Võro keele kohvitarõ
Tal’nan Kadrioru raamadukogon käü joba paar aastakka kuun võro keele kohvitarõ. Tuu tähendäs, et katõl kõrral kuun neläpäivilde saava võro keele huvilidsõ kokko ja kõnõlõsõ umast keelest ja ilmaas’ost. Parhillatsõl koroona-aol om kohvik kolinu internetti ja tuu om toonu mano huviliidsi ka kavvõmbast.
«Tal’na keskraamadukogon om pikkä…
«Tal’na keskraamadukogon om pikkä…
Vana-Võromaa käsitüükonkurss «Mõtsa poolõ»
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü om vällä hõiganu vahtsidõ kaupu ja meelüsside luumisõ konkursi «Mõtsa poolõ». Ettevõtmisõga tahetas mano saia käsitüükaupu ja meelüssit, miä omma härgütüsmõttõ saanu mõtsast, näütäse vällä Vana-Võromaa ummamuudu olõmist, omma elämisen tarvilidsõ as’a vai hoitva meele rõõmsa.
Eestläse…
Eestläse…
Puust matkasuusõga luudusõretk
Minevä puulpäävä saiva huvilidsõ Ähijärvel puusuusa vai sis rahvaperätselt pütülavva ala panda ja noidõga mõnõtunnidsõ matka tetä.
Alostusõn näüdäs’ matkajuht Rätsepä Rauno, kuis suusõ tõrvatas, ja opas’ suusõ ala parafiini määrmist. Juttu tetti ka suusasõitmisõ ohotusõst ja sis läts’ tosinkund huvilist avastama Karula kihlkunna…
Alostusõn näüdäs’ matkajuht Rätsepä Rauno, kuis suusõ tõrvatas, ja opas’ suusõ ala parafiini määrmist. Juttu tetti ka suusasõitmisõ ohotusõst ja sis läts’ tosinkund huvilist avastama Karula kihlkunna…
Suvõl plaanitas Võrol pitä perimüstandsu festivaali ja nuuri tandsulaagrit
XXVI Võro perimüstandsu festivaal peetäs 8.–11. hainakuul 2021. Tandsja saava sääl hinnäst näüdädä, tandsu oppi, lüvvä tandsu nii uulidsa pääl, tandsutarõn ku tandsuõdagil, maitsa esi maiõ süüke ja kullõlda juttõ. Festivaalil ütenlüümises tulõ tandsurühmil hinnäst…
Vällä om kuulutõt võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkurss
Uma Pido kõrraldaja kuulutasõ jäl vällä võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursi, et saia vahtsõt võrokeelist koorilauluvarra.
«Vahtsõnõ võrokeeline koorimuusiga and huugu koorilaulutraditsiooni jakkumisõs,» luut konkursi kõrraldamisõ vidäjä Tigasõ Merike. «Vana-Võromaa koori laulva kõgõ rõõmuga võrokeelitsel laulupidol ja sinnä sõpruskunda taht iks mano tulla kuurõ üle Eesti ja kavvõmbast kah. Võrokeelidse koorimuusiga näütämises om päält Uma Pido viil võimaluisi, tuuperäst omma konkursilõ oodõdu…
«Vahtsõnõ võrokeeline koorimuusiga and huugu koorilaulutraditsiooni jakkumisõs,» luut konkursi kõrraldamisõ vidäjä Tigasõ Merike. «Vana-Võromaa koori laulva kõgõ rõõmuga võrokeelitsel laulupidol ja sinnä sõpruskunda taht iks mano tulla kuurõ üle Eesti ja kavvõmbast kah. Võrokeelidse koorimuusiga näütämises om päält Uma Pido viil võimaluisi, tuuperäst omma konkursilõ oodõdu…
Aastapäiv
Aasta tagasi kai ma vabariigi aastapäävä vastavõttu internetist Valgõvinnen Vitebski liinan. Ollimi naabrimehe ja latsiga ette võtnu üte koolivaheao rännäku, sõidimi sinnä katõ päivinännü autoga läbi Läti. Poolõ päävä sõitmisõga sai rännädä aon tagasi, paika, kon bendsujaamast oll’ kütus otsa saanu ja kon vanaaolidsõ liinaliinibussi pääl sai konduktori…
Mu oppusõ Hispaaniah
Ma saie nelikümmend aastakka vanas, lätsi vahtsõst kuuli ja naksi füsioterapeudis opma. Tõsõl aastal tei ma kats tüühar’otust Hispaania pääliinah Madriidih (kümme nädälit) ja paar aastat ildampa olli sääl viil neli kuud magistrioppõh. A ma mäletä, et noorõh põlvõh Võrolt Tal’nahe minnä oll’ esiki rassõmb ku…
Mineviku ütenvidämisest
Aastit tagasi läts’ mul vukssaekõist vaia. Võõras kotus, vana mõisasüä, vahtsõ ja vana maja. Lätsi ütte vanna majja küsümä. Pernaanõ kai minnu nigu imeluuma ja nakas’ minnu nuumma: nimä omma vaesa inemise, mille ma näide käest küsü. Küsügu korrusmaiust, sääl eläse rikka. (Poodin massõ tuu…
Määnest vaksiini laskõ tetä?
