Jaigi vaim Roosikul
Võromaalt peri tunnõdu kirämehe Jaigi Juhani 120. sünnüaastapäiv om Võromaa kultuuriello toonu hulga põnõvit ettevõtmiisi. Parhilla käävä Roosikul kipõ tiatriproovi. Järgmädsel nädälil tulõva sääl kõrraga lava pääle kats lühküt tükkü, miä kõnõlõsõ Jaigi elost ja loomingust – «Mis sa tont vahid?» ja «Jutuvestja lahkumine». Noid mängitas neläl…
Noorõ kõrraldi Kanepin suurõ festivali
19.–20. hainakuul peeti Kanepin edimäst kõrda Kanepi festivaali. Pido oll’ ette võet väega suurõlt: katõ päävä joosul asti Jõksi laululava man üles tunnõdu bändi, näütüses Singer Vinger, Bombillaz, Shanon ja viil tõisigi.
Säälsaman oll’ üles säet ka valgusmõts ja sai nätä uhkõt…
Säälsaman oll’ üles säet ka valgusmõts ja sai nätä uhkõt…
Latsifestival Võrol
Minevä nädälivaihtusõ, 27.–28. hainakuul oll’ Võro liin latsi täüs – peeti latsifestivaali «Rõkkab rõõmust maakera». Katõ päävä joosul olli tüütarõ, kontsõrdi, näüdäti tsirkust ja mustkunsti, sai egäl puul ja ekä muudu mängi. Seo pilt om tett Võro instituudi aian, kon latsõ saiva üten Jäno-Jussi ja Jäno-Johannaga…
Tulõ Uma Meki joogitsõõr
8.–11. põimukuul saa viietõistkümnen Vana-Võromaa ja Setomaa talon vai ettevõttõn juudavat kraami mekki.
Pakutas mi kandin toodõtut piimä, tsäid, mahla, mõnõl puul ka kangõmbat kraami. Kõrvalõ saa hampsada paiklikku söögikraami ja mitmõ osavõtja pakva väsünüile ka üümajja. «Serbämi külmä ja lämmind!» kutsva kõrraldaja küläliisi joogipääväle.
Ligembät teedüst saa internetist kodolehe http://www.visitvoru.ee/joogitsoor päält.
UL
Pakutas mi kandin toodõtut piimä, tsäid, mahla, mõnõl puul ka kangõmbat kraami. Kõrvalõ saa hampsada paiklikku söögikraami ja mitmõ osavõtja pakva väsünüile ka üümajja. «Serbämi külmä ja lämmind!» kutsva kõrraldaja küläliisi joogipääväle.
Ligembät teedüst saa internetist kodolehe http://www.visitvoru.ee/joogitsoor päält.
UL
Varõssõ tiiristin tulõ Pühajõõ käsitüülaat
10. põimukuul peetäs Osola lähkül Varõssõl neländät kõrda Pühajõõ käsitüülaatu. Nigu iks, kaubõldas ka seo kõrd õnnõ umamaa käsitüü ja talokaubaga. Kimmäle või laadu päält saia käsitüükündlit, ehtit, savitüüd, puutüüd, sepätüüd, mett ja muud söögikraami.
Laat nakkas pääle kell 10. Teedüst saa mano kaia Pühajõõ käsitüülaadu Facebooki lehe päält vai küssü kõrraldaja Osola küläseldsi telefoni 5396 8119 päält.
UL
Laat nakkas pääle kell 10. Teedüst saa mano kaia Pühajõõ käsitüülaadu Facebooki lehe päält vai küssü kõrraldaja Osola küläseldsi telefoni 5396 8119 päält.
UL
Pia kolm meetrit pikk ütsävägine
Rõugõ vallan Tagakolga külän Alska talun kasus sjoo aasta üts väega väkev kasv – ütsävägine (üheksavägine). Kutsutas viil kah ütsäväelidses, soetubakas ja saameheväes. Väke om taal kasvul joba tuuperäst, et tä om hää ravikasv, a sjoo om pia kolm meetrit korgõ (280 cm)…
Jõvva-i kõik aig nõuda
Naabril vei repän kats kõrda kana är ja tuust johtu sääne ull’ lugu, et pidimi nakkama poodist munnõ ostma. Õkva peris kurb naas’, ku suurõ hädäga umbõs viiendäst poodist peräkõrd iks kolm kõrda kallimba hinnaga kätte sai üte karbikõsõ, mille pääl es olõ tuud hirmsat…
Orasõ Janika: laulminõ om luudu tuujaos, et inemisel olõs hää olla
27. hainakuul anti Himmastõn vällä Hurda Jakobi seoaastadsõ rahvakultuuri avvohinna. Ütenkuun Kihulasõ Meelisega sai preemiä ka rahvaluulõ- ja muusigatiidläne ni oppaja Orasõ Janika, kelle käest küsse mõttit avvohinna ja laembalt rahvalaulu kotsilõ.
