Üleriigilidsel võistlusõl olli parõmba kats Hippõ
Timahavadsõl Eesti tiidüsagõntuuri kõrraldõdul opilaisi uurmistöie üleriigilidsel võistlusõl juhtu esieräline lugu: võitjidõ siän oll’ kats Hipõ-nimelist. Gümnaasiumi humanitaarainidõ katõgoorian sai edimädse kotussõ Saarõ Hipp, kiä uursõ lemmikeläjide nimmi, ja 8. klassi uurmistöie arvõstusõn sai reaalainidõ alal edimädse kotussõ Visla Anni…
Piirisilla Agur
Üts päiv Võromaalt peri söögiga
Käümä om lännü vahtsõnõ ettevõtminõ, miä om mõtõldu paikligu söögi kitmises ja väikuidõ ettevõttidõ tugõmisõs. Mol’ovihku ehk Facebooki om luudu vahtsõnõ lehekülg, mille nimi om «Üts päiv». Sääl om üllen välläkutsõ koton istvilõ inemiisile. Tulõ valli üts päiv nädälist ja tetä tuu päiv…
Bartosiki Tuulikki muusigaaokirä valikun
Tähtsä maailmamuusiga aokiri Songlines valisi uma jürikuunumbre edekümne artistivaliku sekkä ka Võromaa juuriga akordionimängjä Bartosiki Tuulikki üten timä sügüse ilmunu albumiga «Torm veeklaasis».
Tuulikki esi ütles, et om väega meelütet tuust, et säändsen tähtsän aokirän kõrvuisi tunnustõdu maailmamuusikidõga är om nimmatu. «Olõ väega positiivsele üllätünü, et Võromaa mõtsu vibratsiooni akordioni pääl läävä maailmamuusiga valdkunna tegijile niipall’o kõrda. Et tego om originaalmuusiga plaadiga, sis olõ seo ärnimmamisõ peräst…
Tuulikki esi ütles, et om väega meelütet tuust, et säändsen tähtsän aokirän kõrvuisi tunnustõdu maailmamuusikidõga är om nimmatu. «Olõ väega positiivsele üllätünü, et Võromaa mõtsu vibratsiooni akordioni pääl läävä maailmamuusiga valdkunna tegijile niipall’o kõrda. Et tego om originaalmuusiga plaadiga, sis olõ seo ärnimmamisõ peräst…
Konkurss «Aigu om» saa läbi seo kuu lõpun
Vana-Võromaa käsitüükaupu ja meelüsside luumisõ konkursi lõpptärmin om ligi, a viil jõud mõnõ hää mõttõ päält asju luvva. Oodõtas käsitüükaupu ja meelüssit, miä näütäse vällä Vana-Võromaa ummamuudu olõmist, a omma samal aol elon tarvilidsõ as’a.
Konkurss lõpõs mahlakuu viimätsel pääväl kell 16, seos aos piät olõma kõik asja jõudnu Võro instituuti. Parõmba tüü hõigatas vällä lehekuu 6. pääväl videoesitlüsen, midä saa kaia MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü Mol’oraamadu lehe…
Konkurss lõpõs mahlakuu viimätsel pääväl kell 16, seos aos piät olõma kõik asja jõudnu Võro instituuti. Parõmba tüü hõigatas vällä lehekuu 6. pääväl videoesitlüsen, midä saa kaia MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü Mol’oraamadu lehe…
Midä hääd mi taast eriaost üten võtami?
Paistus, et elo nakkas harilikku rütmi tagasi minemä. Meil om kül viil eriolokõrd, a märgi joba näütäse, et pia saa taa läbi. Midä muud tähendäs tuu, et poliitiku tegevä jäl ullõ reklaamõ vai vahetasõ ministrit vällä.
Eriolokõrrast vällä tulõminõ ei käü säändse pauguga,…
Eriolokõrrast vällä tulõminõ ei käü säändse pauguga,…
Kuus, kon nõgla omma viil halla, a kuur joba maan. Pilt om tettü 2018. aastaga suvõl. Tuu suvi oll’ üräski jaos perädü hää ja sõs oll mõtõt mõtsast vällä vidädä üräskidega tuurit puid. Kuuba Raineri teedä tuul aastal väega pallo mõtsaumanigu ragosivä ja vidäsivä kah, a RMK tekse 2018. aastagal sanitarragomist õnnõ 3906 ha (harva, ku RMK om nii veidü sanitari tennü). Kuuba Raineri pil
Tsirgurahu aigu mõtsa ei raota!
