
Paganidõ üü-ülikuul
Riidi, 12. hainakuu nakkas tassakõistõ õdagulõ saama. Pähni külän RMK keskusõ väläopihuunõn alostas pääle üü-ülikooli avalik ülesvõtminõ, kon Kõivupuu Marju kõnõlõs paganist ja Tuksami Jaak laul jutu vaihõlõ ummi laulõ.
Üü-ülikuul om päämidselt raadiosaatidõ sari, midä 2000. aastagast pääle toimõndas ja kõrraldas Tootseni Jaan. Päält raadiosaatidõ om…
Üü-ülikuul om päämidselt raadiosaatidõ sari, midä 2000. aastagast pääle toimõndas ja kõrraldas Tootseni Jaan. Päält raadiosaatidõ om…
Mooste kandin tulõva suidsusannapäävä
1.–4. põimukuuni peetäs Mooste mõisa ümbre suidsusannapäivi, miä om muusigaetendüse «Suidsusannasümfoonia» lisaprogramm. Sannapäivil omma valla suidsusanna, tetäs sannakütmise ja vihategemise tüütarrõ, saa näütüst kaia, pilti tetä, loengut kullõlda, huvireisil kävvü ja hulga muud tetä.
«Kõrraldami suidsusannapäivi tuuperäst, et savvusanna näüdädä ja avvu sisse nõsta. Et inemise tiidnü, mis vara näil kotoh om ja et külälidse saanu sannakultuurist inämb teedüst,» kõnõlõs suidsusannapäivi programmijuht Vodi Egle.
Sannapäivi huvireisi veevä Mooste kandi…
«Kõrraldami suidsusannapäivi tuuperäst, et savvusanna näüdädä ja avvu sisse nõsta. Et inemise tiidnü, mis vara näil kotoh om ja et külälidse saanu sannakultuurist inämb teedüst,» kõnõlõs suidsusannapäivi programmijuht Vodi Egle.
Sannapäivi huvireisi veevä Mooste kandi…
Harglõn peetäs üülaatu
20. hainakuu õdagu alostusõga kell 20 peetäs Harglõ kooli bussipiätüse lähkül mõtsan üülaatu nimega «Kotussõ uma üülaat». Laadu pääle tulõva käsitüümeistre, kiä möövä umma käsitüüd ja näütäse ja oppasõ tuud, midä mõistva. Valla tetäs ka mõtsakohvigu, kesküüse saa kullõlda kontsõrti. Ligemb teedüs internetist: kotus.ee.
UL
UL
Suurõ pido Võrol ja Põlvan
Nigu iks, om ka timahava suvõ keskpaigan hulk suuri ettevõtmiisi, kon huvilidsõ saava üten lüvvä.
18.–21. hainakuuni käü Võro liinan ja maakunnan Võro perimüstandsu festivaal. Seokõrdsõ tandsupido päälkiri om «Veeränd pööret». Et säänest pito peetäs joba 25. kõrd, tähistedäs pido ümärikku tähtpäivä. Ligemb teedüs ja kava internetin: vorufolkloor.ee.
Puulpäävä, 20. hainakuul peetäs Põlvan lõõtspillipito Harmoonika. Seokõrd omma kullõjidõ siän delegatsiooni 28 Euruupa riigist ja üles astus akordioniorkestri Trappenkamp Saksamaalt.
27.–28. hainakuul peetäs Võro…
18.–21. hainakuuni käü Võro liinan ja maakunnan Võro perimüstandsu festivaal. Seokõrdsõ tandsupido päälkiri om «Veeränd pööret». Et säänest pito peetäs joba 25. kõrd, tähistedäs pido ümärikku tähtpäivä. Ligemb teedüs ja kava internetin: vorufolkloor.ee.
Puulpäävä, 20. hainakuul peetäs Põlvan lõõtspillipito Harmoonika. Seokõrd omma kullõjidõ siän delegatsiooni 28 Euruupa riigist ja üles astus akordioniorkestri Trappenkamp Saksamaalt.
27.–28. hainakuul peetäs Võro…

