Jõuluaig tsikoga
Ilvesse Aapo ekstra Uma Lehe jaos kirotõt jõulujutt
«Allahu akbar!1» ütel’ Mohammad aknõst vällä kaiõn ja sai tuu iist vanaesä Janilt kolaka vasta pääd, nigu õks. Moro pääl mängsevä pahru inemise, arvada naabri Einari pääluuga palli. Tuu oll’ harilik egäpääväne värk, ei midägi säänest, et sõnna võtta. Mohammadiga…
«Allahu akbar!1» ütel’ Mohammad aknõst vällä kaiõn ja sai tuu iist vanaesä Janilt kolaka vasta pääd, nigu õks. Moro pääl mängsevä pahru inemise, arvada naabri Einari pääluuga palli. Tuu oll’ harilik egäpääväne värk, ei midägi säänest, et sõnna võtta. Mohammadiga…
Vahtsõnõ lavvamäng tege tsõõri ümbre Vana-Võromaa
Võro instituudil om valmis saanu lavvamäng «Hummogust õdaguni». Mängjä saava minnä tsõõrikäügile ümbre Vana-Võromaa, kävvü läbi kõik katõssa Võromaa kihlkunda ja hüpädä sisse ka naabriidõ mano. Mängo tsõõr käü hummogu puult õdagu poolõ ja mängo vällämärkjä ütlese, et taad…
Luulõtus, miä passis timahava ette lukõ virtuaalsõlõ jõuluvanalõ
Pühhi aigu ilm om hukan,
egäüts ist uman nukan.
Külälist ei tohe nätä,
kõik nä ussõ taadõ jätä.
Istu tulõ peretsõõrin,
külälistel kaia kõõrdi….
egäüts ist uman nukan.
Külälist ei tohe nätä,
kõik nä ussõ taadõ jätä.
Istu tulõ peretsõõrin,
külälistel kaia kõõrdi….
Aastak, miä jääs kavvas miilde
Oll’ mis tä oll’, a tuud külh üteldä ei saa, et 2020. aastak miilde ei jää. Jääs, ja kuis viil. Kimmäle kõnõlõsõ taast aastast viil hulga ao peräst nuu, kiä parhilla koolin käävä. Et oll’ sääne aig, kon kooli kinni panti ja läbi telefoni…
Tõsõ kundi otsast. Ütsindäolõminõ
Olli uma pere noorõmb lats, veli oll’ 14 aastat vanõmb. Tuuperäst tull’ mul kooni koolini ette hulga ütsindäolõmist. Mõnikõrd sai naabrilatsilõ küllä, a inämbüs aigu tull’ esihindä jaos asju vällä mõtõlda. Või-olla sis ma olli tuuperäst veidükese vihanõ, a täämbä olõ tuu ao…
Pühis peat rõõmu üles löüdmä ja tuud hoitma
Joulu omma tulõkil, aga mitte ei taha enämb üldä, et tõistmuudu ku muidu, selle et tuu Mulgimaa mehe Visnapuu Henriku salmirida om viimätsel aol jo iiba ärä tarvitõt, ennegi räbäli järgi.
Murõt muiduki om, ja ku õkva ei paistu, sis olõmi…
Murõt muiduki om, ja ku õkva ei paistu, sis olõmi…
Põlvkundõ konflikt ja muidutülü
Tuu om üts igivana asi, aga aig-aolt lätt nii ägedäs, et ähvärdäs kõik elävä är häötä.
Kui naada tülü tagamaid uurma, sis jõvvat õks vällä võileevä manu. Seo om mu võileib ja ma esi ummi väiksiide käekeisiga määrse võiu leevä pääl lakja. Ärge tulgõ…
Kui naada tülü tagamaid uurma, sis jõvvat õks vällä võileevä manu. Seo om mu võileib ja ma esi ummi väiksiide käekeisiga määrse võiu leevä pääl lakja. Ärge tulgõ…
Kolmõkõrdnõ võitja Prisko Mart: ku om nii pall’u eletü, om, millest kiruta
Aoluuhuvilinõ Prisko Mart (82) Urvastõ kihlkunnast Tokult tege aoluku. Ei olõ kelgi tõsõl seo 17 aastaga joosul, ku taad jutuvõistlust peetü om, ette näüdädä kolmõ võitu.