Keväjädsel aol üräskidega võitlus ei olõ hää mõtõ:
kahju saava üräski luudusligu vainlasõ
Keväjädsel aol, ku tsirgu pessä tegevä, piässi RMK egäl juhul ragomisõ saisma jätmä. Ku tahetas üräski süüdüisi puid är kor’ata, tulnu tuud tetä suvõ poolõ. Keväjädsel aol suurõ räüsäga minnä üräskiga võitlõma, tollõ…
kahju saava üräski luudusligu vainlasõ
Keväjädsel aol, ku tsirgu pessä tegevä, piässi RMK egäl juhul ragomisõ saisma jätmä. Ku tahetas üräski süüdüisi puid är kor’ata, tulnu tuud tetä suvõ poolõ. Keväjädsel aol suurõ räüsäga minnä üräskiga võitlõma, tollõ…
Kas mi taha võõrõid kallista?
Mul om üts tutva vanaproua, eluaignõ kooliopõtaja, kel alasi nägu naarul ja kiä ega sandi asja man mõnõ hää külle kah löüd. Ildaaigu ütel’ tä, et viirusõhirmust om no vast niipall’u kassu, et taa kallistamine vähämbäs jääs.
Timä meelest ollõv imelik, ku inemise, kiä vääga…
Timä meelest ollõv imelik, ku inemise, kiä vääga…
Hiina vai Inglise variant?
Mu eelmisen artiklin es olõ vast jutu jüvä eriti selgele vällä tuud. Proovi paranda.
Pääle söögiraiskamise om mii ütiskonnan viil lugõmada hulk raiskamiisi, midä inemine põrõlt vast ei panõ väega tähele. Küll nakkas tähele pandma, kui elu kitsas lätt, ja sis nõsõs kärä, et milles tuud…
Pääle söögiraiskamise om mii ütiskonnan viil lugõmada hulk raiskamiisi, midä inemine põrõlt vast ei panõ väega tähele. Küll nakkas tähele pandma, kui elu kitsas lätt, ja sis nõsõs kärä, et milles tuud…
Kasvumajaimänd Elgita
Täämbä kirota ma umast naabrinaasõst, kiä Kärgula ristin lilli ja aiaviläkasvõ kasvatas. Kenderi Elgita om sutnu tetä umast suurõst huvialast hindäle tüü, miä aasta läbi rakkõn hoit ja väikutviisi ka leevä lavva pääle tuu.
Perämäidsil aastil om harilik asi, et aasta alostusõn kaos Elgita kohegi är. Muidu…
Perämäidsil aastil om harilik asi, et aasta alostusõn kaos Elgita kohegi är. Muidu…
Timahava ei taha kevväi tulla ja koroona är minnä
Timahavva olõsi nigu kats säädüsperrä. Kõgõpäält tuu, et kevväi ei taha tulla, ja tõsõs, et koroona ei taha minnä. Mõlõmba vinütäse.
Olõmi joba tõist kuud isolatsioonin. Edimält oll’ väega harinõmalda, a midä aig edesi, toda kerembäs läts’. Inemine harinõs egä as’aga.
Ega taa karantiin umgi katõ otsaga asi. Kedä taa viirus õkva pututas ja kes haigõs jäävä, noidõ jaos um taa tragöödiä.
A tõisi jaos, kes haigõ ei…
Olõmi joba tõist kuud isolatsioonin. Edimält oll’ väega harinõmalda, a midä aig edesi, toda kerembäs läts’. Inemine harinõs egä as’aga.
Ega taa karantiin umgi katõ otsaga asi. Kedä taa viirus õkva pututas ja kes haigõs jäävä, noidõ jaos um taa tragöödiä.
A tõisi jaos, kes haigõ ei…
Hädä ots iks inemist. Kuvvõs jago
Latsi hädä
Latsil um luustik vällä arõnõmada ja luu umma viil painduva ja pehme. Näütüses, ku latsõl jääse sõrmõ ussõ vaihõlõ, sis ei lää luu katski (vällä arvat raudussõ vahelõ jäämine). Latsõ satasõ sakõhe, a teno näide luiõ paindumisõlõ teküs murdõ veidü. Inämbähe teküs rangluumurd, mis saias rattaga uppi sõitõn. Ka um viimätsel aol sakõmba seereluumurru, eski madalalt sadamisõl. Vast juvvas piimä veidemb ku varramba.
Latsõ saava häste nakkama ka…
Latsil um luustik vällä arõnõmada ja luu umma viil painduva ja pehme. Näütüses, ku latsõl jääse sõrmõ ussõ vaihõlõ, sis ei lää luu katski (vällä arvat raudussõ vahelõ jäämine). Latsõ satasõ sakõhe, a teno näide luiõ paindumisõlõ teküs murdõ veidü. Inämbähe teküs rangluumurd, mis saias rattaga uppi sõitõn. Ka um viimätsel aol sakõmba seereluumurru, eski madalalt sadamisõl. Vast juvvas piimä veidemb ku varramba.
