Kaplinski Jaani lõunaeesti kirätüü saiva raamatus
Värskilt om valmis saanu kogomik «Kultuurist väläh om hää olla», kohe omma kokko kor’atu suurõ kirämehe ja mõtlõja Kaplinski Jaani (1941–2021) Võromaaga köüdedü luu ja luulõtusõ. Raamadu säädse kokko kirändüstiidläne Kepi Õnne, vällä and’ Võro instituut.
«Kõgõpäält või vällä tuvva, et…
«Kõgõpäält või vällä tuvva, et…
Võrokõisi kongress tekk’ kolm otsust ja valisi vanõmbidõ kogo
22. mahlakuul peeti Võrol edimäst võrokõisi kongressi. Kongressilõ oll’ tulnu 139 saadikut, kel olli üten võetu 2023 inemise volikirä.
Kongress tekk’ kolm otsust: kuulut’ võrokõsõ põlisrahvas, kinnüt’ võro keele õigusõ haridusõn, meediän, kultuurin ja avalikun pruukmisõn ni võrokõisi…
Kongress tekk’ kolm otsust: kuulut’ võrokõsõ põlisrahvas, kinnüt’ võro keele õigusõ haridusõn, meediän, kultuurin ja avalikun pruukmisõn ni võrokõisi…
Kalasadama päiv Mehikuurman
Puulpäävä, 29. mahlakuu pääväl olli üle Eesti vallalõ kalasadama. Mehikuurma sadaman Lämmijärve veeren Vana-Võromaa põh’aotsan sai värskit kalla osta õkvalt paadist, pakuti esimuudu kalasüüke, sai kallu tundma oppi ja noid õngõga järvest püüdä.
Kalasõpru oll’ paiga pääle tulnu umajago. Latsõ mässässi mänguvälä pääl ja mõnõ…
Kalasõpru oll’ paiga pääle tulnu umajago. Latsõ mässässi mänguvälä pääl ja mõnõ…
Kanepi latsi laulupäiv «Keväjä tsirgukõnõ»
Kanepi seldsimajan tulõ 6. lehekuu pääväl Kanepi kihlkunna latsi laulupäiv «Keväjäne tsirgukõnõ».
Valla om Tsirgukohvik, üles astva külälise Mulgimaalt. Kõik huvilidsõ omma oodõdu kullõma.
UL
Valla om Tsirgukohvik, üles astva külälise Mulgimaalt. Kõik huvilidsõ omma oodõdu kullõma.
UL
Lasval saava kokko jutupajataja
17. lehekuul kell 18 oodõtas uma keele ja kultuuri sõpru ja jutupajatajit Lasva järve viirde, kon peetäs jutupajatamisõ õdagut. Ummi parõmbit juttõ omma lubanu sääl kõnõlda Korneli Viiu, Raudkatsi Ene, Plumanni Kaja-Riina, Uguri Kadri, Jansonsi Silvi, Kambergi Kersti ja Toomiku Siiri. Vallalõ om ka vaba mikrofon, nii et egäüts, kel mõni hää umakeeline jutukõnõ kõnõlda, saa tuud tetä.
Juttõ mano saa kullõlda ansamblit Koidu Tähed, karmoškatütrikku Leima Evelini ja perimüsmuusikut…
Juttõ mano saa kullõlda ansamblit Koidu Tähed, karmoškatütrikku Leima Evelini ja perimüsmuusikut…
Antslan naas’ pääle võru keele kursus
Antsla liinan naas’ 27. mahlakuul pääle võru keele kõnõlõmiskursus alostajilõ. Oppust tetäs kümme kõrda, egä kokkosaaminõ om puultõist tunni pikk. Oppas Fastrõ Mariko.
Kipõmbil huviliidsil om viil võimalus kursusõlõ mano minnä. Teedüst saa Raudami Pille käest: pille.raudam@antsla.ee.
UL
Kipõmbil huviliidsil om viil võimalus kursusõlõ mano minnä. Teedüst saa Raudami Pille käest: pille.raudam@antsla.ee.
