Sõitu alostas võro keele ja kultuuri omnibuss
Vahtsõliina rahvamaja om käümä touganu vahtsõ ettevõtmisõ – võro keele ja kultuuri omnibussi. Tuu tähendäs, et huvilidsõ viiäs bussiga sõitma ja näile näüdätäs kotussit, miä omma köüdedü paiklidsõ kultuuriga. Edimäne sõit tulõ 17. süküskuul, ku kiränik Koorti Erkki näütäs bussirahvalõ noid…
Sügüse edimäidsil päivil peetäs Obinitsan konvõrentsi «Kauksi Ülle 60»
Võro instituut ja Kauksi Ülle kõrraldasõ 23.–24. süküskuul kiräniku tsõõriku tähtpäävä puhul katõpäävädse konvõrendsi, kon pääle ettekandidõ kullõmisõ saa kaia kattõ tiatritükkü, vahtsõt luulõkoko ja tekstiilinäütüst ni tunda mõnnu iloõdakust.
Ettekandõ Obinitsa küläkeskusõn nakkasõ edimädsel pääväl…
Ettekandõ Obinitsa küläkeskusõn nakkasõ edimädsel pääväl…
Postitii pääl peetäs vanavanõmbidõ päivä
Postitii pääl olõva Karilatsi vabaõhumuusõum ja Eesti suurõtiimuusõum kutsva 11. süküskuul kell 11 vanavanõmbidõ päivä pidämä.
Karilatsin kaias, määne oll’ kuul vanavanõmbidõ aigu ja ku pall’o tuu oll’ tõistmuudu täämbädse ao koolist.
Suurõtiimuusõumin kaias, määndside massinidõga liiguti varrampa ja määndse omma massina…
Karilatsin kaias, määne oll’ kuul vanavanõmbidõ aigu ja ku pall’o tuu oll’ tõistmuudu täämbädse ao koolist.
Suurõtiimuusõumin kaias, määndside massinidõga liiguti varrampa ja määndse omma massina…
Retsepti-sõna asõmõlõ pakuti kümme sõnna
Põimukuu võro keele iistkõnõlõja Õkva Margit kutsõ inemiisi üles märgotama, määne võrokeelidse kumoga sõna võisi välla vaihta sõna «retsept», midä tarvitõdas pia egäh keeleh üttemuudu. Välla pakuti kümme sõnna: mekioppus, opahus, oppus, nakatus, sumpus, sahvtenplöks, ressep, tekküs, sehkendus, tetäs nii. Inämbältjaolt oll’ man ka seletüs, mille õkva säänest sõnna pakutas.
Iistkõnõlõja ettepanõkil valiti välla sõna «tekküs». Määndsel kujol – üte vai katõ k-ga – tuu sõna piäs…
Iistkõnõlõja ettepanõkil valiti välla sõna «tekküs». Määndsel kujol – üte vai katõ k-ga – tuu sõna piäs…
Kuudsil peetäs Mehkadõ maapäivä
Puulpäävä, 10. süküskuul peetäs Mõnistõ rahvamaja ümbre kolmandat Mehkadõ maapäivä. Päiv nakkas pääle kell 15 laadaprogrammiga. Mõnistõ rahvamaja ja Mõnistõ talorahvamuusõumi vaihõl sõit vankrõga hopõn. Tegemiisi om suurilõ inemiisile ja latsilõ.
UL
UL
Mälehtedi muusõumijuht Krulli
Iispäävä, 5. süküskuul mälehti muusõumitüütäjä pikäaolist muusõumijuhti Krulli Aleksandrit, kink sünnüst sai tuu päiv 100 aastakka.
Krull oll’ teeneline kultuuritegeläne, Võro liina avvokodanik, Valgõtähe V klassi teenetemärgi kavaliir. Tä oll’ Võromaa muusõumi asotaja ja 44 aastakka tuu direktri. 42 aastakka juhat’ tä ka naisikuuri Kannel.
UL
Krull oll’ teeneline kultuuritegeläne, Võro liina avvokodanik, Valgõtähe V klassi teenetemärgi kavaliir. Tä oll’ Võromaa muusõumi asotaja ja 44 aastakka tuu direktri. 42 aastakka juhat’ tä ka naisikuuri Kannel.
UL
Rõugõ vald kütt sünnüpääväl sanna
Rõugõ vallavalitsus kuts kõiki valla talosid, ettevõttit ja kogokundõ 21. rehekuul uma sanna ussi küläliidsile valla tegemä. Tuul pääväl peetäs vahtsõ Rõugõ valla 5. sünnüpäivä.
Sannaumanigu, kiä tahtva üten lüvvä, piät hindäst ildampa 19. süküskuus teedä andma. Täpsemb teedüs om internetin aadrõsi rouge.kovtp.ee/saasanna pääl.
UL
Sannaumanigu, kiä tahtva üten lüvvä, piät hindäst ildampa 19. süküskuus teedä andma. Täpsemb teedüs om internetin aadrõsi rouge.kovtp.ee/saasanna pääl.