Krabi külätiätri naarut’ kaejit vahtsõ tüküga
13. hainakuul tull’ Paganamaa päivi kavan edimäst kõrda lava pääle Krabi külätiatri vahtsõnõ tükk «Pordumaja». Nigu Krabi tiatril õks, om tego võrokeelidse nal’atüküga, muinasjutuga, minkal om õnnõlik lõpp. Luu autor ja lavastaja om külätiatri vidäjä Mürgü Marje. Kontusõ Margusõ pilt
Teedüs Uma Lehe lugõjilõ
Hää Uma Lehe lugõja! Vanal Võromaal postitõdas Umma Lehte postkasti massulda, a ekkä postkasti lehte ei jakku. Üten Omniva postituspiirkundõ muutumisõga 1. põimukuust ja lehetoimõndusõ tettü jaotusõ täpsüstämisega tulõ muutuisi ka Uma Lehe postitamisõ man.
Suurõmba muutusõ pututasõ Setomaa ja Valga valda. Setomaa vallan Umma Lehte 1. põimukuust massulda inämb ei postitõda. Valga vallan postitõdas lehti väega veidü. Väikumba muutusõ omma ka muial piirkundõn.
Hää lugõja! Ku tahat Umma Lehte egä katõ…
Suurõmba muutusõ pututasõ Setomaa ja Valga valda. Setomaa vallan Umma Lehte 1. põimukuust massulda inämb ei postitõda. Valga vallan postitõdas lehti väega veidü. Väikumba muutusõ omma ka muial piirkundõn.
Hää lugõja! Ku tahat Umma Lehte egä katõ…

Egäle poolõ ei jõvvaki!
Seo suvi om joba olnu egäsugumaidsi suuri sündmüisi täüs. Pikäaolinõ Uma Lehe tagaküle luu kirotaja Ruitlasõ Olavi sai seo kuu alostusõn 50aastadsõs ja tuul puhul peeti Võrol maaha kõrralik katõpääväline konvõrents, kon kõnõldi Ruitlasõ elost ja loomingust. Hää oll’ nätä Võro pääl hulka tunnõtut kirärahvast…

Tagamõtsa Tarmo: tiatri and võimalusõ midägi ümbre käändä ja asjulõ krutskit manu säädi
Näütlejät ja lavastajat Tagamõtsa Tarmot või seo suvi küländ pall’o Vanal Võromaal trehvädä. Kõnõlõmi Tarmoga timä suvitsist ettevõtmiisist ja lavastajakäekiräst.
Olõt Moosten tulõva suidsusannasümfoonia lavastaja. Minka om täpsempä tego?
Mooste folgikuan tulõ egän…
Olõt Moosten tulõva suidsusannasümfoonia lavastaja. Minka om täpsempä tego?
Mooste folgikuan tulõ egän…
Kõplaga liinan ja bussi pääl
Lätsi puukuuli tüüle ja võti uma kõpla üten. Puukoolil umma kah kõpla olõman, a näil umma nii jämme varrõ, et mu lühkese sõrmõ saava vaivalt säält ümbrelt kinni hoita. Mul um harilik kõblas, kost muld vaihõlt vällä juusk. Panni sis kõplalõ kilekotist «mütsü» päähä ja lätsi hummogu maalt bussi pääle. Bussijuht kaiõ külh imelikult, a ütle es midägi.
Sõidi bussiga liina, sääl uulitsat pite liinaliini piätüste. Kõik, kes uulidsa pääl…
Sõidi bussiga liina, sääl uulitsat pite liinaliini piätüste. Kõik, kes uulidsa pääl…
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
8. kiri. Õnnõgi sõbõr?
Kas es olnu armsa, ku piiri naabriidõ vaihõl kuigi imekombõl är kaonu, nii et naabri olnu umavaihõl sõbraligu ja lämmä, avitanu ütstõist? Kuis kül noid piire sulata?
Mu suurõs iinkujos om naabris olõminõ Tal’na Vahtsõ Maailma kortõrmaiun. Seo om üts esimuudu kogokund –…
8. kiri. Õnnõgi sõbõr?
Kas es olnu armsa, ku piiri naabriidõ vaihõl kuigi imekombõl är kaonu, nii et naabri olnu umavaihõl sõbraligu ja lämmä, avitanu ütstõist? Kuis kül noid piire sulata?
Mu suurõs iinkujos om naabris olõminõ Tal’na Vahtsõ Maailma kortõrmaiun. Seo om üts esimuudu kogokund –…
Talo tegevä jäl uma ussõ valla
Timahavanõ üle-eestiline vallaliidsi talodõ päiv om 21. hainakuul. Et Vana-Võromaa om timahava Eesti söögipiirkund, sis om ka talodõ päävä vallategemine seokõrd Võromaal Tiri külän Maamehe Golfi talon.
Tuud, määndse talo küläliidsi uutva, saa kaia internetist kodolehe avatudtalud.ee päält.
UL
Tuud, määndse talo küläliidsi uutva, saa kaia internetist kodolehe avatudtalud.ee päält.
UL

