Vahtsõnõ muusigavideo Kõo Kusta sannankäügist
Põlva kandi ansamblil Kõhukesed om valmis saanu vahtsõnõ laul ja muusigavideo päälkiräga «Kõo Kusta sannankäük».
«Taa om Lindmetsa Elmari perrä lõõdsalugu, millel es olõ sõnno. Kunagi sai Elmari poja Lindmetsa Harri käest küstüs, kas taal laulul omma sõna, ja sis Harri…
«Taa om Lindmetsa Elmari perrä lõõdsalugu, millel es olõ sõnno. Kunagi sai Elmari poja Lindmetsa Harri käest küstüs, kas taal laulul omma sõna, ja sis Harri…
Perimüsehuviliidsi kutsutas kokko saama
Eesti folkloorinõvvokogo kuts seo keväjä perimüshuviliidsi umavaihõl silmäst silmä kokko saama, et kaia üle, midä tetäs, ja ka vahtsit mõttit vällä märki. Kokkosaamisõlõ oodõtas nii noid, kink tüü vai hobi om perimüsega köüdet, ku ka noid, kiä perimüse tundmaopmist viil alostasõ.
«Ku rahvakallõndri tähtpäävä, perimüsmuusiga ja -tands, käsitüü, traditsioonilinõ söögitegemine, rahvameditsiin vai muu perimüsega köüdet asi pand su süäme kipõmbalõ tüüle, olõt kokkosaamisõlõ väega oodõtu,» om kutsmisõn kirän.
Kokkosaamisõl…
«Ku rahvakallõndri tähtpäävä, perimüsmuusiga ja -tands, käsitüü, traditsioonilinõ söögitegemine, rahvameditsiin vai muu perimüsega köüdet asi pand su süäme kipõmbalõ tüüle, olõt kokkosaamisõlõ väega oodõtu,» om kutsmisõn kirän.
Kokkosaamisõl…
Virtuaalnäütüs Karilatsi muusõumist
Karilatsi muusõum om vallalõ olnu 45 aastakka. Tuul puhul om muusõumi aoluust kokko säet näütüs, midä saa puutrõn kaia.
Näütüse löüd internetist aadrõsi karilatsimuuseum.ee päält.
UL
Karilatsi koolimaja, minkast sai muusõum alostusõ. Ivaski Alberti pilt 1926. aastagast.
Näütüse löüd internetist aadrõsi karilatsimuuseum.ee päält.
UL
Karilatsi koolimaja, minkast sai muusõum alostusõ. Ivaski Alberti pilt 1926. aastagast.
Kõnnitas Kanepi kandi külli pite
Naiskodokaitsõ Kanepi jaoskunna ello kutsut käümisesari «Käime läbi külade» alostas vahtsõt huuaigu. Timahava om plaanin säidse matkapäivä ja kolm noist lätt ka Kanepi vallast kavvõmbalõ, Põlva ja Räpinä kanti.
Edimäne käümispäiv tulõ 5. mahlakuu pääväl kell 18, alostõdas Kanepist Jõksi laululava mant.
Teedüst saa FB-lehe päält «Naiskodukaitse Põlva ringkond».
UL
Edimäne käümispäiv tulõ 5. mahlakuu pääväl kell 18, alostõdas Kanepist Jõksi laululava mant.
Teedüst saa FB-lehe päält «Naiskodukaitse Põlva ringkond».
UL
Käü Vikipeediä artiklivõistlus
Võrokeelitsen võrguentsüklopeediän Vikipeediä käü kooni 31. lehekuu pääväni artiklivõistlus «Kesk- ja Hummogu-Euruupa kevväi!».
Võistlusõga tahetas saia Vikipeediäle mano nii artikliid ku ka kirotajit. Oodõtas vahtsit artikliid Võromaa, Kesk- ja Hummogu-Euruupa maiõ, näide kultuuri, poliitiga, ütiskunna, aoluu ja täämbädse päävä kotsilõ. Võistlust peetäs kõrraga mitmõl maal ja mitmõn keelen.
