Jõulubuss om pia tiil
23. jõulukuu hummogu lätt Võrolt 270 kilomiitret pikäle tsõõrilõ Võro maakunda pite buss üten jõuluvana ja kingikuurmaga. Kõiki oodõtas lehvütämä ja MTÜ Saagu Parem iistvõtja Haljendi Piret lupa, et ku tii veeren om lats, sis peetäs buss kinni ja tetäs timä miil rõõmsas. Kokko jaetas lakja…
Euruupa aasta dokumentaalfilm om «Savvusanna sõsarad»
9. joulukuu õdagu jaeti Berliinin Euruupa Filmiakadeemiä (EFA) timahavatsit avvohindu. Hintsi Anna Võromaal tett film «Savvusanna sõsarad» kuulutõdi Euruupa kõgõ parõmbas dokumentaalfilmis.
Seo om edimäne Eesti film, miä om saanu Euruupa filmõlõ antava kõgõ korgõmba tunnustusõ – EFA avvohinna.
UL
Seo om edimäne Eesti film, miä om saanu Euruupa filmõlõ antava kõgõ korgõmba tunnustusõ – EFA avvohinna.
UL
Kirändüse sõbra rändsi üten Kronbergi Janikaga raamaduilman
Minevä nätäl käve Võromaa keskraamadukogo Kellä Katõ kirändüsklubin Võromaa juuriga kirämiis ja kirändüse uurja Kronbergi Janika.
Klubilidsõ saiva teedä, kuis uurja jõud lõpus niikavvõlõ, et tund esi kah sundi ummi mõttit raamatus köütä. Kuigi raamatit om täämbädsel pääväl…
Klubilidsõ saiva teedä, kuis uurja jõud lõpus niikavvõlõ, et tund esi kah sundi ummi mõttit raamatus köütä. Kuigi raamatit om täämbädsel pääväl…
Võromaa keskraamadukogo om kolimisõ aol kinni
18. joulukuust kooni tulõva aasta 31. vahtsõaastakuuni om Võromaa keskraamadukogo kolimisõ aos kinni. Raamadukogo lätt tagasi umma majja Jüri uulits 54, kon om vahepääl tettü remont.
«Koliminõ om rassõ tüü. Panõmi raamadu kastõ sisse ja hää abilisõ veevä nuu tagasi kodomajja, kon raamadukogotüütäjä nuu riiolidõ pääle pandva. Kaitsõliit tulõ appi riioliid majja viimä. Vallalõ tulõ pakki ka hoiukotussin olõva raamadu, muuta saisu teedüskogon jne,» seletäs raamadukogo juhataja…
«Koliminõ om rassõ tüü. Panõmi raamadu kastõ sisse ja hää abilisõ veevä nuu tagasi kodomajja, kon raamadukogotüütäjä nuu riiolidõ pääle pandva. Kaitsõliit tulõ appi riioliid majja viimä. Vallalõ tulõ pakki ka hoiukotussin olõva raamadu, muuta saisu teedüskogon jne,» seletäs raamadukogo juhataja…
Oh aig, oh aig!
Pini hannast tulõ viil üle saia ja omgi seo aastak läbi. Aastatagudsõ luutusõ rahulikumbast elost tan ilman olõ-i täüde lännü, innembi om asi lännü viil hullõmbas. Käegalüümine ja väsümine tükis iks inämb pääle. Paistus, nigu es olnugi inämb luutust.
A luutust ja rõõmsat miilt om inemisele vaia, muidu…
A luutust ja rõõmsat miilt om inemisele vaia, muidu…
Hoo-hoo-hoiami hinnäst!
Politsei kutsmisõs ei olõ midägi muud vaia ku ärtundmist,
et midägi või olla võlssi. Normaalnõ elo käü ilma egäpäävädse hirmulda.
Kaljulaidi Kerstil oll’ umal aol küländ sälgruudsu, et pidukõnnõn vällä üldä kuri tõtõ: pühhi aigu om küländ inemiisi, kiä saava umah kotoh pessä vai sõimada. Tuud panti tälle…
et midägi või olla võlssi. Normaalnõ elo käü ilma egäpäävädse hirmulda.
Kaljulaidi Kerstil oll’ umal aol küländ sälgruudsu, et pidukõnnõn vällä üldä kuri tõtõ: pühhi aigu om küländ inemiisi, kiä saava umah kotoh pessä vai sõimada. Tuud panti tälle…
Hindamine ja arvamine ei avita kedägi
Aasta nakas läbi saama. Kel kõik aig medägi tetä om ollu, nuil om põra viil armõdu kipõ, kiä kotun püüsünü, nuil rahuligumb, aga õks sääne pühhi tulõki tunnõ, et vaia enämb söögikraami osta ja märguta, medä esi kiitä vai kütsä, medä targõmb poodist…
Kiri Võrolt. Kuulmeistretüü ku aoviidüs?
Olõ no kolm kuud oppaja olnu. Tuud külh väiku aoga õnnõ katõl pääväl nädälin. Sõida tuujaos Võrolt Tal’nalõ, et üten põhikoolin kuvvõndilõ klassõlõ hispaania kiilt jaka.
