Valmis sai vahtsõnõ võro keele opiraamat
Võro instituudil om valmis saanu «Võro keele opiraamat» edimädsele kooliastmõlõ, täpsembält latsilõ, kiä mõistva joba lukõ. A opmist võiva seo raamadu tugõmisõl alosta ka vanõmba võro keele huvilidsõ.
«Mitmõsugumast opimatõrjaali om Võro instituudin kokko säetü kõik neo aasta, a keele oppamisõ raamat…
«Mitmõsugumast opimatõrjaali om Võro instituudin kokko säetü kõik neo aasta, a keele oppamisõ raamat…
Vana-Võromaa kultuurikuan saa kaia arheoloogianäütüst
Välän omma Eesti arheoloogõ liidu plakati, kon arheoloogi näütäse 2022. aastagal tettüid välätöid. A üten müüdä Eestit rändävä plakadinäütüsega omma muusõumilõ vällä pantu ka näüte Vanalt Võromaalt perämädse säitsme aasta arheoloogiliidsist löüdmiisist. Nuu omma peri Tarto ülikooli arheoloogiakabineti ja…
Nal’aliidsi pilte näütüs võro keele iistkõnõlõjist
Võro instituudi saalin (Tarto 48, Võro liin) om vallalõ tettü šarþinäütüs võro keele iistkõnõlõjist. Nal’alidsõ portreepildi om joonistanu kunstnik Lume Kristjan, kiä omgi pühendünü šarþõ tsehkendämisele.
Kunstnik esi ütles, et pruuv ummi pilte pääl vällä tuvva portreteeritävä sisemädse olõmisõ. Šarþi…
Kunstnik esi ütles, et pruuv ummi pilte pääl vällä tuvva portreteeritävä sisemädse olõmisõ. Šarþi…
Sainakallõndri võro ja eesti keelen
Nigu varatsõmbil aastil, saa timahava kah telli sainakallendrit, kon kuu- ja päävänime omma katõn keelen: võro ja eesti keelen. Või telli nii kallõndri, kon omma pildi võro kultuurist, ku ka peris uma pildiga kallõndri.
Teedüst telmise kotsilõ saa kodolehe umapuut.ee päält.
UL
Lauritsa Piitre pilt,…
Teedüst telmise kotsilõ saa kodolehe umapuut.ee päält.
UL
Lauritsa Piitre pilt,…
Mõttit ja tähelepandmiisi võro keele nädälist
Om saanu traditsioonis, et märdikuu edimädsel täüsnädälil peetäs võro keele nädälit. Nii oll’ ka minevä nätäl hariligust inämb võro kiilt kuulda ja nätä.
Ma ei olõ varrampa jõudnu peris tõsitsõlõ seost nädälist ossa saia. A timahava otsusti, et ei viisi nii…
Ma ei olõ varrampa jõudnu peris tõsitsõlõ seost nädälist ossa saia. A timahava otsusti, et ei viisi nii…
Mitu tsõõri om Võro toruplatsi pääl?
Võro toruplats om nigu maailma keskkotus. Tast lätt hulga teid:
Riia pääle ja Tartu-Tal’na pääle, itta ja läände ja viil egäle poolõ.
Ku ma latsõiän vahel Võrolõ sai, sõs oll’ muiduki huvitav. Hulga inemiisi, autit ja hobõsit. Mi hopõn panti kohegi kitsalõ huuvi, kon…
Riia pääle ja Tartu-Tal’na pääle, itta ja läände ja viil egäle poolõ.
Ku ma latsõiän vahel Võrolõ sai, sõs oll’ muiduki huvitav. Hulga inemiisi, autit ja hobõsit. Mi hopõn panti kohegi kitsalõ huuvi, kon…
Kiri Võrolt. Hämmär kokkotulõmiisi aig
Midä pümmemb ja jahhemb aig, toda inämb tõmbas inemine hindä sisse. Nigu häädüs ja lätt puhkama sügüse kõik luudus, võinu ka inemine hämäräl aol inämb puhada. Ma külh tunnõ egä märdikuu suurt sisemädse rütmi muutust ja vahepääl tulõ suuv peris talvõunnõ jäiä.