Määndse mõttõ vai tundõ omma…
Määndse mõttõ vai tundõ omma…
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
9. kiri. Nipernaadi latsõlatsõ suvidsõ rännutii
Ummi edevanõmbidõ, õigõmbalõ vist uma esä ja vanaesä puult olõ saanu säändse vere, miä vemmeldäs ja lasõ-i vaiki olla ega üte kotussõ pääl passi. Ka mu vanavanaessä, kiä oll’ kül seto verd, peeti uma kuraasi peräst mustlasõs. Tä oll’…
9. kiri. Nipernaadi latsõlatsõ suvidsõ rännutii
Ummi edevanõmbidõ, õigõmbalõ vist uma esä ja vanaesä puult olõ saanu säändse vere, miä vemmeldäs ja lasõ-i vaiki olla ega üte kotussõ pääl passi. Ka mu vanavanaessä, kiä oll’ kül seto verd, peeti uma kuraasi peräst mustlasõs. Tä oll’…
Kaika suvõülikooli matkapäiv 10.08.2019 Meerapalon
Kaika suvõülikooli matkapäivä peetäs puulpäävä, 2019. aastaga 10. põimukuu pääväl Vana-Võromaa põh’apiiril Pedäspää, Tammistu ja Meerapalo külän.
KAVA
NB! Kavva või tulla muutuisi!
Kell 10 matkapäävä alostus Meerapalo koolimaja iin (vihmaga seen).
Meerapalo koolimajan Tammistu külän om terve matkapäävä näütüs Luku Kalju sõnastu ja Pedäspää kirämehe Ilusa Meinhardi loomingu kotsilõ.
Loengu…
KAVA
NB! Kavva või tulla muutuisi!
Kell 10 matkapäävä alostus Meerapalo koolimaja iin (vihmaga seen).
Meerapalo koolimajan Tammistu külän om terve matkapäävä näütüs Luku Kalju sõnastu ja Pedäspää kirämehe Ilusa Meinhardi loomingu kotsilõ.
Loengu…
Vijardi Mari tege valgusõga kunsti
Nuur võrokõnõ Vijardi Mari müü elektroonikat, tege Perimüsmuusiga Aidan valgust ja kõrraldas kodokotusõn kultuuri.
Käve puulpäävä õdagu Tarto liinan ja imehti, mille om uulidsa pääl õnnõ peotäüs inemiisi ja nuu paistusõ kah kõik üle kolmõkümne aastaga vana olõvat. Sõs tull’ miilde, et om suvi…
Käve puulpäävä õdagu Tarto liinan ja imehti, mille om uulidsa pääl õnnõ peotäüs inemiisi ja nuu paistusõ kah kõik üle kolmõkümne aastaga vana olõvat. Sõs tull’ miilde, et om suvi…
Paaditego Ähijärvel
Poomkant ja täävipakk – säändsit sõnno sai Ähijärvel 18. ja 19. hainakuul kõva saagmisõ ja kopsmisõ vaihõl kuulda. Karula rahvas tekk’ Urtsoni Kristjani ja Trolla Agu juhtmisõl loodsikut. Tuu es olõ harilik, a hoobis sille põh’aga lavvust loodsik, määndse Ähijärve pääl inne plastloodsikidõ tulõkit moodun olli…
Priinime lugu: Hanimägi, Animägi
Perekunnanimel Hanimägi om täämbädsel pääväl 65 kandjat. Tuu nimi om edimält annõt õnnõ Harglõ kihlkunnan Saru külän Leegustõ talun, a ka üten Põru talun. Leegustõ talu Hanimäe nimega inemiisi kutsuti küläkeelen nimega Leegust-Pipi. Tuu tulõ võru latsikeele sõnast pipp : pipi ’piim’ ja arvada näüdäs’, et tuu talu inemise kanni nii valgit rõivit nigu piim. Perekunnanimi annõti mäekundi perrä, miä oll’ Leegustõ talu maa pääl.
Suguvõsauurja Poveli-Puusepä Evelini tiidmise perrä…
Suguvõsauurja Poveli-Puusepä Evelini tiidmise perrä…
Vesipüks
Paarkümmend aastat tagasi, hainakuu lõpuh ollimi imäga uman maakoton Taivaskua Hatiku külän.
Ilma olli umbõ kuuma. Teimi puul päivä tüüd ja sis kaimi, et läämi hinnäst Hatiku järve viirde jahutama, umbõs katõ kilomiitre taadõ.
