Ruusmäe latsi umakeelidse kirätüü sai kaasi vaihõlõ
12. süküskuul oll’ Ruusmäel pidolinõ päiv: edimäst kõrda näüdäti rahvalõ vahtsõt raamatut «Ruusmäe latsi juttõ», kon seen Ruusmäe kandi koolilatsi võrokeelidse jutu aastist 2002–2016. Raamat om järg 2002. aastagal ilmunulõ juttõkogomigulõ.
Tollõn, et sääne raamat vällä sai tulla, omma «süüdü»…
Tollõn, et sääne raamat vällä sai tulla, omma «süüdü»…
Timahavanõ Kangro preemiä anti Kaplinski Jaanilõ
Mõnel inemisel om vist uma henge-elläi, hengetsirk vai kuis. Mu hengetsirk om piirpääsokene, ametligu nimega prõlla piiritaja. Mulle omma neo ametligu tsirgu- ja kasvonime vastamiilt. Tsirgu-uurja prohvessor Sits, kiä hulka jäätsirke är tappe, et teedä saia, mis näil kõtuh om,…
Ludsi aabits om valmis saanu
26. süküskuul näüdätäs Lätimaal Ludza liinan Balodisõ Uldissõ kokko säetüt ludsi maarahva aabitsat.
Ludsi maarahvas kutsutas rahvakilta, kiä eläs Lätin Latgalen Ludza piirkunnan ja om sinnä arvada rännänü 18. aastasaa alostusõn Võromaalt. 20. aastasaani kõnõldi sääl vana võro keele muudu ludsi kiilt, täämbä inämb ludsi keele…
Ludsi maarahvas kutsutas rahvakilta, kiä eläs Lätin Latgalen Ludza piirkunnan ja om sinnä arvada rännänü 18. aastasaa alostusõn Võromaalt. 20. aastasaani kõnõldi sääl vana võro keele muudu ludsi kiilt, täämbä inämb ludsi keele…
Sulbin peeti mihklilaata
Minevä puulpäävä peeti Sulbi külän suurt mihklilaata. Säänest laata om Sulbin peetü 2005. aastagast pääle ja egä aastak kasus laat suurõmbas. Timahava lubati laadalõ 120 müüjät, kuigi tahtjit oll’ rohkõmb. Uudistajit ja ostjit oll’ seogi kõrd ilmadu hulk. Laada kõrraldaja Saamo Airika Sulbi maarahva seldsist ütel’,…
Võromaa suurliin Antsla
Ütspäiv vei elo mu jäl läbi sõitma Antsla liinast. Tiiremondi peräst oll’ Antsla mu jaos olnu puul aastakka nigu karantiinin. Ja tuu, midä ma no näi, pand’ peris imehtämä: Antsla liin oll’ nigu New York! Suurõ, lagja uulidsa, ringtii kesk liina. Kraavi poolõ vällä sõita olõs…
Avvumärgi saanu Pazuhanitši Romet: nuuri aoluu-huvvi herätäs põnnõv jutt
Minevä kuu lõpun and’ justiitsministri kätte 29 avvumärki, minka tunnustõdi vabahusvõitlõjit ja aoluumälehtüisi kandjit-korjajit. Avvuraha kand nimme Vabaduse Tammepärja aumärk. Inämbüs märgisaajist olli vanõmba inemise, a üts noidõ hulgan oll’ 26aastanõ Võromaa miis Pazuhanitši Romet.…
Asjas olgu, vaija ärgu tulgu!
Ku ma lats olli, kõnõl’ vanaimä ütest mehest, kel ollõv ollu kommõ kõik, mea maan vedeli, üles korjada. Ja ta ülnü esi alasi, olgu rõivaräpäl vai kablajupp, et asjas olgu, vaija ärgu tulgu.
