Raamat võro sõnnust, miä võiva olla essütävä
Mõnõ võrokeelidse sõna võiva põh’aeestläisi essütä. Näütüses ku kiäki ütles: nakkas astma, sis või eestläne arvo saia, et keski om nakkusõga saanu hengämisehaigusõ. Säändsist sõnnost om no kokko pant sõnastu, miä kand nimme «Võru-eesti eksitussõnastik».
«Seo om raamat, kohe om kor’at…
«Seo om raamat, kohe om kor’at…
Latsiaokiräl Täheke vahtsõnõ võrokeeline nummõr
Latsiaokiri Täheke om joba hulk aigu kõrra aastan vällä tulnu ka võrokeelidse numbrõga. Seokõrd om võrokeeline märdikuu nummõr. Värskit võrokeelist Tähekeist näüdätäs riidi, 8. märdikuul Võro keskraamadukogo latsiosakunnan.
2019. aastaga märdikuu võrokeelitsen Tähekesen om avaldõt Holtsi Leila, Ruitlasõ Olavi, Kareva Dorise,…
2019. aastaga märdikuu võrokeelitsen Tähekesen om avaldõt Holtsi Leila, Ruitlasõ Olavi, Kareva Dorise,…
Võromaa käsitüülise veevä Tal’na märdilaadalõ savvusannakraami
7.–10. märdikuuni peetäs Tal’nan Saku suurhallin suurt ja tunnõtut märdilaata. «Mi läämi seokõrd Võromaa käsitüürahvaga vällä savvusannateemaga. Meil omma üten virtuaalsõ prilli, kon saa nätä sannankäümist üten kombidõga. Üten om kõkkõ sannakaupa alatõn pühüssist kooni seebini.…
Bartosiki Tuulikki näütäs vahtsõt plaati
Võromaa juuriga tunnõt akordionimängjä ja muusigategijä Bartosiki Tuulikki näütäs seo nätäl umma vahtsõt plaati «Torm veeklaasis».
Timä Võro kontsõrt om neläpäävä, 7. märdikuul kell 19 Stedingu majan.
Muusik om ütelnü, et timä loomingulõ andva huugu nii Võromaa luudus, perimüs, inemise ja paiga ku ka reisi kotost kavvõmbalõ. Võro kontsõrdil lüü üten ka mandoliinimängjä Talsi Villu.
UL
Timä Võro kontsõrt om neläpäävä, 7. märdikuul kell 19 Stedingu majan.
Muusik om ütelnü, et timä loomingulõ andva huugu nii Võromaa luudus, perimüs, inemise ja paiga ku ka reisi kotost kavvõmbalõ. Võro kontsõrdil lüü üten ka mandoliinimängjä Talsi Villu.
UL
Võrol tulõ Uma Meki suurlaat
Puulpäävä, 9. märdikuul kellä 9–15 peetäs Võro liinan Võro spordikeskusõn Uma Meki suurlaatu. Laadu pääl müvväs päämidselt mikandist peri söögi- ja talokraami. Säänest laatu peetäs joba kümnes kõrd.
UL
UL
Lindora laat
Timahava oll’ Lindora laadul rahvast tsipa veidemb ku hariligult. Laat trehvü iispäävä pääle ja eelmine päiv oll’ olnu kõva torm, vast sis tuuperäst. A müüjit oll’ hulga ja päävä pääle liiku ka ostjit parasjago. Müüdi kõkkõ, midä Lindora laadul iks: eläjit, käsitüüd, söögikraami ja rõivit. Hans’at seokõrd avaligult es müvvä, arvada peläti kontrollõ. Hulga laadumüüjit oll’ tulnu Lätimaalt, nigu perämäidsil aastil kombõs.
Mi egäpääväne eelektri
Tuud om iks juhtunu nii viie vai kümne aasta takast, et luudus tulõtas hindä võimu mõnõ kõvõmba tuulõhuuga miilde. Eelektri lätt är ja ei olõ teedä, kuna tagasi tulõ. Teie pääle satasõ puu ja ku saagõ auto pääl ei olõ, massa-i kohegi sõitma minnäki.
Nii…
Nii…
Elläv inemine kõgõpäält
Inemiseluum om imelik: terävält ütlämine
käü ruttu, a hääd tetä ei julgu
Ilm on pümme, om hingiaig. Kõnõldas ja kirutõdas pall’u nuist, kiä siit ilmast lännü. Jutus võedas haua ja matusõ.
Mi inemise ei olõ jo lämmäl aolgi vääga suurõ hõiskaja ja trallitaja, murõ löüdäs üles ega…
käü ruttu, a hääd tetä ei julgu
Ilm on pümme, om hingiaig. Kõnõldas ja kirutõdas pall’u nuist, kiä siit ilmast lännü. Jutus võedas haua ja matusõ.
