Mälehtedi Läti ja Eesti mõtsavelli
5. urbõkuul sai Pihkva-Riia kivitii pääl Murati piiripunktin kokko paarkümmend Eesti ja Läti kaitsõliitlast ja aoluuhuvilist, et tetä matkakäük Läti Ziemeri mõtsavelli 3.03.1950 Eestin peetü Naapka lahingu ja Eesti mõtsavelli 7.03.1951 olnu Saika punkrilahingu mälehtüses.
Matkapääväl käüti paksu lumõ seen läbi mitu mõtsavelli…
Matkapääväl käüti paksu lumõ seen läbi mitu mõtsavelli…
Harglõ kooli kogokunnapääväl märgotõdi hääst koolist
27. radokuul oll’ Harglõ koolin haridus- ja motivatsioonipäiv, kon löüti, et hää kooli tunnusjuun om kogokundlikkus.
Kogokunnapääväl arotõdi parhilladsõ ao oppamisõ päämiidsi sõnomiid ja märgotõdi, määndse noist omma kõgõ tähtsämbä tuujaos, et Harglõn saanu toimõnda hää ja umist väärtüisist…
Kogokunnapääväl arotõdi parhilladsõ ao oppamisõ päämiidsi sõnomiid ja märgotõdi, määndse noist omma kõgõ tähtsämbä tuujaos, et Harglõn saanu toimõnda hää ja umist väärtüisist…
Vahtsõnõ võro keele iistkõnõlõja om Kauksi Ülle
Urbõkuun ja mahlakuun om võro keele iistkõnõlõja Kauksi Ülle, kinkalõ and’ ammõdi üle Veeroja Eda.
Kauksi Ülle kõnõl’ iistkõnõlõja ammõdi vastavõtmisõl: «Rassõ süämega ja täüs vastutusõga ma võtsõ seo au vasta. Ja todõ tuuperäst, et võrokõisi kongress tulõ ja sõs…
Kauksi Ülle kõnõl’ iistkõnõlõja ammõdi vastavõtmisõl: «Rassõ süämega ja täüs vastutusõga ma võtsõ seo au vasta. Ja todõ tuuperäst, et võrokõisi kongress tulõ ja sõs…
Opilasfirma pidävä keväjälaatu
11. urbõkuul peetas Võron Kagukeskusõn Kagu-Eesti opilasfirmadõ keväjälaatu. Laat om vallalõ kellä 10–14.
UL
UL
Haanin tulõ sannakoolitus
Rõugõ vald tähistäs timahavast sanna-aastakka sügüsedse sannanädälivaihtusõga, a inne tuud tetäs huviliidsilõ koolitusõ sannakombist, sannasõnnost ja vihtmisest.
Edimäne koolitus, miä kõnõlas plaanõst lähkümpä, tulõ joba 15. urbõkuul kell 14 Haani rahvamajan. Sanna-aastaga tegemiisi Rõugõ vallan vidä Veeroja Eda.
Ligembät teedüst saa internetist aadrõssi rouge.kovtp.ee/sanna2023 päält.
UL
Edimäne koolitus, miä kõnõlas plaanõst lähkümpä, tulõ joba 15. urbõkuul kell 14 Haani rahvamajan. Sanna-aastaga tegemiisi Rõugõ vallan vidä Veeroja Eda.
Ligembät teedüst saa internetist aadrõssi rouge.kovtp.ee/sanna2023 päält.
UL
Ameeriga jazzilegend and Võrol kontsõrdi
4. mahlakuul and Võrol Kandlõ kultuurimajan uma ainumadsõ Baltikumi kontsõrdi USA bassivirtuoosi Berlini Jeffi kvartett.
Berlini Jeffi peetäs täämbädse ao ütes parõmbas soolomängjäs basskitarrimaailman ja tä om ka üts üle ilma hinnatumb basskitarri oppaja.
Ligembät teedüst saa kodolehe vorukannel.ee päält.
UL
Berlini Jeffi peetäs täämbädse ao ütes parõmbas soolomängjäs basskitarrimaailman ja tä om ka üts üle ilma hinnatumb basskitarri oppaja.
Ligembät teedüst saa kodolehe vorukannel.ee päält.
UL
Kae, miä üteľ!
«Valimisõ omma nigu koolikiusaminõ. Kõgõpäält mõnitas rahvas paar kuud poliitikit. Perän masva poliitigu rahvalõ neli aastakka kätte.»
Vilbaste Kristel (Moľovihun)
Vilbaste Kristel (Moľovihun)
Aig haavu lakku
Valimisõ omma nigu aastavaihtus. Reklaamõ pääle kulutõdas hulga rahha ja kassu om tuust niisama pall’o ku aastavaihtusõ aigu õhku lastust tulõvärgist. Perän või naada rehkendämä, midä tarvilist tuu raha iist är tetä olõs saanu, a sis om joba ilda: raha om är palanu.