Võit muiduki arvada, et tuul aol, ku nii tüüriista, rõiva ku söögikraam…
Võit muiduki arvada, et tuul aol, ku nii tüüriista, rõiva ku söögikraam…
Lahkidse arusaamise
Üts vana lugu tull’ miilde. Mii külän pand’ naabrimiis tütärt mehele. Tütär oll’ puul ellu liinan elänü ja kunstikoolin käünü. Naabri elli küländ kavvõdan ja läbikäümist es olõ, nii et uma külä rahvas olõs sääl pulman hinnäst võõrildõ tundnu. Tuuperäst näid ammõtlikult es kutsuta kah. Mehe siski…
Tõsõ kundi otsast. Latsõpõlvõkotost üten saadu opitunni
Mu latsõpõlvõkoton oll’ häste pall’o luuvust, armastust – kõkkõ, midä elol hääd om pakku. Et niimuudu sai olla, oll’ kimmäle pall’o mõotust saanu tuust, et esä oll’ kümme aastat Tsiberin ja imä samal aol kõik aig repressioonõ all.…
Heibergi ja Contra päiv Urvastõn
10. süküskuu 2020. Urvastõ kandin kõnõldas luulõtajast Heibergi Mariest, tetäs väiku matk Heibergi sünnütarõ paiga pääle ja täämbädse ao luulõtaja lugõva ummi luulõtuisi. Ilosal pääväl om illos päälkiri: «Heiberg ja Contra – üte Urvastõ latsõ».
Luulõ ja luuminõ om midägi säänest, miä jätt inemise sisse…
Luulõ ja luuminõ om midägi säänest, miä jätt inemise sisse…
PÄÄHÄMÄÄRMINE. Leevänätäl Karilatsi vabaõhumuusõumin 5.–9. rehekuul
Oktoobri om rehekuu teedäki tuuperäst, et vanastõ olli õkva sis põllu- ja aiatüü tettü ni sai alosta rehepesmisega. Tuu tähend΄, et sai pruuvi uudsõt. Karilatsi vabaõhumuusõumin om rehekuu alostusõn õks leevänädälit peet. Nii või üldä…
Priinime lugu: Kasak
Seod nimme kand Eestin 316 inemist, lisas om 16 inemisel nimekuju Kassak. Priinimmi pandmisõ aigu panti taad õnnõ Liivimaal, kokku 28 mõisan, noist neli Pärnumaal, kümme Villändimaal, ütessä Tartumaal ja viis Võromaal. Edimäne kirjapandminõ oll’ kas reegli perrä vana kiräviie Kassak vai sõs algusõst pääle Kasak, midä sõski mitman suguvõsan om vahepääl Kassak kirotõt. Üten paigan Pärnumaal oll’ algkujus Kasack.
Täämbädsel pääväl tundas kasakit päämidselt ku rahvanimme (edimält vaba talupoja Vinnemaa…
Täämbädsel pääväl tundas kasakit päämidselt ku rahvanimme (edimält vaba talupoja Vinnemaa…
Kõrvahalu pästse elo
Taa luu kõnõl’ mu kadonu tõõnõpuul Asta tuul aol, ku mi ütenkuun ello alostimi. Ku saimi mõlõmba tüükotusõ ja kortõri ahoküttega maamajja Mitšurini kolhoosi Villändi rajooni. Aasta oll’ sõs 1964, ku põlinõ Põlvamaa tsura, 29 aastat vana, essü är Mulgimaalõ ja es lövvä tükül aol kodotiid.…
Hirmul suurõ silmä
Mul om väega hää naabrimemm üle koridori. Tä om kõik aig hoolõn, kuis ma uma haigusõgõ hakkamõ saa. Kas vai hõikas ussõ vahelt: kuis tervüs om? Memme tuudu lilli omma kah tihtsäle mul vaasin.
Oll’ vanavanõmbitõ päiv. Memm tull’ mullõ ijätüsege küllä, et pühhä pidädä. Seimi ijätüst ja aimi juttu. Perän kaimi viil arvutist pilte. Nii tuu aig läts’ uma tunn-puultõist. Ütekõrragõ mul ussõkell. Mõtli viil, kes tuu tulla saa, meil om…
Oll’ vanavanõmbitõ päiv. Memm tull’ mullõ ijätüsege küllä, et pühhä pidädä. Seimi ijätüst ja aimi juttu. Perän kaimi viil arvutist pilte. Nii tuu aig läts’ uma tunn-puultõist. Ütekõrragõ mul ussõkell. Mõtli viil, kes tuu tulla saa, meil om…
Kogõmalda moodulidsõ pöksi
Ütskõrd kutsõ sõbõr mu kalalõ. Tükk aigu ollimi joba sääl olnu ja ütekõrraga visas’ sõbõr kogõmalda uma õngõkonksu mu pökse külge kinni. Mi es saa kuikimuudu toda säält kätte.