Et…
Et…
Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus
Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä Uma Lehe 20. jutuvõistlusõ.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2024. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2024. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
Pildikeisi võro keele nädälilt
Võro instituudi saalin mängiti võrokeelist mälomängu. Päid oll’ murdma tulnu katõssa võistkunda üle Vana-Võromaa, inämbüs näist olli tunnõdu mälomängjä. Toomõ Triinu pilt
Tal’nan laulsõ riigikogo rahvas loitsu «Võro liin om ilmanaba». Laulus olli hinnäst ritta säädnü rahvasaadigu, kiä tundsõva köüdüst Võromaa ja võro keelega. Pilt…
Tal’nan laulsõ riigikogo rahvas loitsu «Võro liin om ilmanaba». Laulus olli hinnäst ritta säädnü rahvasaadigu, kiä tundsõva köüdüst Võromaa ja võro keelega. Pilt…
Mõnistõ muusõumi uma rahva pidu
Oktoobrikuul säitsekümmend viis aastaiga tagasi sündü Mõnistõ rahvamaja manh kodu-uurmise ring, kost varsti muusõum vällä kasvi.
Juubõlit tähistedi oktoobri viimätsel puulpääväl ütelt puult uhkõlt ja tõsõlt puult kodutsõlt, ummi inemiisi vääga lahkõlt vasta võttõn. Ja uma inemise olligi kimmäde kõik, kiä pidulõ olli tullu.
Ilm…
Juubõlit tähistedi oktoobri viimätsel puulpääväl ütelt puult uhkõlt ja tõsõlt puult kodutsõlt, ummi inemiisi vääga lahkõlt vasta võttõn. Ja uma inemise olligi kimmäde kõik, kiä pidulõ olli tullu.
Ilm…
Parksepän saadi kokko Kauksi Ülle ja Riitsaarõ Evariga
Võro keele nädälil kõrrald’ Võro vallaraamadukogo võro keele päävä. Kõgõpäält tulliva Kauksi Ülle ja Riitsaarõ Evariga kokko saama Parksepä keskkooli viiendä ja kuvvõnda klassi latsõ ja näide oppaja.
Aeti tõsist juttu kirändüsest, raamatist, märdipääväst ja võro keelest. Ülle ja Evari…
Aeti tõsist juttu kirändüsest, raamatist, märdipääväst ja võro keelest. Ülle ja Evari…
Russowi kroonika. 6. jagu
Edevanõmbidõ ökojalajälg
Aga mis värk om kerikiidega? Ku Rootsi kunn Erik XIV valitsõma sai, pand’ tä kõgõpäält ammõtilõ piiskopi, kiä vinläse puult laastõt kerigu jalgulõ avitanu. Tuu mehe nimi oll’ Johannes Robertus von Geldern ja tä oll’ ammõtin nika surmani 1572. aastagal.
Ma käve seo suvi üle hulga ao kerikun ja sai aru: om jah nii, et tuu miis om koolu ja asõmalõ ei olõ kedägi pantu. 1565. aastast siiäni om ütte…
Aga mis värk om kerikiidega? Ku Rootsi kunn Erik XIV valitsõma sai, pand’ tä kõgõpäält ammõtilõ piiskopi, kiä vinläse puult laastõt kerigu jalgulõ avitanu. Tuu mehe nimi oll’ Johannes Robertus von Geldern ja tä oll’ ammõtin nika surmani 1572. aastagal.
Ma käve seo suvi üle hulga ao kerikun ja sai aru: om jah nii, et tuu miis om koolu ja asõmalõ ei olõ kedägi pantu. 1565. aastast siiäni om ütte…
Priinime lugu: Kirbits, Kõrvits, Kürvits
Priinimel Kirbits om Eestin 36 kandjat. Taa om pantu õnnõ üten paigan – Rõugõ kihlkunna Viitinä mõisan Petra Aabra Jakapi katõ poja, Juhani ja Paabu perrilõ.
Edimält kirut’ opõtaja Marpurg näile priinime saksa keelen: Kürbis ’kürvits’. Hingelugõmisõn 1826 om Jugul elänü Juhani priinimes märgit Kirbitz ja Mõõlul elänü Paabu priinimes Kirpitz. Või-olla, et mõisakirutaja tõlgõnd’ nimme ümbre, mõtõl’ tähenduse ’kürvits’ asõmalõ tähenduse ’savikivi’, kirpitš vinne keelen. A kirbits…
Edimält kirut’ opõtaja Marpurg näile priinime saksa keelen: Kürbis ’kürvits’. Hingelugõmisõn 1826 om Jugul elänü Juhani priinimes märgit Kirbitz ja Mõõlul elänü Paabu priinimes Kirpitz. Või-olla, et mõisakirutaja tõlgõnd’ nimme ümbre, mõtõl’ tähenduse ’kürvits’ asõmalõ tähenduse ’savikivi’, kirpitš vinne keelen. A kirbits…
Muusika mu elon
Imä jutu perrä ma tiiä, et olõ Misso haigõmajan siiä ilma tulnu kõva lauluga. Ämmäimänd ollõv viil ütelnü, et taast tütrigust saa üts kõva laululats.