Et olõ varrampa päält kümne aasta tennü uma käe pääl tüüd ja opanu õnnõ suuri inemiisi, sis…
Et olõ varrampa päält kümne aasta tennü uma käe pääl tüüd ja opanu õnnõ suuri inemiisi, sis…
Kunstnigumeelega luudusõsilmäjä
Timahavadsõ jutuvõistlusõ võidujutu kirotaja Orassoni Rael-Adiina om suur luudusõhuvilinõ. Timä päävä läävä müüdä lambit kar’atadõn vai aiamaa pääl. Luudusõga üten elämine ja hengämine om timä jaos loomulik elo osa.
«Mul ommava lambakõsõ, varõmb olle lehm, nüüd om kitsõkõnõ,» seletäs Rael ummi eläjit. «Lilli kasvata: jürjenit…
«Mul ommava lambakõsõ, varõmb olle lehm, nüüd om kitsõkõnõ,» seletäs Rael ummi eläjit. «Lilli kasvata: jürjenit…
Jutuvõistlusõ kokkovõtõ
Timahavatsõlõ Uma Lehe jutuvõistlusõlõ saadõti kokko 73 juttu. Jutukirotajit oll’ seokõrd 40.
Toimõndusõ hindajidõ kogon olli Kahro Marek, Säinasti Ene, Rahmani Elo ja Tootseni Toivo. Päält näide hinnas’ katõgooria «Trehvämise mõtsaeläjidega» juttõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) hindajidõ kogo. Eläjäjuttõ loi Kaasiku Mairi, Matjusõ Mathilda, Simmi Janno, Tammõ Kadri, Valpri Valdo ja Viidingu Taive. Aituma kõigilõ kirotajilõ ja hindajilõ!
Pääpreemiä
• Orassoni Rael-Adiina, jutt «Üts ärkistumada torrõ suvi». Jutuvõistlusõ võitja, katõgooria «Trehvämise mõtsaeläjidega»…
Toimõndusõ hindajidõ kogon olli Kahro Marek, Säinasti Ene, Rahmani Elo ja Tootseni Toivo. Päält näide hinnas’ katõgooria «Trehvämise mõtsaeläjidega» juttõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) hindajidõ kogo. Eläjäjuttõ loi Kaasiku Mairi, Matjusõ Mathilda, Simmi Janno, Tammõ Kadri, Valpri Valdo ja Viidingu Taive. Aituma kõigilõ kirotajilõ ja hindajilõ!
Pääpreemiä
• Orassoni Rael-Adiina, jutt «Üts ärkistumada torrõ suvi». Jutuvõistlusõ võitja, katõgooria «Trehvämise mõtsaeläjidega»…
Hindajidõ kokkovõttõ timahavatsõst jutuvõistlusõst
Säinasti Ene:
Jutuvõistlusõ vällähõikamisõ man oll’ mõtõ, et mõtsaeläjidega trehvämine olõ-i perüs egäpääväne asi. A saadõti nii pall’o häid eläjäjuttõ, et õigõ om vast ütel kirotajal: ku tä om mõtsah ütsindä ja ei tii larmi, sõs olõ-i tä kunagi mõtsast nii är tulnu, et olõ-i eläjit nännü. Ja juttõ eläjä olli egäsugumadsõ: härmävitäi, kärbläne, mehidse, sisalik, mink, kõrvoga üükull, toonõkurg ni suurõmba eläjä viil…
Jutuvõistlusõ vällähõikamisõ man oll’ mõtõ, et mõtsaeläjidega trehvämine olõ-i perüs egäpääväne asi. A saadõti nii pall’o häid eläjäjuttõ, et õigõ om vast ütel kirotajal: ku tä om mõtsah ütsindä ja ei tii larmi, sõs olõ-i tä kunagi mõtsast nii är tulnu, et olõ-i eläjit nännü. Ja juttõ eläjä olli egäsugumadsõ: härmävitäi, kärbläne, mehidse, sisalik, mink, kõrvoga üükull, toonõkurg ni suurõmba eläjä viil…
Kirotajidõ ja juttõ hulk ni võistlusõ võitja läbi ao
Uma Lehe jutuvõistlust om peetü joba 20 aastakka. Tast om nätä aastidõ kaupa, ku pall’o oll’ võistlusõl kirotajit, pall’o juttõ saadõti ja kiä võitsõ.
Aig om tennü uma tüü ja mitmõ tunnõdu jutusaatja ja võitja omma täämbädses mi hulgast är lännü. Piämi näid meelen ja tennämi kõiki, kiä omma ummi kirätöiega võrokeelist jutuvarra tävvendänü.
2004: 13 kirotajat, 50 juttu. Võitja Raidaru Vole.
2005: 29 kirotajat, 39 juttu.…
Aig om tennü uma tüü ja mitmõ tunnõdu jutusaatja ja võitja omma täämbädses mi hulgast är lännü. Piämi näid meelen ja tennämi kõiki, kiä omma ummi kirätöiega võrokeelist jutuvarra tävvendänü.