UL
Paigapäälitside kolleege kittüses
Ku pall’o teist omma mõtõlnu, midä tähendäs aokiränigu tüü? Aokiränik piät mõistma selge sõnaga ja maru väiku aoga kirota asjust, minkast tä esi õkva teedä sai. Tuu man piät tä nägemä motiive, mille kiäki midä kõnõlõs, ja pruuvma arvo saia, kuimuudu as’a periselt…
Mis om uma kodu ja keele hind?
Elu om näüdänü, et õnnõ haldusaktõ, arõngukavvu
ja muu säändsega riiki ja rahvast valitsa ei saa
Pia kats nädälit tagasi tull’ hulk Võru rahvast kokku, selle et inemiisi murõ oll’ perädü suur – es mahu süämede, ei tarrõ, ei mõtsa-murulõ. Uma riigiga olli Võru rahval Nursipalu…
ja muu säändsega riiki ja rahvast valitsa ei saa
Pia kats nädälit tagasi tull’ hulk Võru rahvast kokku, selle et inemiisi murõ oll’ perädü suur – es mahu süämede, ei tarrõ, ei mõtsa-murulõ. Uma riigiga olli Võru rahval Nursipalu…
Kohe siist edesi?
Ummõhtõ sai är peetüs edimäne võrokõisi kongress. Seo pidänü olõma joba katskümmend-kolmkümmend aastat tagasi. Parhilla om keerolinõ aigu tagasi käändä.
Kongressil tetti otsus võrokiilse haridusõ ja võro keele avaligu pruukmisõ kotsilõ. Kas nüüt hummõn lätt kõik tõistmuudu? Vaivalt külh. Eski ku taivaesä esi annassi üleväst kõrraldusõ võro…
Kongressil tetti otsus võrokiilse haridusõ ja võro keele avaligu pruukmisõ kotsilõ. Kas nüüt hummõn lätt kõik tõistmuudu? Vaivalt külh. Eski ku taivaesä esi annassi üleväst kõrraldusõ võro…
Kiri Võrolt. Kunksmuur, Pipi ja võrokaala
Käve uma viieaastadsõ tütre latsiaian laulman, olli imä, Kunksmuur ja kiränik. Panni laulu ja mängo sisse ka tarkuisi kasvõst. Latsõ jüräsi mõnoga võiulille ja naati, a kah’os ei tunnõ pall’o naidki kasvõ sukugi.
Lubasi latsilõ, et kirota nä raamatulõ sisse ja ku nä…
Lubasi latsilõ, et kirota nä raamatulõ sisse ja ku nä…
Argõntiina kiri
Buenas!
Mu aig Argõntiinan nakkas hillätassa läbi saama, a mul om iks tunnõ, et seo oll’ nigu eelä, ku ma linnugiaknõst edimäst kõrda Buenos Airese uulidsalampõ näi ja hinnäst Ladina talvõn är külmeti. Mu jaos om vaihtusaasta õkvalt nigu elotsõõr, miä nakkas pääle tuust, et üts päiv heränet…
Mu aig Argõntiinan nakkas hillätassa läbi saama, a mul om iks tunnõ, et seo oll’ nigu eelä, ku ma linnugiaknõst edimäst kõrda Buenos Airese uulidsalampõ näi ja hinnäst Ladina talvõn är külmeti. Mu jaos om vaihtusaasta õkvalt nigu elotsõõr, miä nakkas pääle tuust, et üts päiv heränet…
Kuldri latsõ mängvä vahtsõn muaköögin
21. mahlakuul kell 7.45 oll’ Kuldri latsiaia man vahtsõ muaköögi vallategemise pido. Latsõvanõmbidõ ja tugõjidõ abiga sai valmis kotus, kon latsõ saava rahuligult muaga mängi. Esierälidses tege Kuldri muaköögi üte latsõvanõmba, kunstnik Navitrolla sainakujondus.