Taa koroonaga om no valla lännü sääne vaksiinikampaania, et ei tiiä inämb, määnest vaksiini tetä. Vanastõ oll’ tuust hää, et kõik oll’ Vinne värk ja es olõ vaia mitmõ as’a vaihõl valli.
A prõlla om joba kolm vaksiini käen ja näid pidi viil mano tulõma. Kes ütles, määne näist kõgõ parõmb om ja kellele passis? Kõigil nail vaksiinel ollõv koroonaviirusõ ogavalk är kodeeritü. Pääle tollõ, ku vaksiiniprits om lihassõ sisse…
A prõlla om joba kolm vaksiini käen ja näid pidi viil mano tulõma. Kes ütles, määne näist kõgõ parõmb om ja kellele passis? Kõigil nail vaksiinel ollõv koroonaviirusõ ogavalk är kodeeritü. Pääle tollõ, ku vaksiiniprits om lihassõ sisse…
Tõsõ kundi otsast. Lähküs
Kõik mi otsimi tõisiga ligihüst. Tuu teküs hariligult peräst ütsindäolõmist. Ku olõt olnu ütsindä, läät otsma inemist, kedä armastat, kes sullõ väega miildüs. Võtat ümbre kaala kinni ja tunnõt lähküst.
Inemise jaos om kõgõ suurõmb karistus tuu, ku tedä peetäs kinni ja pandas ütsikkongi istma. Sis…
Inemise jaos om kõgõ suurõmb karistus tuu, ku tedä peetäs kinni ja pandas ütsikkongi istma. Sis…
Luulõtajahengega Türksoni Siina
Taa lugu om TÜRKSONI SINAIDAST, kedä sugulasõ ja tutva kutsva iks Siina nimega. Umma 80 aasta juubõlit pidi tä joba 30. rehekuul 2017, a ütles täämbägi: «Rõõm om noorõlt ellä, üldäs – vanas jäiä hull. Är usku sedä – ku sa olõ-i ull. . . .» Siinal…
Kümme kleiti, 3. Lõpukleit
Valgõ, pehme sünteetika ja mini – nigu tõisilgi koolilõpõtõjil.
Lõpupidost um miilde jäänü üts miildüjä ja tõnõ mittemiildüjä asi. Võti kotost suka üten, et koolimajan panõ jalga. A unõhti kinnitüskummi kodo. Tuul aol viil ohkõisi sukapükse es olõ. Imä avast’ tuu ja saatsõ mi kandi…
Lõpupidost um miilde jäänü üts miildüjä ja tõnõ mittemiildüjä asi. Võti kotost suka üten, et koolimajan panõ jalga. A unõhti kinnitüskummi kodo. Tuul aol viil ohkõisi sukapükse es olõ. Imä avast’ tuu ja saatsõ mi kandi…
Varstu, 3. jago. Nuhe om lahtunu
Vanast elli Varstun egasugutsiid meistrimehi: oll’ kängsepp, rätsep, naisil viil umaette kleidiumblõja (vai mitu). Puusärgimeistre oll’ kah uma. Tollõl olli kõigi küläinemiste pikkusõ ja paksusõ teedä ja mõnõ jaos joba lauaki tarõ pääl kuiuman, kõik ilusa sirgõ ja ossamulkõlda. Miist hinnäst kutsuti Puruvanas. Varstun oll’ ka uma Ilmameistre. Ei, tä es õienda ilmaennustamisega, tä oll’ ilmameistre kraavikaibmisen. Kats võistlõjat oll’ ainult osa võtnu, Varstu miis ja Vinne-aignõ kraavikopp. Varstu…
Priinime lugu: Kund ja Kond
Nimel Kund om Eestin 101 kandjat, nimel Kond 138 kandjat. Naa nime tegüsi eri kotussin. Vahtsõliinan panti Kund 1820. aastagal Hellekunnu küläst peri suguvõsalõ, kinka ütidses edevanõmbas oll’ XVIII aastasaal elänü vanaesä Hellekunnu Pet’o (Petto). Tan om priinimi lühendüs külänimest. Mõni aastak ildamb panti Kund Rõugõ kihlkunna Rogosi mõisa Vorstimäe Tanila perekunnalõ. Arvada, et säälne suurõ mäe nimi Kunnumägi om esiki vanõmb ku priinimi. Seo mägi sai nime tuust, et…