Latsõ saava häste nakkama ka…
Priinime lugu: Urgard ja Urgand
Nimel Urgard om täämbädsen Eestin 53 kandjat, nimel Urgand – 12. Naist nimmist omma ka t-ga lõppõva varjantsi, nt kirändüskriitik ni juunikommunist Oskar Urgart (1900–1953) ja Vinnemaa telekuulsus Ivan Urgant (s 1978), kinka vanaimä Niina om Urgant, a Niina vanaesä Hindrik oll’ viil Urgand.
Räpinä kihlkunna Kahkva mõisan pand’ opõtaja Heller sarnatsit nimmi koguni viis: Urgar, Urgarz, Urgask, Urgand ja Urgard. Urgard panti Väiku-Viirksu Urgava Paabu perrätulõjilõ. Kuigi Paabu lelläpoja…
Räpinä kihlkunna Kahkva mõisan pand’ opõtaja Heller sarnatsit nimmi koguni viis: Urgar, Urgarz, Urgask, Urgand ja Urgard. Urgard panti Väiku-Viirksu Urgava Paabu perrätulõjilõ. Kuigi Paabu lelläpoja…
Õigõl aol võlss kotusõh
Paar nädälit pääle toda suurt Tsernobõli pauku sattõ ma haigõmajja. Pauk es olõ külh kuigimuudu mu hädän süüdü. Ma esi olli koskilt külmä saanu, kõgõpäält tulle kõrralikult vallus kusõmi palavik (põiepõletik) ja säält lei edesi rahudõhe (neerud). Jaoskonna tohtrõ, sis es olõ viil peretohtriid, leüdse,…
Tossu Tilda pajatus
Hindä kaitsminõ
Hindä kaitsmisõ teemä om esieränis tähtsä parhilla, ku meid om ründämä naanu jälle koroonaviirus. Kas saa luuta kässimõskmisõ, tarõn püsümise ja rahva seen ollõn Hiina kalli tolmumaski pääle, tuud võit esi arvada. Abis om iks, nigu üteldäs.
Üts mu tutva kõnõl’ uma kogõmusõ perrä, et Vinne aol olli eski oktoobrilatsil võistlõmisõs koton ummõldu verevä ristiga pauna, kon seen marlimask. Täüsinemiisil oll’ asi karmimb. Meelen om suvi, ku Võrolõ tull’ suur kari tsiviilkaitsõ…
Hindä kaitsmisõ teemä om esieränis tähtsä parhilla, ku meid om ründämä naanu jälle koroonaviirus. Kas saa luuta kässimõskmisõ, tarõn püsümise ja rahva seen ollõn Hiina kalli tolmumaski pääle, tuud võit esi arvada. Abis om iks, nigu üteldäs.
Üts mu tutva kõnõl’ uma kogõmusõ perrä, et Vinne aol olli eski oktoobrilatsil võistlõmisõs koton ummõldu verevä ristiga pauna, kon seen marlimask. Täüsinemiisil oll’ asi karmimb. Meelen om suvi, ku Võrolõ tull’ suur kari tsiviilkaitsõ…
Muda Mari pajatus
Olõmi kõik veterani
Ma kuuli raadiost, et täämbä om veteranipäiv. Riigilipp tõmmatas vardahe ja peetäs avvu seeh noid inemiisi, kiä omma parõmba maailma iist võidõlnu. Üle kuu ao om Eestih olnu ka sõda silmäga nägemädä vainlasõ vasta.
Tuugiperäst, et vainlast nätä olõ-i, piät egäüts meist egä päiv valvõl olõma.
Nii mi olõmigi kõik sõaveterani. Ma olõ veteran ja sa olõt veteran. Mi kõik olõmi veterani, kiä ega päiv pidävä umaette suurt võitlust parõmba ja…
Ma kuuli raadiost, et täämbä om veteranipäiv. Riigilipp tõmmatas vardahe ja peetäs avvu seeh noid inemiisi, kiä omma parõmba maailma iist võidõlnu. Üle kuu ao om Eestih olnu ka sõda silmäga nägemädä vainlasõ vasta.
Tuugiperäst, et vainlast nätä olõ-i, piät egäüts meist egä päiv valvõl olõma.
Nii mi olõmigi kõik sõaveterani. Ma olõ veteran ja sa olõt veteran. Mi kõik olõmi veterani, kiä ega päiv pidävä umaette suurt võitlust parõmba ja…
Parm tsuskas: kar’alaskmisõpäiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