«Seo mõtõ oll’ joba mitu aastat oppajidõ pään küdsänü.…
«Seo mõtõ oll’ joba mitu aastat oppajidõ pään küdsänü.…
Kultuurijuhi kirriv ja pilte muutva jutukogo
Kaleidoskoop. Säändse päälkirä om pandnu Võro kultuurijuht Kelbä Heiki umalõ vahtsõlõ raamatulõ. Lugõja löüd säält seest kolmõ sorti juttõ: Võro liinaga köüdetüid legende, kroonika muudu kirjapandmiisi perämädsest poolõst aastasaast ja kiränigu fantaasiapildikeisi. Nigu kirsis tordi pääl omma juttõ vaihõl mõnõ võrokeelidse luulõtusõ…
Mõnistõ raamatukogun oll’ tennämise päiv
Mahlakuuga sai läbi aig, ku Mõnistõ raamatukogun võisõ nelläl pääväl nädälin raamatuid lainada, lehti ja aokirju lukõ. 35 aastaiga tuu iist hää saisunu Veberi Liilia sai talvõlõpul kuundamisekirja ja maikuust pääle päses Mõnistõ rahvas kirjavara manu kõrra nädälin, ku Mõnistõlõ tulõ…
Lossi löüdmise lugu
Seo lugu võissi olla nii lihtsä, ku üte peris hindä kodo löüdmine olla saa. Egä inemine sünnüs kohegi ja ütel aol nakkas otsma umma. Mu peris hindä kodo löüdmine ja umma kambrihe jõudminõ om mitmõ põlvkunna lugudõ sari. Mi jaos suur saatus.
Mu pere juurõ ommava üteh…
Mu pere juurõ ommava üteh…
Tossu Tilda pajatus
Parteikõrd
Vinne aol taheti iks, et rohkõmb inemiisi parteilaisis naanu. Kõgõ inämb meelütedi noid, kel korõmb palk, selle et parteimassu tull’ massa palga perrä. Meelütämises kõnõldi, et parteilasõ võiva saia auto ostmisõ lua vai et nä pandas kortõri järekõrda. Tuuga lasksõ nii mõnigi hinnäst är meelütä ja astõ partei liikmõs.
A pall’odõga, kiä olli är astnu, juhtu, et nä inämb väega es hooli parteikõrrast ja es käü kuunolõkil.
Ütskõrd trehväs’ üte asutusõ parteisekretär liina pääl…
Vinne aol taheti iks, et rohkõmb inemiisi parteilaisis naanu. Kõgõ inämb meelütedi noid, kel korõmb palk, selle et parteimassu tull’ massa palga perrä. Meelütämises kõnõldi, et parteilasõ võiva saia auto ostmisõ lua vai et nä pandas kortõri järekõrda. Tuuga lasksõ nii mõnigi hinnäst är meelütä ja astõ partei liikmõs.
A pall’odõga, kiä olli är astnu, juhtu, et nä inämb väega es hooli parteikõrrast ja es käü kuunolõkil.
Ütskõrd trehväs’ üte asutusõ parteisekretär liina pääl…
Muda Mari pajatus
Abi, elo ja hoitminõ
Ma kuuli raadiost, et keriguesäle ei miildü, ku kõik inemise saava abiello astu. Ma saa-i arvo, kuimuudu tuu abielo kerkuhe putus, ku laulata ei taha. Päälegi omma meil riik ja kerk ütstõõsõst eräle. Ku kerigupapp taht ummi mõttit vällä üldä, sõs lasku kävvü. A tä ei tohessi tuud tõisilõ pääle pressi.
Iks viil pelätäs, et mis sõs saa, ku latsõl om kats essä vai kats immä. Pääle sõta, ku mehe…
Ma kuuli raadiost, et keriguesäle ei miildü, ku kõik inemise saava abiello astu. Ma saa-i arvo, kuimuudu tuu abielo kerkuhe putus, ku laulata ei taha. Päälegi omma meil riik ja kerk ütstõõsõst eräle. Ku kerigupapp taht ummi mõttit vällä üldä, sõs lasku kävvü. A tä ei tohessi tuud tõisilõ pääle pressi.
Iks viil pelätäs, et mis sõs saa, ku latsõl om kats essä vai kats immä. Pääle sõta, ku mehe…
Parm tsuskas: põlinõ rahvas
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