Ku aastavaihtus är om peetü,…
Ku aastavaihtus är om peetü,…
Kutsumi naabri vällä!
Paikkunna hindätiidmise alalõhoitmisõs
om väega tähtsä ummi inemiisi tunda
Tiatrikuu om jo huuga käümä lännü. Seo märgokirä kirotamisõ aos ei olõ selge, kiä järgmädsel huuaol valitsusõn omma. Tahassi luuta, õt külätiatrit jääs sääl valitsushuunõn mäe otsan veidembäs ja opnuil näütlejil lastas umma tüüd tetä. Ku Eesti rahvas arvas,…
om väega tähtsä ummi inemiisi tunda
Tiatrikuu om jo huuga käümä lännü. Seo märgokirä kirotamisõ aos ei olõ selge, kiä järgmädsel huuaol valitsusõn omma. Tahassi luuta, õt külätiatrit jääs sääl valitsushuunõn mäe otsan veidembäs ja opnuil näütlejil lastas umma tüüd tetä. Ku Eesti rahvas arvas,…
Tuisk
Üts kõrralik Eestimaa talv nakkas üle poolõ läbi saama. Perämidse paar nädälit om meile tulõtanu miilde vahepääl peaaigu võõrsõnas saanu sõna: tuisk.
Tütär käü Antsla külle alt Otepää külle ala tühü ja mõni aig tagasi es jõvva tä uma autuga suurõtii pääle läbi murda. Õnnõs oll’ vanõmb veli külän…
Tütär käü Antsla külle alt Otepää külle ala tühü ja mõni aig tagasi es jõvva tä uma autuga suurõtii pääle läbi murda. Õnnõs oll’ vanõmb veli külän…
Kiri Võrolt. Unistus rohilidsõst Võrost
Seeni, ku inemine unistas ja luut, om kõik häste, selle et joba uma mõttõga muudami midägi parõmbas. Ku olõs mu tetä, olnu Eestin pall’o inämb rohilist. Muro ja suuri saisoplatsõ asõmõl olnu lillinurmõ ja süüdävide kasvõ pindre, parkõn olnu kah inämb viläpuid…
Argõntiina kiri
Buenas y saludos desde Argentina!
«Ku parlamendin olõssi hää inemise, uulidsa pääl olõs veidemb hoimarohto ja koolin opitasi, olõs Argõntiina kõgõ parõmb kotus seo ilma pääl,» ütel’ mullõ üts kotusõpääline miis päält taad, ku kõnõli tälle, ku tõistmuudu om elo Argõntiinan ja mu koton Võromaal. Tuul kõrral ma…
«Ku parlamendin olõssi hää inemise, uulidsa pääl olõs veidemb hoimarohto ja koolin opitasi, olõs Argõntiina kõgõ parõmb kotus seo ilma pääl,» ütel’ mullõ üts kotusõpääline miis päält taad, ku kõnõli tälle, ku tõistmuudu om elo Argõntiinan ja mu koton Võromaal. Tuul kõrral ma…
Vanna rata piten
Taa lugu nakas’ pääle hobõstõga Sännä mõisa man. Naid sai katskõrd kaeman käütüs. Lauli suurõmbalõ, tsipa kurva pilguga täkk Hippolitilõ «hirokõist halkõist» ja anni hainu.
Poni Arabella kai uma ilosa laka alt ja timä latsõkõnõ Rõõm (Võromaal võinu tä vast õks Ilo olla) tull’ ka uurma, õt mis…
Poni Arabella kai uma ilosa laka alt ja timä latsõkõnõ Rõõm (Võromaal võinu tä vast õks Ilo olla) tull’ ka uurma, õt mis…
Sanna-aasta vaimun vabariigi pido Peril
Radokuu 23. pääväl peeti Põlva küle all Peril Eesti Vabariigi 105. aastapäävä, Peri külä Põlvamaa aasta küläs saamisõ ja sanna-aasta avvus pito.
Rahvast oll’ õkva niipall’o, et kõik mahtuva laudu taadõ lahedahe istma. Süüdi, juudi, sis raamadukogo juhataja Õkva Margit lugi viktoriiniküsümüse ette ja…
Rahvast oll’ õkva niipall’o, et kõik mahtuva laudu taadõ lahedahe istma. Süüdi, juudi, sis raamadukogo juhataja Õkva Margit lugi viktoriiniküsümüse ette ja…
Tsolgo ja Paidra rahvas Oinamäel vabariigi aastapäivä ja vastlapäivä pidämän
25. radokuul sai Tsolgo ja Paidra rahvas kotost vällä tulla. Vabariigi aastapäävä ja vastlapäävä avvus lasti liugu ja tetti tuld.
