Võro kirändüse lugu sai e-välläandõs
Kuimuudu om võro kirändüs vällä kujonu ja kohe täämbädses pääväs jõudnu? Noilõ küsümüisile ots vastust kirändüstiidläne Velskri Mart uman ülekaehusõn «Võru kirjanduse kujunemislugu», midä saa seost nädälist e-välläandõst lukõ.
50 raamadulehe pääl om kirän, määndse olli edimädse võrokeelidse trükidü teksti, kuis ja kiä…
50 raamadulehe pääl om kirän, määndse olli edimädse võrokeelidse trükidü teksti, kuis ja kiä…
Muinsuskaitsõpäivil näüdätäs käküssin olõvat perändüst
9.–12. süküskuul peetäs üle Eesti muinsuskaitsõpäivi. Timahava om noidõ päivi teema «Käkküssin perändüs». Tuu teemaga tahetas nõsta üles paiklikku ja võiolla edimädsel päälekaemisõl harilikku, a kogokunna jaos tähtsät ja hindätiidmist tugõvat perändüst.
Egäl paigal ja kogokunnal om uma…
Egäl paigal ja kogokunnal om uma…
Film «Vee peal» jõud peräkõrd kinno
Seo nätäl jõud kinolina pääle Simmi Piitre minevä aastak valmis saanu film «Vee peal», miä om tettü Ruitlasõ Olavi menuromaani perrä ja kõnõlõs Võro liina elost.
Filmin kõnõldas läbi terävä huumori har’alidsõ poiskõsõ elost, tuu taustal om 1980. aastidõ Võro liina kurb-nal’akas…
Filmin kõnõldas läbi terävä huumori har’alidsõ poiskõsõ elost, tuu taustal om 1980. aastidõ Võro liina kurb-nal’akas…
Raamat Põlva kihlkunna rahvaperändüsest
Vällä om tulnu raamat päälkiräga «Käokiräs», kohe om kokko kor’at hulga Põlva kihlkunna rahvaperimüst.
Raamadu abiga saava latsõ ja latsõvanõmba tutvas Põlva kihlkunnast kirja pantuisi hüpitüisi, mängukõisi, laulõ, soovisalmõ, tsirguhelü perrätegemiisi, juttõ, mängõ, vanasõnno, mõistatuisi ja vanarahva tarkusõterriga. Laulu omma raamatun ka…
Raamadu abiga saava latsõ ja latsõvanõmba tutvas Põlva kihlkunnast kirja pantuisi hüpitüisi, mängukõisi, laulõ, soovisalmõ, tsirguhelü perrätegemiisi, juttõ, mängõ, vanasõnno, mõistatuisi ja vanarahva tarkusõterriga. Laulu omma raamatun ka…
Hurda seldsi kodoluukonvõrents
Minevä puulpäävä pidi Hurda Jakobi nimeline Põlva rahvaharidusõ selts Võrol umma kodoluukonvõrentsi. Avastõdi põhimiidsi Vana-Võromaa pääliina mäluasotuisi: Kreutzwaldi majja, Võro instituuti ni Vana-Võromaa kultuurikota.
Ärtundmist ja ütenmärkmist paksõ päiv hulga, selle et vastavõtja olli uma ettekandõ-tutvustusõ ette valmistanu Põlva-Võro suhtidõ võtmõn. Võro liinapää tulõt’…
Ärtundmist ja ütenmärkmist paksõ päiv hulga, selle et vastavõtja olli uma ettekandõ-tutvustusõ ette valmistanu Põlva-Võro suhtidõ võtmõn. Võro liinapää tulõt’…
Tarkusõkuu ull’õ mõttit
Tarkust om iks läbi ao tähtsäs peetü. Tuu om midägi hääd, midägi, midä tulõ «takan nõuda».
Tuuvasta ull’ust ei olõ tähtsäs peetü. Tuu om täpipäält tarkusõ vastalinõ, tähendäs sis, et midägi halva.
Ummõhtõgi, midä aig edesi, toda inämb om naatu maailman kõnõlõma tuust, et säändse must-valgõ vastandamisõ…
Tuuvasta ull’ust ei olõ tähtsäs peetü. Tuu om täpipäält tarkusõ vastalinõ, tähendäs sis, et midägi halva.
Ummõhtõgi, midä aig edesi, toda inämb om naatu maailman kõnõlõma tuust, et säändse must-valgõ vastandamisõ…
Hüväste, latsõigä!?
Olõt pidänü kedägi, kiä om su ello kõvva mõotanu, igäväste uma elo osas.
Ja sõs äkki om tä lännü. . . . Kas tuu om märk hindä vanassaamisõst?
Täämbä om mu sünnüpäiv. Nelikümmend kuus aastakka ello, läbielämisi ni mõttit. Õkvalt nigu olõssi joba ilmadu aig eletü, a lihtsä rehkendüse perrä paistus,…
Ja sõs äkki om tä lännü. . . . Kas tuu om märk hindä vanassaamisõst?