Mi inemise ei olõ jo lämmäl aolgi vääga suurõ hõiskaja ja trallitaja, murõ löüdäs üles ega…
Illus mõtskana
Mi mõtsu sisen eläs kodukannu kaugõmbiid sugulaisi küländ veidü. Tedre omma kotussidõ peris haruldasõ, mõtusõ niisama. Nurmkana oll’ vahepääl peris är häädünü, nüüd tundus, et tulõ tagasi. Rabakana, ültäs, ollõvgi kaonu. Ainukõnõ, kiä inemise tõmblõmiisist suurt vällä ei tii, om laanõpüü, kedä õigusõga võit kutsu mõtskanas, kuna…
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
Perämäne kiri. Sügüse süvä sümfoonia
Kurõ lännü, kur’a ilma, luiga lännü, lumi maan.
Om aasta kõgõ lühembide päivi aig, hingiaig. Aig kaia sissepoolõ, kullõlda ummi unistuisi, mõttit, igätsüisi. . . .
Luudus om kül lehe puiõ külest valla lasknu, puhkaman, a siski om hää ka seon vagatsõn mõtsan jalotaman kävvü….
Perämäne kiri. Sügüse süvä sümfoonia
Kurõ lännü, kur’a ilma, luiga lännü, lumi maan.
Om aasta kõgõ lühembide päivi aig, hingiaig. Aig kaia sissepoolõ, kullõlda ummi unistuisi, mõttit, igätsüisi. . . .
Luudus om kül lehe puiõ külest valla lasknu, puhkaman, a siski om hää ka seon vagatsõn mõtsan jalotaman kävvü….
Jutuvõistlusõ tähtaig om 22. märdikuu!
Vällä om kuulutõt Uma Lehe 16. jutuvõistlus. Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2020. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1. Periselt…
Võistlusjuttõ sordi:
1. Periselt…
Vanno valvmalda majjo saatus
Miä saa noist vannost majjost, miä valvmalda jääse ja midä küländ harva kaeman käüdäs? Kirota tuust uma kodomaja näüte perrä.
Mu vana maakodo om Tsolgo kandin. Maja um nii vanas saanu, et nakkas jo otsast lagonõma. A sehen saa viil olla ja eski ahjo küttä. Edimält…
Mu vana maakodo om Tsolgo kandin. Maja um nii vanas saanu, et nakkas jo otsast lagonõma. A sehen saa viil olla ja eski ahjo küttä. Edimält…
Maahaina võim. Kolmas jago
Et ravivist maahainust api saia, tulõ seletä näide pruukmisõ viise. Lisas tsäile um viil mitmit tarvitamisoppuisi.
Tinktuur
Tetäs alkoholiga, et kavvõmb püsünü ja raviumahusõ terävämbält vällä tulnu.
Kõourvatinktuur: võta 2–3 spl värskit kõourbõ, vala üle poolõ liitri viinaga. Jätä katõs kuus saisma, aig-aolt loksuta. Sis kurna läbi ja panõ klaaspudõliga jahhe kätte. Sisse võtta 1 tsäiluidsatäüs kolm kõrda päävän. Tarvitõdas kihä puhastamisõs jääkainist ja kõtuvalu (ülehappõlisusõ) kõrral. Või tarvita valutavidõ jakkõ määrmises. Tinktuur…
Tinktuur
Tetäs alkoholiga, et kavvõmb püsünü ja raviumahusõ terävämbält vällä tulnu.
Kõourvatinktuur: võta 2–3 spl värskit kõourbõ, vala üle poolõ liitri viinaga. Jätä katõs kuus saisma, aig-aolt loksuta. Sis kurna läbi ja panõ klaaspudõliga jahhe kätte. Sisse võtta 1 tsäiluidsatäüs kolm kõrda päävän. Tarvitõdas kihä puhastamisõs jääkainist ja kõtuvalu (ülehappõlisusõ) kõrral. Või tarvita valutavidõ jakkõ määrmises. Tinktuur…
Priinime lugu: Märdimäe
Seol nimel om parla Eestin 66 kandjat. Nimi om tegünü õnnõ üten kotussõn – Urvastõ kihlkunna Lilli mõisan ehk tõisi sõnnuga Osula külä Lilli- ja Annõmõisa puulsõn veeren. Sääl panti Reino talun kats mäe-lõpulist nimme. Põlitsõ peremehe perrätulõja Reino Mihkli sai priinime Reinomä, midä hingeloendin 1834 kirotõdi täppe är jätten: Reinoma. Tuud tallu omgi kutsut tõistmuudu Reinomäe talu. Reino talust jagunõnu talu peremiis Reino Piitre ja timä veli Kaarli ummi…
Santõ vargus
Oll’ märdisandiaig. Päivä tüü man naas’ Alli ajamõ, et läämi Tagulalõ santma. Tä oll’ säält peri ja tundsõ toda rahvast häste.
Õdagu võtsõ Alli talli mant hobõsõ. Sandi istsõvõ vankri pääle ja sõit läts’ Tagula poolõ.
Külä veeren edimädse maja manu jätimi hobõsõ puhkamõ ja edesi kävemi jalaga. Ku…
Õdagu võtsõ Alli talli mant hobõsõ. Sandi istsõvõ vankri pääle ja sõit läts’ Tagula poolõ.