Mis tundõga Sa uma jutu seokõrd võistlusõlõ saadit?
Ma es…
Mis tundõga Sa uma jutu seokõrd võistlusõlõ saadit?
Ma es…
Jutuvõistlusõ kokkovõtõ
Timahavatsõlõ Uma Lehe jutuvõistlusõlõ saadõti kokko 81 hääd võrokeelist juttu. Jutukirotajit oll’ seokõrd 45. Et lisas Uma Lehe hindamiskogolõ lugi katõ katõgooria juttõ ka Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) rahvas, om perämädsen katõgoorian mitu võitjat.
Aituma kirotajilõ, hindamiskogolõ ja lugõjilõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivist.
Pääpreemiä
• Prisko Mart, jutt «Muhk kõtunäärme pääl». Jutuvõistlusõ 1. kotus, ERA hää jutustamisõ preemiä.
• Aidma Hele, jutt «Tulõt viil mu unõnägudõhe» Jutuvõistlusõ 2. kotus, ERA hää mälehtüsjutu eräpreemiä….
Aituma kirotajilõ, hindamiskogolõ ja lugõjilõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivist.
Pääpreemiä
• Prisko Mart, jutt «Muhk kõtunäärme pääl». Jutuvõistlusõ 1. kotus, ERA hää jutustamisõ preemiä.
• Aidma Hele, jutt «Tulõt viil mu unõnägudõhe» Jutuvõistlusõ 2. kotus, ERA hää mälehtüsjutu eräpreemiä….
Hindajidõ kokkovõttõ timahavadsõst võistlusõst
Kahro Marek:
Seokõrd tull’ jutuvõistlusõ pääteema selgele vällä: «Tervüs, kõgõ kallimb vara». Suurõmb jagu juttõ oll’gi tuust, kuis egäsugudsõ hädä ja tõvõ inemiisi piten käävä. Aig om sääne, et piät õkva tahtmalda naidõ asju pääle mõtlõma. Õnnõs saava tõvõjutu iks inämbjaolt hää lõpu. Lustilidsi nuutõ oll’ kah seen. Näütüses tulõtõdi miilde uma latsõpõlvõ viguriid ja tüü man ette tulnuid nall’akiid juhtumiisi. Olõ aoluuhuvilinõ ja tuuperäst kitä…
Seokõrd tull’ jutuvõistlusõ pääteema selgele vällä: «Tervüs, kõgõ kallimb vara». Suurõmb jagu juttõ oll’gi tuust, kuis egäsugudsõ hädä ja tõvõ inemiisi piten käävä. Aig om sääne, et piät õkva tahtmalda naidõ asju pääle mõtlõma. Õnnõs saava tõvõjutu iks inämbjaolt hää lõpu. Lustilidsi nuutõ oll’ kah seen. Näütüses tulõtõdi miilde uma latsõpõlvõ viguriid ja tüü man ette tulnuid nall’akiid juhtumiisi. Olõ aoluuhuvilinõ ja tuuperäst kitä…
Midä tuu miis opas’?
Ma olli minevaastagadsõ jutuvõistlusõ žüriin, kon hinnati ka oppajajuttõ. No tulõ vahtsõnõ võigõlus pääle, ma kõnõlõ inne är ütest umast oppajast.
Keskkooli aigu, ku pidit ütlemä, kes lemmikoppaja omma – iks imäkeele ja inglüse keele oppaja. Vaim ja kultuur vai vastapiten. Kunagi ildampa naksi mõtlõma, et kihälidse…
Keskkooli aigu, ku pidit ütlemä, kes lemmikoppaja omma – iks imäkeele ja inglüse keele oppaja. Vaim ja kultuur vai vastapiten. Kunagi ildampa naksi mõtlõma, et kihälidse…
Selge jutt lihapurgi pääl
Siidrimõisa Lihaküük and uma lihapurgi pääl kinäste võro keelen teedä, midä purgist löüdä võit ja midä tuu süüjä jaos tähendäs.