Täämbä om mu sünnüpäiv. Nelikümmend kuus aastakka ello, läbielämisi ni mõttit. Õkvalt nigu olõssi joba ilmadu aig eletü, a lihtsä rehkendüse perrä paistus,…
Eesti põllumehe kats taktikat
Päälkiri olõsi nigu Lenini käest lainatu, aga sisu om tõnõ. Põllumiist ei saa määndselgi juhul võrrõlda proletariaadiga. Kui väega tahta võrrõlda, sis vast proletariaati korrusmajadõ elänikkõga, kel ei olõ muud kaota kui uma korter. (Proletariaadil olli ahila.)
Aga asja manu. Minevaastast silo jäi põllumeestel hulga…
Aga asja manu. Minevaastast silo jäi põllumeestel hulga…
Kiri Võrolt. Vabahus valli
Miä sa tiit, ku vabariigi valitsus saat sullõ telefoni pääle sõnomi: massulda rong Tsiberihe lätt vällä 1.09.21 kell 9 hummogu Balti jaamast, üten saat massulda iPhone’i? Kas läät, ku andas massulda reis ja massulda nänni?
A massulda lõunasüüke olõ-i jo olõman. Kuigimuudu tulõ iks egä as’a…
A massulda lõunasüüke olõ-i jo olõman. Kuigimuudu tulõ iks egä as’a…
Jansonsi Silviga ümbre järve
Kuimuudu kirota 70. sünnüpäävä puhul portreeluku inemisest, kink tähtsämbide tegemiisi nimekiri om pikemb, ku üte luu jaos leheruumi jakkus? Ma ei tiiä. Tuuperäst kutsu JANSONSI SILVI ümbre Tamula järve matkama ja looda, et vast saa tuust matkast lehte jutu kirota.
Taa om üts väiku…
Taa om üts väiku…
Kae, määne suvi…
Ku tükü tohku, tõrvasõpilpa ja väikese üsätävve kuivi halgõ tarrõ vei ja ahu ette istõ, sis võisõ märguta, kona taha viimäte tuld sai tettüs. Olõs nigu maailmadu ammu ollu, aga tegelikult om vaivalt kolm kuud tinavaasta ollu säänest aigu, ku päiv ütsindä tarõ kütmisega toimõ tull’ ja mõsu sai kõik aig vällän kuivata. Säänest kumba, mink iist tarrõ pakku minnä tulõ, om meil muiduki harva ja seekõrd oll’ esiki taast puutrist…
Tsolgo kooli kokkotulõk
Käve põimukuu tõsõl puulpääväl Tsolgo kooli 210. aasta sünnüpääväl. Rahvast oll’ kokko tulnu vast üle 60 inemise.
Kõgõpäält oll’ kirjapandminõ ja tervitüskohv piirakidõ ja koogiga. Pääle tuud naas’ pidolinõ osa. Sõnna võtsõ ka tsolgolanõ Oti Anneli. Tennäti kotusõpäälitsit küläelo edesiviijit. Sis naas’ esinemä ansambli Pihlapuu, mis sais kuun Tsolgo laulunaisist. Edesi tetti vallalõ nimeline mälehtüspink Tsolgo kooli pikäaolidsõlõ oppajalõ ja koolijuhilõ Järvpõllu Ehalõ. Saman saiõ osta Eha kokko säetüt vahtsõt raamatut «Killukesi…
Kõgõpäält oll’ kirjapandminõ ja tervitüskohv piirakidõ ja koogiga. Pääle tuud naas’ pidolinõ osa. Sõnna võtsõ ka tsolgolanõ Oti Anneli. Tennäti kotusõpäälitsit küläelo edesiviijit. Sis naas’ esinemä ansambli Pihlapuu, mis sais kuun Tsolgo laulunaisist. Edesi tetti vallalõ nimeline mälehtüspink Tsolgo kooli pikäaolidsõlõ oppajalõ ja koolijuhilõ Järvpõllu Ehalõ. Saman saiõ osta Eha kokko säetüt vahtsõt raamatut «Killukesi…
Priinime lugu: Tenson
Seo nime kandjit om Eestin 84. Päämine tegünemise kotus om Räpinä kihlkund. Miikse mõisa Pihosi külän omma Tenso vai Tõnso talu. 20. aastagasaal tunti naid tallõ hõigunimmiga, Räpinä viisi «külänimmiga» Suio ja Moskva. Vana kirotusviis om Tenso. Tenso Piitre Jakobi pojapoja saiva nime, kohe manu panti saksa -son ’poig’. 1826. aasta hingelugõmisõ algkuju oll’ Tensson. Peedo elli talun, Mihkli oll’ mõisa kar’us ja Jakob elli Räpinä kerigumõisan. Peränpoolõ elli seo nime…
Appi, upumi!