Jõudsõmi sinnä, illos väikokõnõ järv, nii vast 50 x 50 m vai tsipa rohkõmb, ku mano…
Ilma olli umbõ kuuma. Teimi puul päivä tüüd ja sis kaimi, et läämi hinnäst Hatiku järve viirde jahutama, umbõs katõ kilomiitre taadõ.
Jõudsõmi sinnä, illos väikokõnõ järv, nii vast 50 x 50 m vai tsipa rohkõmb, ku mano…
Hää limmunaat Läti siiropist ja mulliviist
Sai seo retsepti üte uma sugulasõ käest. Timä om Läti piiri veerest peri ja tuuperäst harinu käüma Hopan poodin. Põra om vällän maru lämmi ja üts jahhe juuk kulus säändse ilmaga iks är.
Rabarbrilimmunaat:
• puul pudõlit rabarbrisiirupit Hopa poodist, õkva tuud, mis…
Rabarbrilimmunaat:
• puul pudõlit rabarbrisiirupit Hopa poodist, õkva tuud, mis…
Tossu Tilda pajatus
Kuis umma ello kaitsa
Taat tull’ pahanulõ väläst ja naas’ lavva takan midägi kipõlt meisterdämä. Memm jäi mano saisma, a taadi tegemisel mõtõt joht es näe. Taadi käen oll’ peopesäsuurunõ piiglikene, millele tä pulkõ külge säädse.
«Meil sainan illos piigli, säändse väiku päält näet õnnõ umma suurt nõnna. Viitku-i aigu tühä tüü pääle!» nurisi memm. Timä tahtsõ iks kõgõ targõmb olla.
Taat tekk’ selges, et tä mõtlõs jalakäüjile taadõ kaemisõ piiglit vällä. «Täämbä…
Taat tull’ pahanulõ väläst ja naas’ lavva takan midägi kipõlt meisterdämä. Memm jäi mano saisma, a taadi tegemisel mõtõt joht es näe. Taadi käen oll’ peopesäsuurunõ piiglikene, millele tä pulkõ külge säädse.
«Meil sainan illos piigli, säändse väiku päält näet õnnõ umma suurt nõnna. Viitku-i aigu tühä tüü pääle!» nurisi memm. Timä tahtsõ iks kõgõ targõmb olla.
Taat tekk’ selges, et tä mõtlõs jalakäüjile taadõ kaemisõ piiglit vällä. «Täämbä…
Muda Mari pajatus
Olõ-i siin midägi kaabuga vehki
Ma kuuli raadiost, et Rummu Jüri om havvast üles nõsõnu. Käiki tedä viil nännü olõ-i, a valitsus om joba naanu hobõsõvargit püüdmä. Tuu om sõs parhilla kõgõ tähtsämp riiklik tsiht.
Tulõva nädäli saa viimätsel valitsusõl ammõtih oltu 100 päivä. Midä tähtsät sõs valitsus tuu aoga viil tennü om? Är omma klaaridu Eesti riigi jaos kõgõ tähtsämbä küsümüse. Elo om riigih teno toolõ õkva ilosambas saanu. Näütüses om mi inemiisi…
Ma kuuli raadiost, et Rummu Jüri om havvast üles nõsõnu. Käiki tedä viil nännü olõ-i, a valitsus om joba naanu hobõsõvargit püüdmä. Tuu om sõs parhilla kõgõ tähtsämp riiklik tsiht.
Tulõva nädäli saa viimätsel valitsusõl ammõtih oltu 100 päivä. Midä tähtsät sõs valitsus tuu aoga viil tennü om? Är omma klaaridu Eesti riigi jaos kõgõ tähtsämbä küsümüse. Elo om riigih teno toolõ õkva ilosambas saanu. Näütüses om mi inemiisi…
Maolda nali
Tohtrõ kirotõt köhärohi
«Noh, kas ti magasiti vallalidsõ aknõga, nigu ma sooviti?» küsüs tohtri ravialotsõ käest.
«Magasi,» vastas tuu.
«No ja kui om, kas köhä om kaonu?»
«Ei, köhä om alalõ. Kaonu omma kuldkell, raadio, üsäpuutri ja rahakott. . . .»
«Noh, kas ti magasiti vallalidsõ aknõga, nigu ma sooviti?» küsüs tohtri ravialotsõ käest.
«Magasi,» vastas tuu.
«No ja kui om, kas köhä om kaonu?»
«Ei, köhä om alalõ. Kaonu omma kuldkell, raadio, üsäpuutri ja rahakott. . . .»
Parm tsuskas: suvitsõl aol tetäs mitmõl puul tiitöid
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