2004: 13 kirotajat, 50 juttu. Võitja Raidaru Vole.
2005: 29 kirotajat, 39 juttu.…
Priinime lugu: Sokk
Seol nimel om Eestin 390 kandjat. Vanna muudu kirotõdul nimel Sok om kandjit säidse. Viil om olõman vanan kiräviien priinimi Sokka 18 kandjaga.
Hingelugõmiisi perrä panti nimi, minkast täämbä om saanu Sokk, 19 mõisan. Näist 8 olli Võrumaal, 6 Tartumaal, muial oll’ pandmisi siin-sääl, näütüses Eestimaa kubõrmangun õnnõ kats kotust.
Põlva kihlkunna Sokk tull’ nelläst mõisast. Soka Andrõssõ Joonas, priinimega Sok elli 1826 Timo mõisa Rosma külän, a peri oll’ Tsolgo kandist. Tõnõ kotus,…
Hingelugõmiisi perrä panti nimi, minkast täämbä om saanu Sokk, 19 mõisan. Näist 8 olli Võrumaal, 6 Tartumaal, muial oll’ pandmisi siin-sääl, näütüses Eestimaa kubõrmangun õnnõ kats kotust.
Põlva kihlkunna Sokk tull’ nelläst mõisast. Soka Andrõssõ Joonas, priinimega Sok elli 1826 Timo mõisa Rosma külän, a peri oll’ Tsolgo kandist. Tõnõ kotus,…
Üts ärkistumada torrõ suvi
Uma Lehe 2023. aastaga jutuvõistlusõ võidujutt
Timahavvanõ aasta oll’ mino jaos üts esisugumanõ. Thuni kalendrist kaiõn es paistu külh midägi esierälist silmä. Ilmaruum käü ummi säädüisi perrä ja mõotas meid. Iristä ei saa, et vahtsõt es olõ. Mu jaos oll’ aasta imeline.
Ku ütskõrd kevväi mi mailõ…
Timahavvanõ aasta oll’ mino jaos üts esisugumanõ. Thuni kalendrist kaiõn es paistu külh midägi esierälist silmä. Ilmaruum käü ummi säädüisi perrä ja mõotas meid. Iristä ei saa, et vahtsõt es olõ. Mu jaos oll’ aasta imeline.
Ku ütskõrd kevväi mi mailõ…
Tossu Tilda pajatus
Dehvitsiit ja tutvusõ
Vinne aigu elänü inemise tiidvä, midä päälkirän nimmadu tähendäs. 1970. aastil massõ tiidmine, et elujärg om küländ hää, ainus, midä es olõ, oll’ kaup.
Kostki ja midägi inemise iks saiva. Egäl asutusõl oll’ uma kimmäs puut, kohe tuu asutusõ tüütäjä saiva hindäle telli veidükese säänest kraami, midä harilikult poodist es saa, a mõnikõrd iks vaia oll’. Kaubapääväl sai tuu kraami sis kätte.
Ütele vanalõ koolioppajalõ pidivä külälise tulõma. Tä telse kostitamisõs puul…
Vinne aigu elänü inemise tiidvä, midä päälkirän nimmadu tähendäs. 1970. aastil massõ tiidmine, et elujärg om küländ hää, ainus, midä es olõ, oll’ kaup.
Kostki ja midägi inemise iks saiva. Egäl asutusõl oll’ uma kimmäs puut, kohe tuu asutusõ tüütäjä saiva hindäle telli veidükese säänest kraami, midä harilikult poodist es saa, a mõnikõrd iks vaia oll’. Kaubapääväl sai tuu kraami sis kätte.
Ütele vanalõ koolioppajalõ pidivä külälise tulõma. Tä telse kostitamisõs puul…
Muda Mari pajatus
Tsialiha ja kapsta?
Ma kuuli raadiost, et Eestimaa söögitiidläse omma tennü hernest nii hää lõhekala, et näile anti eski hulga avvohinnarahha. Hernist saa tetä säändse mekiga süüki, mille magu om õkva nigu kanalihal vai tsialihal. No hää külh, ku inemine ei taha umma elos vaia olõvat valku saia lihast, sõs tuu om timä asi. A mille piät tuu kasvõst tett süük olõma liha maiguga? Sõs võissi jo lihha kah süvvä. Olõ-i kuulnu, et…
Ma kuuli raadiost, et Eestimaa söögitiidläse omma tennü hernest nii hää lõhekala, et näile anti eski hulga avvohinnarahha. Hernist saa tetä säändse mekiga süüki, mille magu om õkva nigu kanalihal vai tsialihal. No hää külh, ku inemine ei taha umma elos vaia olõvat valku saia lihast, sõs tuu om timä asi. A mille piät tuu kasvõst tett süük olõma liha maiguga? Sõs võissi jo lihha kah süvvä. Olõ-i kuulnu, et…
Parm tsuskas: ilotuli
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