Külä veeren edimädse maja manu jätimi hobõsõ puhkamõ ja edesi kävemi jalaga. Ku…
Kummut, kolmõ poolõga kapp ja Stirlitz
Tutva lugu, et vana tulõva kunagi tsõõriga tagasi ja omma jälki vahtsõ.
Näütüses mullõ es miildü uman latsõpõlvõkotun üts vana kummut, mille täämbä katõ käega tagasi võtassi.
Ku liina kolisi ja tüüle naksi, ostsõ n-ü kolmõ poolõga kapi, mis noil kuvvõkümnendil aastil moodun oll’ – suur ja kobakas, a hellest puust (kummut oll’ tummõ). Perän läts’ jälki tummõ müübli muudu, a palk es lupa egä röögätüsega üten kävvü. Rõivamoodu…
Näütüses mullõ es miildü uman latsõpõlvõkotun üts vana kummut, mille täämbä katõ käega tagasi võtassi.
Ku liina kolisi ja tüüle naksi, ostsõ n-ü kolmõ poolõga kapi, mis noil kuvvõkümnendil aastil moodun oll’ – suur ja kobakas, a hellest puust (kummut oll’ tummõ). Perän läts’ jälki tummõ müübli muudu, a palk es lupa egä röögätüsega üten kävvü. Rõivamoodu…
Tossu Tilda pajatus
Kuul om ullõ jaos
Küläkoolin es tulõ poiskõnõ kuuli. Ku puuduminõ pikembät aigu kestse, läts’ oppaja koolilatsõlõ kodo.
Poiskõsõlõ oll’ sääl antu umajago tüüd. Maal aja jo üts tüü tõist takan, lõppu ei tulõki.
Oppaja küsümise pääle, mille poiss kuuli ei tulõ, oll’ poisi imäl vastus varnast võtta: «Kuul om ull’õ jaos. Kes toimõ tulõva, noilõ ei olõ määnestki koolinkäümist vaia.»
Küläkoolin es tulõ poiskõnõ kuuli. Ku puuduminõ pikembät aigu kestse, läts’ oppaja koolilatsõlõ kodo.
Poiskõsõlõ oll’ sääl antu umajago tüüd. Maal aja jo üts tüü tõist takan, lõppu ei tulõki.
Oppaja küsümise pääle, mille poiss kuuli ei tulõ, oll’ poisi imäl vastus varnast võtta: «Kuul om ull’õ jaos. Kes toimõ tulõva, noilõ ei olõ määnestki koolinkäümist vaia.»
Muda Mari pajatus
Võxit om läbi vai?
Ma kuuli raadiost, et nii Võro liin ku terve Võromaa taheti Eesti riigi külest är lõigada. Tuu käve peris kipõstõ: kõgõpäält oll’ liin pümme ja poodi panti kinni, sõs es saa mõskõ ega kusta, pia es saa ka kõlista ja oll’gi Võxit tettü.
Sääl Inglüsmaal kõnõlõsõ nä jo kolm aastat Brexitist, a siiämaani saa ei är mintüs. A kae kuis meil Võromaal! Hummogu Kirsi Pilvi karist’ tormi iist, ni õdagus…
Ma kuuli raadiost, et nii Võro liin ku terve Võromaa taheti Eesti riigi külest är lõigada. Tuu käve peris kipõstõ: kõgõpäält oll’ liin pümme ja poodi panti kinni, sõs es saa mõskõ ega kusta, pia es saa ka kõlista ja oll’gi Võxit tettü.
Sääl Inglüsmaal kõnõlõsõ nä jo kolm aastat Brexitist, a siiämaani saa ei är mintüs. A kae kuis meil Võromaal! Hummogu Kirsi Pilvi karist’ tormi iist, ni õdagus…
Maolda nali
Nõglaravi sällävalu vasta
Periselt sündünü lugu: üts miis oll’ kuuldnu, et sällävalu vasta avitas umbõ häste kadajavihaga vihtminõ.
Tekk’ sis kadajaviha, vihtsõ hinnäst hoolõga sannan ja saigi parõmb. Viha pand’ tä õkva kerese kõrvalõ kuioma.
Järgmädsel puulpääväl kai, et viht om viil kõrralik, ja läts’ jäl vihtma, a vihta inne es havvuta. Nigu edimädse matsu lei, nii naas’ rüükmä. Viha küllen es olõ inämb üttegi nõkla, a mehe sälg oll’ nõklu täüs nigu siilil.
Periselt sündünü lugu: üts miis oll’ kuuldnu, et sällävalu vasta avitas umbõ häste kadajavihaga vihtminõ.
Tekk’ sis kadajaviha, vihtsõ hinnäst hoolõga sannan ja saigi parõmb. Viha pand’ tä õkva kerese kõrvalõ kuioma.
Järgmädsel puulpääväl kai, et viht om viil kõrralik, ja läts’ jäl vihtma, a vihta inne es havvuta. Nigu edimädse matsu lei, nii naas’ rüükmä. Viha küllen es olõ inämb üttegi nõkla, a mehe sälg oll’ nõklu täüs nigu siilil.
Parm tsuskas: pümme liin
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