Ku ma keskkoolin käve, ollimi egä aasta terve süküskuu koloosin tüül. Tuu oll’ hää algus kipõlõ opmisaolõ. Oll’ külh rassõ tüü põllu pääl, a õdagu olli õnnõ mi perält, teimi toda, mis meile miildü ja kõgõ ütenkuun.
Kuu aogõ opsõmi ütstõist kõrralikult tundma: löüdsemi üles ütstõsõ hää ja halva…
Kuu aogõ opsõmi ütstõist kõrralikult tundma: löüdsemi üles ütstõsõ hää ja halva…
Laatjapoissõ «kuiv» tüünätäl
Olli Koondisõ Auto Võro majandi Antsla brigaadin sohvri. Vedäsimi Antslast ja Võrost egäsugust tavaari puutõ pite lakja ja tüüpäävä lõpus sõidimi taarakuurmagõ Antsla taaralattu.
Antsla tarvitajidõ ütistü puult saimi päälelaatja, kes tüksevä hinnäst tüü aigu mõnikõrd hunni juuma. Sõs oll’ näidega igäväne hädä kuurma päälepandmisõ aigu. Kuurmalõ läts’ mitmõ poodi tavaar ja ku laatjalõ perrä õs kae, oll’ mõni tavaarikast võlss kotusõ pääl. Poodi man mahalaatmisõ aigu otsi õigõt…
Antsla tarvitajidõ ütistü puult saimi päälelaatja, kes tüksevä hinnäst tüü aigu mõnikõrd hunni juuma. Sõs oll’ näidega igäväne hädä kuurma päälepandmisõ aigu. Kuurmalõ läts’ mitmõ poodi tavaar ja ku laatjalõ perrä õs kae, oll’ mõni tavaarikast võlss kotusõ pääl. Poodi man mahalaatmisõ aigu otsi õigõt…
Tossu Tilda pajatus
Talvõkardoka koguminõ
Sügüse tullõn naas’ liinainemiisi vaivama küsümüs, kost saia hääd talvõkardokat. Vinne aol käve asi laabsambalõ. Kolhoosi ja sovhoosi kuuludi lehen vai tull’ hindäl mõnõ majandiga kokku leppü. Asi käve põhimõttõl «sullõ-mullõ». Saak sai kolhoosil vai sovhoosil üles võetus ja võtja vei kodo kotitävve kardokat. Sehvest – päämidselt koolilatsõ, tudõngi ja soldani – mi tan ei kõnõlõ, nimä aviti põllumajandust vabatahtligult sunniviisilidselt.
Taa jutt kõnõlõs, kuis üten kavvõmban maarajoonin paikligu partei- ja…
Sügüse tullõn naas’ liinainemiisi vaivama küsümüs, kost saia hääd talvõkardokat. Vinne aol käve asi laabsambalõ. Kolhoosi ja sovhoosi kuuludi lehen vai tull’ hindäl mõnõ majandiga kokku leppü. Asi käve põhimõttõl «sullõ-mullõ». Saak sai kolhoosil vai sovhoosil üles võetus ja võtja vei kodo kotitävve kardokat. Sehvest – päämidselt koolilatsõ, tudõngi ja soldani – mi tan ei kõnõlõ, nimä aviti põllumajandust vabatahtligult sunniviisilidselt.
Taa jutt kõnõlõs, kuis üten kavvõmban maarajoonin paikligu partei- ja…
Muda Mari pajatus
Aigu om
Ma kuuli raadiost, et lätläse ja leeduka arvasõ eestläisist, et mi olõmi väiga aigladsõ. Aiglanõ om nii mõtlõminõ ku süämetunnistus. No tuud oll’ nätä ka viimädse presidendivalimisõ aigu. Kuikimuudu es nakka asi käümä, peräkõrd iks leüti kandidaat üles. Ku poliitigu ütli, et andva presidendile uma helü süämetunnistusõ perrä, sõs läts’ ka mitond päivä vaia, et süämetunnistus üles heränü.
A olõ-i hätä, ka tulõvanõ persident ütel’, et kõgõ parõmb aoviitmine om istu ja…
Ma kuuli raadiost, et lätläse ja leeduka arvasõ eestläisist, et mi olõmi väiga aigladsõ. Aiglanõ om nii mõtlõminõ ku süämetunnistus. No tuud oll’ nätä ka viimädse presidendivalimisõ aigu. Kuikimuudu es nakka asi käümä, peräkõrd iks leüti kandidaat üles. Ku poliitigu ütli, et andva presidendile uma helü süämetunnistusõ perrä, sõs läts’ ka mitond päivä vaia, et süämetunnistus üles heränü.
A olõ-i hätä, ka tulõvanõ persident ütel’, et kõgõ parõmb aoviitmine om istu ja…
Parm tsuskas: vallavanõmba postitands
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