Nii läts’ kah. Ku Ruusmäel Rogosi mõisamajan koolin käve, oll’ muusika ja laul kõik aig mu ümbre. Käve koorilaulun, mängse mandoliini, puhkpilliorkestrin alti…
Nii läts’ kah. Ku Ruusmäel Rogosi mõisamajan koolin käve, oll’ muusika ja laul kõik aig mu ümbre. Käve koorilaulun, mängse mandoliini, puhkpilliorkestrin alti…
Suvõ ärsaatminõ Oinamäel
Seokõrd oll’ mihklipäiv väega suvinõ. Süüdläses om muidoki kägo, kiä suvõl kavva kuukõ.
Peimi plaani, et piämi mihklipäivä vana kallendri perrä, 14. rehekuu pääväl, sis om joba kimmähe süküs kah käen.
Meil Paidran Oinamäe otsan om suvõ ärsaatminõ nigu moodos saanu. Tahami kaia, miä esierälist kiäki…
Peimi plaani, et piämi mihklipäivä vana kallendri perrä, 14. rehekuu pääväl, sis om joba kimmähe süküs kah käen.
Meil Paidran Oinamäe otsan om suvõ ärsaatminõ nigu moodos saanu. Tahami kaia, miä esierälist kiäki…
Tossu Tilda pajatus
Sidorov om koolnu
Seo lugu juhtu Võro gaasianalüsaatoridõ tehassõn, miä allu õkva Moskvalõ. Sääl tehassõn oll’ tüül hulga vinläisi, noidõ hulgan partorg.
Üts pikält tehassõn tüütänü miis kuuli är ja timä naanõ ütel’, et taht ilmalikku matust. Minti partorgi mano, et timä matust läbi veenü. Partorg es olõ varrampa üttegi matussõkõnõt pidänü, tuuperäst es taha tä nõun olla. A sis tõõsõ opsi tedä, et kõnõlgu kadunukõsõst ku tublist mehest, kiä sai tüüga toimõ ja…
Seo lugu juhtu Võro gaasianalüsaatoridõ tehassõn, miä allu õkva Moskvalõ. Sääl tehassõn oll’ tüül hulga vinläisi, noidõ hulgan partorg.
Üts pikält tehassõn tüütänü miis kuuli är ja timä naanõ ütel’, et taht ilmalikku matust. Minti partorgi mano, et timä matust läbi veenü. Partorg es olõ varrampa üttegi matussõkõnõt pidänü, tuuperäst es taha tä nõun olla. A sis tõõsõ opsi tedä, et kõnõlgu kadunukõsõst ku tublist mehest, kiä sai tüüga toimõ ja…
Muda Mari pajatus
Tasamass ehk kuluhüvitise
Ma kuuli raadiost, et kõik om halvastõ. Ütskõik, minkast jutt, ilmast vai poliitikast vai rahast. Kõik om halvastõ. Rahaga ollõv eski väega halvastõ, et kõik om nii kallis, et inemise ei saa inämb poodih kävvü.
No ma mõtli sõs, et mul om perüs häste ja rahha jakkus, et ma lää liina puuti. Poodih omgi hää kävvü, ku inemiisi vähä om. Ma sõs lätsi uma punniga liina. Loi lehest, et punn om…
Ma kuuli raadiost, et kõik om halvastõ. Ütskõik, minkast jutt, ilmast vai poliitikast vai rahast. Kõik om halvastõ. Rahaga ollõv eski väega halvastõ, et kõik om nii kallis, et inemise ei saa inämb poodih kävvü.
No ma mõtli sõs, et mul om perüs häste ja rahha jakkus, et ma lää liina puuti. Poodih omgi hää kävvü, ku inemiisi vähä om. Ma sõs lätsi uma punniga liina. Loi lehest, et punn om…
Parm tsuskas: linnuvõimõlda Nordica
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
