverents nakkas pääle kell 11 Võro Keskliina kooli aulan. 25. Võro perimüstandsu festival peetäs…
Kalapää kuionu kuusõpuu ladvan
13. mahlakuu pääväl lõigas’ Saarõ Evar Vahtsõn-Roosan ämmä mõtsan küttepuus maha üte kuiunu kuusõ. Mõts om õkva Mõisamõtsa kaitsõala veeren.
Kuus oll’ silmä perrä kaiõn 20–25 meetrit pikk ja vast nii 80 aastakka vana. Ku tä jupitamisõga latva oll’ jõudnu, löüdse tä kuusõ ladvast är…
Kuus oll’ silmä perrä kaiõn 20–25 meetrit pikk ja vast nii 80 aastakka vana. Ku tä jupitamisõga latva oll’ jõudnu, löüdse tä kuusõ ladvast är…
Uudissõ ajava ütstõist takan
Mõnikõrd om aig, kon sünnüs hulga egäsugumaidsi asjo. Ei jõvva ütte uudist miildegi jättä, ku joba vahtsõnõ pääle tulõ. Inämbüisi peetäs uudissõs iks midägi säänest, miä kurvas tege.
Võtami näütüses mõnõ. Pariisin palas Jumalaimä kerik. Eesti saa vahtsõ valitsusõ. Ilm om kuum ja maa…
Võtami näütüses mõnõ. Pariisin palas Jumalaimä kerik. Eesti saa vahtsõ valitsusõ. Ilm om kuum ja maa…
Tcherneshoffi Kristen: Võromaal omma olnu pikä ja sõbraligu jutu
Minevä nädäli käve Võromaal maailma kiiliga tegelevä organisatsiooni Wikitongues üts vidäjä Tcherneshoffi Kristen. Võromaal võeti video pääle säitsme inemise jutt, et võro kiil saanu kiili dokumentiirmise keskkunnan kõrraligult esindedüs. Uuri perrä, mis organisatsiooniga om tegemist ja mis…
Tark Debelak ja rummal valitsus
Mul om raadio Debelaki lainõ pääl, säält tulõva lõuna paiku libauudissõ. Inämbjagu omma säändse, miä näo kõrras naarulõ kiskva ja säälsaman meelest läävä. Mõni siski jääs miilde kummitama. Näütüses: sotsiaalministeeriumin ollõv plaan nakada pensioni masma 21. eluaastast, kuna nuur inemine om tukõv ja kannatas pensionist elämise vällä. 35-aastadsõlt piat tühü minemä, säält edesi inämb ei massõta.
Naksi umaette mõtlõma, kas ja kui rummal tuu plaan om. Tulõ vällä, et maal…
Naksi umaette mõtlõma, kas ja kui rummal tuu plaan om. Tulõ vällä, et maal…
Ei tiiä enämb, kohepoolõ joosta
Olõmi harinu käske täütmä, olkõ riigikõrd määne taht. Et riik väikene om, sis om alasi kiäki suurõmb-targõmb ja säältpuult tulõva ettekirutusõ ja kiildmise.
Jo tükükene aigu om kõnõld tuust, ku halv om plastmass ja kuis taad kõik kotusõ täüs omma, vesi ja kallu kõtu ja sis muiduki ka mi süük. Edimält võeti mi riigin muiduki nuu asja ette, mea kõkõ enne silmä nakasõ. Käve jo peris kõva jutt, et…
Jo tükükene aigu om kõnõld tuust, ku halv om plastmass ja kuis taad kõik kotusõ täüs omma, vesi ja kallu kõtu ja sis muiduki ka mi süük. Edimält võeti mi riigin muiduki nuu asja ette, mea kõkõ enne silmä nakasõ. Käve jo peris kõva jutt, et…
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
2. kiri. 200 verstä mürärata – vast ülearvo vunki mano?
Tahtsõ timahava kah luumistalgolõ vunki mano ammutama minnä, a jäi haigõs. Korgõn palavigun kai sängüst esitlüisi ja tunnista, et olõ är süändünü. Kimmäle olõs sääl osalidsõna hulga väärtüslist opnu, a et võit läts’ motomiihile 200 verstä…
2. kiri. 200 verstä mürärata – vast ülearvo vunki mano?
Tahtsõ timahava kah luumistalgolõ vunki mano ammutama minnä, a jäi haigõs. Korgõn palavigun kai sängüst esitlüisi ja tunnista, et olõ är süändünü. Kimmäle olõs sääl osalidsõna hulga väärtüslist opnu, a et võit läts’ motomiihile 200 verstä…
Puigal peeti latsi näütemängopäivä
Suurõl neläpääväl sai Puigal nätä ja kuulda võrokeelist näütemängo. Umaette näütemängopäiv peeti latsiaia- ja koolilatsilõ. Nigu Puigal õks kombõs, olli näütemängo võro keelen.