Priinime lugu: Kuimet
Seo nimi panti õnnõ üten talun ja parla om taal Eestin 51 kandjat. Nime saaja ellivä Karula ja Valga kihlkunna piiri pääl Radsi talun, miä käve Kaagjärve mõisa ala ja kon no om lähkün Ratsimäe jaam. Sääl kandin olli priinimmi pandmisõ aigu elänikes lätläse. Ega talunimi Radsi kah muud ei tähendä ku nakrit, läti sõna nakri kottalõ om radziņš.
Priinime Kuimet saiva Radsi talu koolnu peremehe läsk ja kats kasupoiga (kats velle)…
Priinime Kuimet saiva Radsi talu koolnu peremehe läsk ja kats kasupoiga (kats velle)…
Muhk kõtunäärme pääl
2020. aastaga Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutt
Sükäv Vinne aig. Stalini kuldsõt päivä taivan inämb es paistu, aga vabadusõ tuulõkõist kah viil koskilt puult es puhu. Mu tüükotus oll’ pääkalakasvataja Kuldrõ koloosin.
Ilusal hainakuu pääväl istõ ma kalatiigi perve pääl, mu hoolõalutsõ leivä tiigin lupsu, aga mul oll’…
Sükäv Vinne aig. Stalini kuldsõt päivä taivan inämb es paistu, aga vabadusõ tuulõkõist kah viil koskilt puult es puhu. Mu tüükotus oll’ pääkalakasvataja Kuldrõ koloosin.
Ilusal hainakuu pääväl istõ ma kalatiigi perve pääl, mu hoolõalutsõ leivä tiigin lupsu, aga mul oll’…
Tossu Tilda pajatus
Kimmäs sõna toes
Vanaesä tõi vanaimä, kiä oll’ Tartomaal pojalatsi man, umma Võromaa kodo. Latsõlatsõ, viieaastanõ Oskar ja kolmõ-poolõnõ Otto sõidi kah üten. Ku vanaesä poissõ tagasi nakas’ viimä, kisk’ joba hämäräs. Tii pääl pidi vanaesä autot äkilidselt pidurdama. «Kuradi repän!» ütel’ tä esi hiitünü helüga. Latsiaian kõnõl’ Otto tõisilõ kah, kuis nä velega Võromaal käve. «Ja tii pääl oll’ viil üts kuradi repän kah,» sellet’ poiskõnõ. Egä tä sõna tähendüst es tiiä.…
Vanaesä tõi vanaimä, kiä oll’ Tartomaal pojalatsi man, umma Võromaa kodo. Latsõlatsõ, viieaastanõ Oskar ja kolmõ-poolõnõ Otto sõidi kah üten. Ku vanaesä poissõ tagasi nakas’ viimä, kisk’ joba hämäräs. Tii pääl pidi vanaesä autot äkilidselt pidurdama. «Kuradi repän!» ütel’ tä esi hiitünü helüga. Latsiaian kõnõl’ Otto tõisilõ kah, kuis nä velega Võromaal käve. «Ja tii pääl oll’ viil üts kuradi repän kah,» sellet’ poiskõnõ. Egä tä sõna tähendüst es tiiä.…
Muda Mari pajatus
Saimi rahulidsõ jõulupühä tagasi
Ma kuuli raadiost, et seo aasta keeletäs jõulu är. Tuud es ütle pääministri, a inemise esi nurisiva. Ma saa-i joht arvu, mille inemise nii arvasõ. Kuimuudu saa kiäki mu hengeh midägi är keeldä. Vet inemise esi omma hindäle võtnu päähä mõttõ, et kiäki koskil piät näile tegemä jõulu ja jaani. Ei piä. Ku mul viil niipall’ogi om jõudu, et saa kündle palama panda ja kasvai mõttõh kõigilõ häid pühhi…
Ma kuuli raadiost, et seo aasta keeletäs jõulu är. Tuud es ütle pääministri, a inemise esi nurisiva. Ma saa-i joht arvu, mille inemise nii arvasõ. Kuimuudu saa kiäki mu hengeh midägi är keeldä. Vet inemise esi omma hindäle võtnu päähä mõttõ, et kiäki koskil piät näile tegemä jõulu ja jaani. Ei piä. Ku mul viil niipall’ogi om jõudu, et saa kündle palama panda ja kasvai mõttõh kõigilõ häid pühhi…
Parm tsuskas: päkätsi jandal
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