Luiõst tetti Taneli iistvõtmisõl hunni, süüdi Angela keedetüt hernesuppi ja Riina tettüid kiluleibu. Angela…
Luiõst tetti Taneli iistvõtmisõl hunni, süüdi Angela keedetüt hernesuppi ja Riina tettüid kiluleibu. Angela…
Priinime lugu: Pommer
Seod nimme kand Eestin 70 inemist. Pandmisõ kotussit oll’ 15, noist kümme Liivimaal. Nimi panti Pärnumaal Lindi (Audru) ja Lelle mõisan (Vändrä kihlkund). Tartumaal panti seo nimi Kambja Veskimõisan, a rohkõmb nimekandjit tulõ Sangastest, kon Pommeri nimi panti Restu ja Sangaste mõisin, lisas viil Tõlliste mõisan, kon hingelugõmistõ kirutõdi Pumper, a kerikuraamatudõ Pommer. Ka vana Valgamaa Sooru mõisan (Lukõ kihlkund) om seo nimi pant. Restu mõisa Pommeri olli Viselä küläst ja…
Kavval ku repän
Aia majandusmajan, kon tüüriistu ni muud tarvilist kraami hoiami, nakas’ mõni talv tagasi kiäki «kõrda luuma». Tuustiti paprit lakja, tõmmati lahki. Paari kõrra peräst oll’ pilt selge, et tego om suurõlidsõ võhruga.
Pannimi tälle eski ilosa nime Susaara, a tuu es avita joht. Peremiis virot’ taldregu kihvtiga põrmandulõ.…
Pannimi tälle eski ilosa nime Susaara, a tuu es avita joht. Peremiis virot’ taldregu kihvtiga põrmandulõ.…
Tossu Tilda pajatus
Letialodsõ kaubandusõ kontroll
Eesti Vabariigi sünnüpäävä puhul jaeti silmäpaistvilõ tegeläisile avvohindu: ordeniid ja medäliid. Tuu tõi mullõ miilde üte luu kavvõst Vinne aost.
Sis oll’ kah uma avvotasodõ andmisõ kõrd. Tunnustuisi jaeti hulga, egä ammõtkund tahtsõ iks ummi inemiisi tennädä. Päämidselt anti paprõst avvo- ja tenokirju. Mõnikõrd pidi inemise Tal’nadõ avvokirju vasta võtma minemä, a mõnikõrd saadõti avvokirä ka Võrolõ ja tetti pidulinõ avalik kätteandminõ.
Ütel keväjädsel pääväl oll’gi parteikomitee rajooninõvvokogo välläsõiduistung Väimelän. Avvokirju rahvakontrolli…
Eesti Vabariigi sünnüpäävä puhul jaeti silmäpaistvilõ tegeläisile avvohindu: ordeniid ja medäliid. Tuu tõi mullõ miilde üte luu kavvõst Vinne aost.
Sis oll’ kah uma avvotasodõ andmisõ kõrd. Tunnustuisi jaeti hulga, egä ammõtkund tahtsõ iks ummi inemiisi tennädä. Päämidselt anti paprõst avvo- ja tenokirju. Mõnikõrd pidi inemise Tal’nadõ avvokirju vasta võtma minemä, a mõnikõrd saadõti avvokirä ka Võrolõ ja tetti pidulinõ avalik kätteandminõ.
Ütel keväjädsel pääväl oll’gi parteikomitee rajooninõvvokogo välläsõiduistung Väimelän. Avvokirju rahvakontrolli…
Muda Mari pajatus
Murrõ ravvaga
Ma kuuli raadiost, et joba tõist aastat või mõni tonn vannarauda inemise tüllü aia. Esieränis sis, ku tuust ravvast om idapuul piiri sõamassin valmis tettü.
Ku suvõl es miildü osalõ inemiisist, et tank är viiäs ja muusõummi käkitäs, sõs parhilla om vastakarva tuu, et tanki rahvalõ näüdätä tahetas. Kergemb om panda silmä kinni ja tetä näko, et sõda ei putu meile.
A ega sõda tuuperäst är ei lõpõ. Tulõ iks peris elolõ…
Ma kuuli raadiost, et joba tõist aastat või mõni tonn vannarauda inemise tüllü aia. Esieränis sis, ku tuust ravvast om idapuul piiri sõamassin valmis tettü.
Ku suvõl es miildü osalõ inemiisist, et tank är viiäs ja muusõummi käkitäs, sõs parhilla om vastakarva tuu, et tanki rahvalõ näüdätä tahetas. Kergemb om panda silmä kinni ja tetä näko, et sõda ei putu meile.
A ega sõda tuuperäst är ei lõpõ. Tulõ iks peris elolõ…
Parm tsuskas: keväjätõbi
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