Puiga latsiaida oll’ tulnu uma näütemängoga katõssa latsiaiarühmä. Lava pääl sai nätä hulga eläjit ja tsirkõ, ummi juhendajidõ abiga kõnõli väiku…
Puiga latsiaida oll’ tulnu uma näütemängoga katõssa latsiaiarühmä. Lava pääl sai nätä hulga eläjit ja tsirkõ, ummi juhendajidõ abiga kõnõli väiku…
Mooste mõisa tege folgipido aigu ussõ vallalõ
3. ja 4. lehekuul tulõ Põlva vallan Moosten suur folgipido: eesti rahvamuusiga tüütlüisi festival Mooste Elohelü tähistäs 20. sünnüpäivä.
Riidi kullõmi Folgikuan ansamblit Fränder ja Puuluup, tandsimi üten Maatasa muusikidõga jala villi ja teemi üümatka Mooste järve viirde.
Et festival tähistäs juubõlit, om ka puulpääväne kontsõrtõ kava esieränis tihtsä. Ülesastjit om nii umast kandist ku kavvõmbast Eestist vai ka peris kavvõst Prantsusmaalt. Et kõik är mahtunu, helises pillimäng…
Riidi kullõmi Folgikuan ansamblit Fränder ja Puuluup, tandsimi üten Maatasa muusikidõga jala villi ja teemi üümatka Mooste järve viirde.
Et festival tähistäs juubõlit, om ka puulpääväne kontsõrtõ kava esieränis tihtsä. Ülesastjit om nii umast kandist ku kavvõmbast Eestist vai ka peris kavvõst Prantsusmaalt. Et kõik är mahtunu, helises pillimäng…
Priinime lugu: Margus, Markus
Täämbä om rahvakallendri perrä markusõpäiv. Markusõpäiv sai uma nime pühä Markusõ perrä, kiä kirot’ üte nelläst evangeeliumist – Markusõ evangeeliumi.
Markus om vanast Roomast peri edenimi ja tuu tähendäs ’sõajummal Marsilõ pühendet’. Nime variandi omma Margus, Margo, Mark, Marko, Marek jt, a ka Marx ja Merkel. Kõik nimä võiva täämbä pitä umma nimepäivä.
Margus ja Markus omma täämbädse ao Eestin ka perekunnanime. Perekunnanimme Markus om 330 inemisel ja perekunnanimme Margus 231 inemisel.…
Markus om vanast Roomast peri edenimi ja tuu tähendäs ’sõajummal Marsilõ pühendet’. Nime variandi omma Margus, Margo, Mark, Marko, Marek jt, a ka Marx ja Merkel. Kõik nimä võiva täämbä pitä umma nimepäivä.
Margus ja Markus omma täämbädse ao Eestin ka perekunnanime. Perekunnanimme Markus om 330 inemisel ja perekunnanimme Margus 231 inemisel.…
Olõ-i inämb midägi üteldä
Viies mihklikuu päiv 2000 ilmu Uma Lehe tõnõ nummõr ja saman numbrin oll’ edimäne Ruitlasõ jutt. Ja no om üts 2019. aasta 25. mahlakuu päiv ja Uma Lehe nummõr om 436. No ma olõ mõnda aiga mõtõlnu, kas ma olõ õks õigõ inemine säändse…
Opitunn terves elos
Oll’ keväjäne kipõ põllutöie aig. Sai tutva käest varahaisi kapstaluumõ ja nuu oll’ vaia õkva aiamaa pääle är kükädä. Kai taivahe külh, et sääl oll’ tummõ pilv üleväh, päälegi, hummogu oll’ ilmateedüs kah pikset lubanu. Mõtli, et vast iks jõvva inne suurt vihma tüüga lõpulõ.
Tei kipõlt ja…
Tei kipõlt ja…
Pääasi, et magusat saas
Arvada om, et asi juhtu 1950. aastidõ lõpupoolõ.
Meil kotun küteti sanna. Imä kässe mul sannavüürüse põrmandu är pühki ja nardsuvaibakõsõ puhtas raputa. Nii ma teigi.
Viil touksi ma kats mehitside sülemikasti, kon seen olli vana pruunis lännü kärgiga raami, miä oodi sulatamist, ilustõ ütstõsõ pääle ja panni käteräti pääle.