Vanalõ pinile vahtsit trikke ei oppa
Nõuka-aigu oll’ pääliinan Pärnu maantii veeren õnnõ üts puut, kost sai osta pildistämise tavaari – filme ja kinnistit, ilmutit ni pildimassinit. Säält, ainumast poodist, saiva hindäle tüükraami üle riigi kuulsa pääväpiltnigu Suurõ Kalju, Toominga Piitre ja tõsõ. Mu ämm oll’ pikki aastit tuusama…
Perrähõigahus ütele armastatu muusikamehele
Johansoni Jaak 1959–2021
Seokõrd oll’ sõbrapääväl helistäjiid ainult paar tükkü. Õdakult ilda helist’ viil poig ja and’ teedä, et üts vana sõbõr inämb kunagi ei helistä. Minust 12 aastat noorõmb miis, aga tälle es olõ elupäivi rohkõmb eräldet. Mu ülikooli kohviku laiv-lindistüse…
Seokõrd oll’ sõbrapääväl helistäjiid ainult paar tükkü. Õdakult ilda helist’ viil poig ja and’ teedä, et üts vana sõbõr inämb kunagi ei helistä. Minust 12 aastat noorõmb miis, aga tälle es olõ elupäivi rohkõmb eräldet. Mu ülikooli kohviku laiv-lindistüse…
Tossu Tilda pajatus
Uutmada küläline
Seo lugu juhtu üten pall’odõst suurist kortõrmajjost Võrol, kon elli miis uma naasõga. Latsõ olli suurõ ja kotost välän. Miis oll’ tähtsä ammõdikotusõ pääl, naanõ koolioppaja. Oll’ suvi ja naanõ rohkõmb kodonõ. Näil oll’ kokko kõnõld, et lõunasöögi süü miis koton. Tuul pääväl oll’ lõunasüük ammu valmis, a miist es tulõki. Naanõ võtsõ suurõmba kraammisõ ette. Ku tä oll’ jõudnu tüüga kavvõmbalõ, kuulsõ, et kiäki om köögin. Kiä muu ku kallis…
Seo lugu juhtu üten pall’odõst suurist kortõrmajjost Võrol, kon elli miis uma naasõga. Latsõ olli suurõ ja kotost välän. Miis oll’ tähtsä ammõdikotusõ pääl, naanõ koolioppaja. Oll’ suvi ja naanõ rohkõmb kodonõ. Näil oll’ kokko kõnõld, et lõunasöögi süü miis koton. Tuul pääväl oll’ lõunasüük ammu valmis, a miist es tulõki. Naanõ võtsõ suurõmba kraammisõ ette. Ku tä oll’ jõudnu tüüga kavvõmbalõ, kuulsõ, et kiäki om köögin. Kiä muu ku kallis…
Muda Mari pajatus
Lumõsilo
Ma kuuli raadiost, et liinah omma kõik uulidsa nii lummõ täüs, et väiku massina mahu ei liikma, mis sõs viil inemiisist kõnõlda. Kõgõ rohkõmp omma hädäh nuu inemise, kiä piät uma maja iist jalgtii puhtas tegemä. Nä toukasõ maja mant lumõ autotii pääle, sõs tulõ sahk ja toukas lumõ tii päält jäl jalgtii pääle. Nii nühitäs tuud lummõ edesi ja tagasi, a tolku olõ-i määnestki.
Tah võissi appi tulla talomehe ummi massinidõga, mis…
Ma kuuli raadiost, et liinah omma kõik uulidsa nii lummõ täüs, et väiku massina mahu ei liikma, mis sõs viil inemiisist kõnõlda. Kõgõ rohkõmp omma hädäh nuu inemise, kiä piät uma maja iist jalgtii puhtas tegemä. Nä toukasõ maja mant lumõ autotii pääle, sõs tulõ sahk ja toukas lumõ tii päält jäl jalgtii pääle. Nii nühitäs tuud lummõ edesi ja tagasi, a tolku olõ-i määnestki.
Tah võissi appi tulla talomehe ummi massinidõga, mis…
Parm tsuskas: pikk vars
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