Massulda bussiga tõistõ Eestimaa otsa
Kildakõisi Eestimaa reisist, miä suurõlt jaol massulda bussõga ette sai võetus. Plaan oll’ jõuda Narva vällä ja niimuudu läts’ kah. Kuigi mitte peris massulda bussõga.
Jaanipäiv om õkva läbi saanu ja kiäki nigunii suurt tüüd ei tii ja midägi ei taha. Otsustami naabrimehega varasta…
Jaanipäiv om õkva läbi saanu ja kiäki nigunii suurt tüüd ei tii ja midägi ei taha. Otsustami naabrimehega varasta…

Hädäh nigu Pondso Jakop pääsokõisiga
Niiviisi ütel’ üts mu tutva meesterahvas kõgõ, ku täl mõni tüü es edene.
Ütsäkümnendide aastidõ algul olle tüükotussidõ saamisõga küländki rassõ. Kuigimuudu olli ma hinnäst saanu sokuta ütte virmahtõ, koh olliva keskmädseh nuurusõh inemise tüül. Läbisaaminõ olle umavahel hää. Pääle tüütegemise peeti vahepääl…
Ütsäkümnendide aastidõ algul olle tüükotussidõ saamisõga küländki rassõ. Kuigimuudu olli ma hinnäst saanu sokuta ütte virmahtõ, koh olliva keskmädseh nuurusõh inemise tüül. Läbisaaminõ olle umavahel hää. Pääle tüütegemise peeti vahepääl…
Tossu Tilda pajatus
Silmärõõm
Üts õdak võtsõ keskiän pereesä, kinkal latsõ suurõ, jutus uma nuurusõao.
«Mullõ miildü väega Tiina. Ma olli kah joba suur miis ja mõtli Tiina hindäle naasõs võtta,» alost’ pereesä umma juttu. «A sis tull’ üts tõõnõ miis ja võtsõ mu silmärõõmu mu nõna iist är!»
Kõnõlõja ohas’ sügäväle. Jupi ao peräst läts’ jutt edesi, mehe helü läts’ kah rõõmsambas. «Niimuudu oll’gi kõgõ parõmb, Tiina oll’ mu jaos tsipa vana,» arot’ nuurusõaigõ miilde…
Üts õdak võtsõ keskiän pereesä, kinkal latsõ suurõ, jutus uma nuurusõao.
«Mullõ miildü väega Tiina. Ma olli kah joba suur miis ja mõtli Tiina hindäle naasõs võtta,» alost’ pereesä umma juttu. «A sis tull’ üts tõõnõ miis ja võtsõ mu silmärõõmu mu nõna iist är!»
Kõnõlõja ohas’ sügäväle. Jupi ao peräst läts’ jutt edesi, mehe helü läts’ kah rõõmsambas. «Niimuudu oll’gi kõgõ parõmb, Tiina oll’ mu jaos tsipa vana,» arot’ nuurusõaigõ miilde…
Muda Mari pajatus
Olkõ valmi, sehvi tulõva!
Ma kuuli raadiost, et põllumiihi elo lätt kerembäs. Vähämbält siih kandih piä-i inämb murõhtama, kost suvõl kipõl tüüaol tüütegijit leüdä. Ku kaabuga ministri taht är keeldä Ukrainast tulõva maaskidõ ja kurkõ korjaja, sõs no tulõvagi appi riigiammõtnigu. Ka seo aasta saat riik uma ammõtnigu vällä tüüle. Seokõrd sõs Kagu-Eestihte, koh omgi pall’o põldõ ja veidü inemiisi.
Ma mälehtä külh sovhoosiaigu, kuis sehvi tuudi liinast appi kardohkit võtma. Tüüd sai kah…
Ma kuuli raadiost, et põllumiihi elo lätt kerembäs. Vähämbält siih kandih piä-i inämb murõhtama, kost suvõl kipõl tüüaol tüütegijit leüdä. Ku kaabuga ministri taht är keeldä Ukrainast tulõva maaskidõ ja kurkõ korjaja, sõs no tulõvagi appi riigiammõtnigu. Ka seo aasta saat riik uma ammõtnigu vällä tüüle. Seokõrd sõs Kagu-Eestihte, koh omgi pall’o põldõ ja veidü inemiisi.
Ma mälehtä külh sovhoosiaigu, kuis sehvi tuudi liinast appi kardohkit võtma. Tüüd sai kah…

Parm tsuskas: puhkus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