Ku mi pere oll’ sannan käünü, tull’ naabrinaanõ uma nii umbõs kümneaastadsõ pojaga kah hinnäst harima.
Järgmädsel hummukul läts’ imä kaema, kuis sanna…
Meil kotun küteti sanna. Imä kässe mul sannavüürüse põrmandu är pühki ja nardsuvaibakõsõ puhtas raputa. Nii ma teigi.
Viil touksi ma kats mehitside sülemikasti, kon seen olli vana pruunis lännü kärgiga raami, miä oodi sulatamist, ilustõ ütstõsõ pääle ja panni käteräti pääle.
Ku mi pere oll’ sannan käünü, tull’ naabrinaanõ uma nii umbõs kümneaastadsõ pojaga kah hinnäst harima.
Järgmädsel hummukul läts’ imä kaema, kuis sanna…
Tossu Tilda pajatus
Inemise ja eläjä
Üts perädü suur rott Võron trügisi Koreli uulitsan vanaprovva elämiste. Tuuga pässi tä üle sõnomiläve ja tuust häbemäldä eläjäst kirot’ mitu aolehte. Är hirmutõt vanaprovva kutsõ vällä päästekomando, kes vei roti tarõst vällä ja lasksõ eläjä luudustõ.
Mi hoovi mutiklubin arotõdi tuud roti-asja pikembält. Hallõ süämega Alma oll’ õnnõdu, et eläjäkene visati vällä kur’a ilma nuhelda. Vast kongi muial koheldas tedä parõmbilõ. Hää, et maaha es lüvvä. Milla, kes kaes ilmaelo…
Üts perädü suur rott Võron trügisi Koreli uulitsan vanaprovva elämiste. Tuuga pässi tä üle sõnomiläve ja tuust häbemäldä eläjäst kirot’ mitu aolehte. Är hirmutõt vanaprovva kutsõ vällä päästekomando, kes vei roti tarõst vällä ja lasksõ eläjä luudustõ.
Mi hoovi mutiklubin arotõdi tuud roti-asja pikembält. Hallõ süämega Alma oll’ õnnõdu, et eläjäkene visati vällä kur’a ilma nuhelda. Vast kongi muial koheldas tedä parõmbilõ. Hää, et maaha es lüvvä. Milla, kes kaes ilmaelo…
Muda Mari pajatus
Plaanimajandus om tagasi
Ma kuuli raadiost, et mi riigil om kõvastõ rahha puudu. Selle es saa kolm eräkunda, kiä valitsust kokko pandva, tetä säänest lepüngit, kohe kõik valitsusõ järgmädse nelä aasta tegemise kirja pandas. Tuu asõmõl tetti papõr, koh om kiräh õnnõ tuu, midä tegemä ei naata. Tuu om väega hää mõtõ, selle et mitte midägi tegemise jaos olõ-i rahha vaia.
Tuu paprõ pääle panti kirja õnnõ säändsit lubahuisi, midä saa täütä ka ilma…
Ma kuuli raadiost, et mi riigil om kõvastõ rahha puudu. Selle es saa kolm eräkunda, kiä valitsust kokko pandva, tetä säänest lepüngit, kohe kõik valitsusõ järgmädse nelä aasta tegemise kirja pandas. Tuu asõmõl tetti papõr, koh om kiräh õnnõ tuu, midä tegemä ei naata. Tuu om väega hää mõtõ, selle et mitte midägi tegemise jaos olõ-i rahha vaia.
Tuu paprõ pääle panti kirja õnnõ säändsit lubahuisi, midä saa täütä ka ilma…
Maolda nali
Rahamänguautomaat
Tõtõstõ sündünü lugu aost, ku saina seest raha võtmisõ automaadi olli küländ värskele tulnu.
Nuurmiis läts’ rahha võtma, timä iin vanõmb naistõrahvas tsurm’ nuppõ. Tükü ao peräst tull’ tä massina mant iist ja nuurmiis pässi automaadi mano. Võtsõ uma pordsu vällä, mille pääle naistõrahvas imeht’:
«Midä, kas võitsõtki vai?»
Tõtõstõ sündünü lugu aost, ku saina seest raha võtmisõ automaadi olli küländ värskele tulnu.
Nuurmiis läts’ rahha võtma, timä iin vanõmb naistõrahvas tsurm’ nuppõ. Tükü ao peräst tull’ tä massina mant iist ja nuurmiis pässi automaadi mano. Võtsõ uma pordsu vällä, mille pääle naistõrahvas imeht’:
«Midä, kas võitsõtki vai?»