UL
Muinsuskaitsõpäävä kõnõlõsõ eläväst vanast liinast
Timahavasügüsiidsi muinsuskaitsõpäivi teema om «Elläv vana liin». Võro vanaliinan Kreutzwaldi muusõumin saa muinsuskaitsõpäivi aigu, 15. ja 16. süküskuu keskpääväl üten jutukõnõlõjaga kaia noid paiku, miä egä päiv vallalõ ei olõ. Küläliidsile näüdätäs tarõpäälist, kellerit ja sanna.
UL
UL
Sännä kultuurimõisan tulõ kokkosaaminõ keelepästjäga
Puulpäävä, 17. süküskuul näüdätäs Sännä kultuurimõisa filmiõdakul dokumentaalfilmi «Keelepäästja».
Lisas filmi kaemisõlõ tulõ jutuajaminõ filmi päätegeläse Pargi Indrekuga, kiä om aastit indiaani kiili pästnü. Arotõdas, midä arvas keelepästjä Eesti põlitsist kiilist ja näide pästmisest.
UL
Lisas filmi kaemisõlõ tulõ jutuajaminõ filmi päätegeläse Pargi Indrekuga, kiä om aastit indiaani kiili pästnü. Arotõdas, midä arvas keelepästjä Eesti põlitsist kiilist ja näide pästmisest.
UL
Äkiliidsi muutumiisi aigu
Mi elokõnõ om äkiliidsi muutumiisi täüs. Ütspäiv om 30 kraati lämmind, sis tulõ äkki üükülm ja ei olõ teedä, kas kurgi sääl kattõloori all tuu äkilidse muutumisõ üle elässe vai ei.
Latsil om kuul pääle naanu. Tuugi tähendäs äkiliidsi muutuisi elokõrraldusõn. Mis kell üles piät tulõma?…
Latsil om kuul pääle naanu. Tuugi tähendäs äkiliidsi muutuisi elokõrraldusõn. Mis kell üles piät tulõma?…
Hädäst ülesaamisõs tulõ tuud kõgõpäält hindäle tunnista
Suvõvaheaig om otsa saanu ja kooliaig om pääle naanu, jälki om aig uma tegemise kooli perrä säädi. Om latsi (ja vanõmbit), kiä omma kooliaigu joba väega uutnu. A om säändsit latsi (ja vanõmbit) kah, kink jaos olõ-i…
Kiri Võrolt. Organismi puhtassaaminõ
Minevä nädälivaihtusõ tei läbi põh’aligu organismi puhastusõ. Olli seo kotsilõ kittüst kuulnu ja ku üts sõbõr soovit’ tetä ensüümega puhastuskuuri, võti tuu ette. Kõgõ parõmb paik tuud tetä om maal mõtsa seen, kon saa ummi vallapäsevide tundidõga ütsindä olla, näid läbi jürrä ja…
Argõntiina kiri
Hola!
Kirota teile siist Argõntiinast, Lõunõ-Ameeriga kõgõ lõunõpuulsõmba riigi põh’an saisvast väikust liinast – Avellanedast. Tuu oll’ kuu aigu tagasi, ku ma paksõ kokko uma tsuvva, kandlõ ni kampsi ja sõitsõ ekvaatori taadõ vahetusopilasõs. Võromaa mõtsu vaihõlt tullõn võtt sõit nii üüpäävä jago aigu. Ku palmi ja…
Kirota teile siist Argõntiinast, Lõunõ-Ameeriga kõgõ lõunõpuulsõmba riigi põh’an saisvast väikust liinast – Avellanedast. Tuu oll’ kuu aigu tagasi, ku ma paksõ kokko uma tsuvva, kandlõ ni kampsi ja sõitsõ ekvaatori taadõ vahetusopilasõs. Võromaa mõtsu vaihõlt tullõn võtt sõit nii üüpäävä jago aigu. Ku palmi ja…
Atspooli perändüse hoitja Pluuto
Karula kihlkunnan Kaika külän ilmu hainakuu lõpun Mikilä risti esieräline raamatit täüs majakõnõ. Majakõsõ pääl om silt, et seo om Atspooli raamadukogo. Minka om täpsempä tegemist, uuri raamadukogo välläsäädjä Puksingu Marko käest, kedä rohkõmb teedäs hõigunimega Pluuto.
«Seo om herrä Atspooli Lembitü perändüs,» seletäs Pluuto…
«Seo om herrä Atspooli Lembitü perändüs,» seletäs Pluuto…
Priinime lugu: Truuts
Seol nimel om 86 kandjat ja peri om taa õnnõ ütest kotussõst – Miiksi mõisast Mehikuurmast. Sääl sai Truutsi talu suur pere priinime samal algkujul: Truuts. Nuu olli Andresse poja Ants ja Piitre ummi perrätulõjidõga ni noorõlt koolnu Truutsi Peebu kuus last, kinkast üts poig Jaan oll’ 1826. aastaga hingelugõmisõ aos lännü elämä Räpinä kerigumõisalõ.