Viimäte löüdsemi klaasikilda ja lõiksimi õngõkonksu säält vällä.
Pöksi olli är lahutu ja sinnä jäi kats suurt mulku. Niimuudu kogõmalda sai hindäle vahtsõ ao moodulidsõ pöksi.
Rämsoni Oliver-Sten
Viimäte löüdsemi klaasikilda ja lõiksimi õngõkonksu säält vällä.
Pöksi olli är lahutu ja sinnä jäi kats suurt mulku. Niimuudu kogõmalda sai hindäle vahtsõ ao moodulidsõ pöksi.
Rämsoni Oliver-Sten
Tossu Tilda pajatus
Eläväst luudusõst
RMK ehk riigimõtsa majandamisõ keskus piät silmä pääl pidämä tima ala pääl olõvil tulõplatsõl. Tulõpuu tuvvas kohalõ, et mõtsa es rüüstätü. Üte kotussõ pääle ilosa järve man puid tuvvõn jäi RMK-miis sääl puhkavidõ nuuri miihiga juttu ajama. Juttu tull’ suvõl Koiva jõõ lähkün sisse säädnüst vikakaarõ seltskunnast. Näide tulõk mi kanti käve suurõ käräga, perän es kuulõ näist midägi. RMK-miis sellet’, et tuli oll’ näil kõik aig palanu, egä päiv pidi…
RMK ehk riigimõtsa majandamisõ keskus piät silmä pääl pidämä tima ala pääl olõvil tulõplatsõl. Tulõpuu tuvvas kohalõ, et mõtsa es rüüstätü. Üte kotussõ pääle ilosa järve man puid tuvvõn jäi RMK-miis sääl puhkavidõ nuuri miihiga juttu ajama. Juttu tull’ suvõl Koiva jõõ lähkün sisse säädnüst vikakaarõ seltskunnast. Näide tulõk mi kanti käve suurõ käräga, perän es kuulõ näist midägi. RMK-miis sellet’, et tuli oll’ näil kõik aig palanu, egä päiv pidi…
Muda Mari pajatus
Sügüse sünnüpäiv
Ma kuuli raadiost, et kõgõ ohtligump asi tervüsele om sünnüpäävä pidämine. Kiä viil haigõs olõ-i jäänü, tuu saa säält iks halva haigusõ külge. Selle piässi kõik istma ütsindä ja puutripito pidämä. A kavva noid nutisünnüpäivi ka jõvvat pitä, keväjä jo sai viländ.
Selle tulõ naada sünnüpäivi pidämä nüüd vahtsõt muudu: näütüses om päävä asõmõl sünnüpäävänätäl vai eski sünnüpääväkuu. Egä katõ nädäli takast tulõ kor’ada kõik hällülatsõ kokko. Kiä plaanva sünnüpääväpito pitä, pandas…
Ma kuuli raadiost, et kõgõ ohtligump asi tervüsele om sünnüpäävä pidämine. Kiä viil haigõs olõ-i jäänü, tuu saa säält iks halva haigusõ külge. Selle piässi kõik istma ütsindä ja puutripito pidämä. A kavva noid nutisünnüpäivi ka jõvvat pitä, keväjä jo sai viländ.
Selle tulõ naada sünnüpäivi pidämä nüüd vahtsõt muudu: näütüses om päävä asõmõl sünnüpäävänätäl vai eski sünnüpääväkuu. Egä katõ nädäli takast tulõ kor’ada kõik hällülatsõ kokko. Kiä plaanva sünnüpääväpito pitä, pandas…
Maolda nali
Mille hamba omma kõllatsõs lännü?
Hambaarsti infoliini pääl kõlisõs telefon:
«Halloo! Mul om sääne murõ, et hamba omma äkki maru kõllatsõs lännü!» seletäs kõlistaja.
«Suitsu tiiti?»
«Ei tii!»…
Hambaarsti infoliini pääl kõlisõs telefon:
«Halloo! Mul om sääne murõ, et hamba omma äkki maru kõllatsõs lännü!» seletäs kõlistaja.
«Suitsu tiiti?»
«Ei tii!»…
Parm tsuskas: seenekaamõra
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