Ka Piirissaarõl oll’ Truutsi lisanimega talupere. Sääl panti Võnnu kihlkunna Kastre mõisa all priinimi Trutzi, minkast…
Ka Piirissaarõl oll’ Truutsi lisanimega talupere. Sääl panti Võnnu kihlkunna Kastre mõisa all priinimi Trutzi, minkast…
Kuis mi lugõma opsõmi
Ma esi ei tiiäki, kuis ma lugõma opsõ. Imä oll’ väiku Raiste raamadukogo hoitja ja ma käve inne kuuli sääl tüü man üten. Istsõ lavva all ja kai raamatit vai käve külä pääl ümbre. Koton olli mul puust klotsi, mille pääl olliva tähe, tsihvrõ ja pildi.…
Toreadoor
Aasta 1951. Mu säitsmeaastanõ «kulakust» meheveli oll’ Tsiberin karistust kandman. Tä hää sõbõr, vanõmb miis Albert oll’ kah vällä saadõtu. Vigadsõ jala peräst kepiga kõndja pedi kohalikun majandin kergembet ammõtit. Tä oll’ häräjuht.
Ütel suvõdsõl pääväl tull’ joba tutvas saanu tüü, vaskidõ piimätsõõr, ette võtta. Tuu käve nii: vankrin, tõnõ jalg tõsõ vehmre pääl, istsõ Albert, sällä takan ravvadsõ vaadi pääl kügeli poiskõnõ Jaak.
Tuul pääväl oll’ väega lämmi ilm. Ku suurõmb osa sõidõtus sai,…
Ütel suvõdsõl pääväl tull’ joba tutvas saanu tüü, vaskidõ piimätsõõr, ette võtta. Tuu käve nii: vankrin, tõnõ jalg tõsõ vehmre pääl, istsõ Albert, sällä takan ravvadsõ vaadi pääl kügeli poiskõnõ Jaak.
Tuul pääväl oll’ väega lämmi ilm. Ku suurõmb osa sõidõtus sai,…
Tossu Tilda pajatus
Päämõsu
1957. aastaga sügüse tull’ Võro keskkuuli vahtsõnõ tütärlats. Timäl olli hiussõ väega tsäron. Mõnõ kutsi tedä tuuperäst Neegritütrikus.
Koolil oll’ nuur direktri Reimani Ilmar, kedä jälki kutsuti hõigunimega Moraali Verstäpost. Timä oll’ tennü oppajilõ kuunolõki, kon manitsõnu, et kõrd lätt käest är. Oppaja olli saanu kõrraligu päämõsu: tütrigu nägevät vällä nigu paaba, värvvät kulmõ ja tegevät elektrilokkõ. Reiman oll’ andnu oppajilõ käsü, et keskkoolitütrigu hinnäst puhtas ja kõrda tennü, et säänest kõrralagõhust es…
1957. aastaga sügüse tull’ Võro keskkuuli vahtsõnõ tütärlats. Timäl olli hiussõ väega tsäron. Mõnõ kutsi tedä tuuperäst Neegritütrikus.
Koolil oll’ nuur direktri Reimani Ilmar, kedä jälki kutsuti hõigunimega Moraali Verstäpost. Timä oll’ tennü oppajilõ kuunolõki, kon manitsõnu, et kõrd lätt käest är. Oppaja olli saanu kõrraligu päämõsu: tütrigu nägevät vällä nigu paaba, värvvät kulmõ ja tegevät elektrilokkõ. Reiman oll’ andnu oppajilõ käsü, et keskkoolitütrigu hinnäst puhtas ja kõrda tennü, et säänest kõrralagõhust es…
Muda Mari pajatus
Tandsuaig om käeh
Ma kuuli raadiost, et mõnõ riigijuhi tükvä viimätsel aol tandsu lüümä. Ja sõs omma mõnõ inemise, kinkalõ tuu sukugi ei miildü. No meil ütel’ vanarahvas, et hää om, ku häste tandsit, parõmb viil, ku paigah püsüt.
Parhilla omma ao tõõsõ ja tuu as’a pääle tulõ kah tõistmuudu kaia. Tands om kah sport ja liigutaminõ om jo tervüse jaos väega tähtsä. Ja päämine – tandsminõ and lämmind. Ku talvõl tarrõ peris kuumas…
Ma kuuli raadiost, et mõnõ riigijuhi tükvä viimätsel aol tandsu lüümä. Ja sõs omma mõnõ inemise, kinkalõ tuu sukugi ei miildü. No meil ütel’ vanarahvas, et hää om, ku häste tandsit, parõmb viil, ku paigah püsüt.
Parhilla omma ao tõõsõ ja tuu as’a pääle tulõ kah tõistmuudu kaia. Tands om kah sport ja liigutaminõ om jo tervüse jaos väega tähtsä. Ja päämine – tandsminõ and lämmind. Ku talvõl tarrõ peris kuumas…
Parm tsuskas: kipõstõ kuuli!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