Ligembät teedüst saa fiu-vro.wikipedia.org lehe päält.
UL
Võistlusõga tahetas saia Vikipeediäle mano nii artikliid ku ka kirotajit. Oodõtas vahtsit artikliid Võromaa, Kesk- ja Hummogu-Euruupa maiõ, näide kultuuri, poliitiga, ütiskunna, aoluu ja täämbädse päävä kotsilõ. Võistlust peetäs kõrraga mitmõl maal ja mitmõn keelen.
Ligembät teedüst saa fiu-vro.wikipedia.org lehe päält.
UL
Uma Pido tsihiotsmisõ päiv Harglõn
Järgmäne Uma Pido tsihiotsmisõ- ja mängopäiv tulõ puulpäävä, 13. aprilil Harglõn.
Päävä alostus om kell 11 Harglõ maakultuurimaja man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts Harglõ kihlkunna laulumäng ja päält tuud mindäs tsihiotsmisõ raa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmisõ- ja mängopäivi kotsilõ saa aadrõssi umapido.ee/tsiht päält.
UL
Päävä alostus om kell 11 Harglõ maakultuurimaja man. Sääl opitas Hainsoo Meelika iistvidämisel selges üts Harglõ kihlkunna laulumäng ja päält tuud mindäs tsihiotsmisõ raa pääle. Lisas saava osalidsõ vahtsõ märgotamisülesandõ.
Ligembät teedüst tsihiotsmisõ- ja mängopäivi kotsilõ saa aadrõssi umapido.ee/tsiht päält.
UL
Periselt om hindäle rassõ võlssi
Nail päivil jäi silmä üts jahimiihi mõtsakaamõra video, kon kahr mäng autokummiga. Video päält paistu, nigu olõs mäng kahrulõ miildünü. Umbõs samal aol kõnõldi raadion, et mõtsaeläjile miildüs maaharaot mõts ja nä tundva hinnäst sääl, kon inemine om midägi «parõmbas» vai «kõrda» tennü,…
Om sis limmunaat pääsüüdläne?
Tsukrumassujutt tulõtas miilde stagnaaigu, ku es olõ saia,
kohvi ja suitsuvorsti ja kõnõldi, ku kahjuliku nuu omma
Ei saa külh üldä, et mi aig põra ikäv om. Ku muud uudist ei tulõ, sis mõni vahtnõ mass mõtõldas õks vällä ja sis nõsõs tuu ümbre tüllü ja…
kohvi ja suitsuvorsti ja kõnõldi, ku kahjuliku nuu omma
Ei saa külh üldä, et mi aig põra ikäv om. Ku muud uudist ei tulõ, sis mõni vahtnõ mass mõtõldas õks vällä ja sis nõsõs tuu ümbre tüllü ja…
Tõsõ kundi otsast. Kes ma olõ?
Mõni aig tagasi tull’ mul kirota essee teemal «Kes ma olõ?». Et periselt hindä olõmisõst parõmbalõ arvo saia, pidi kaema hindä sisse. Naksi hinnäst kujotama ku ütte suurt hoonõt, kon seen um häste pall’o tarri. Nimeti nuu tarõ katõdraalõs ja naksi umin sisemäidsin tarrin…
Kelle uma om eesti miis?
Imelik õkvalt nii küssü. Perisorjus kaotõdi umbõs 160 aastat tagasi, tuuga pidi asi nigu selges saama. Aga. . . . ku õigõ kõrraldasi rahvaküsitluse: kas eesti miis om a) valitsusõ uma, b) tollõ mehe naasõ uma? Kiä julgus pakku tulõmust?
Tegelikult om asi är üteldü joba Vietnami sõa aigsõn…
Tegelikult om asi är üteldü joba Vietnami sõa aigsõn…
Eelevandi säläh üle mäki.
Kiri Taimaalt
Maailm muutus kodos
Ja nakkaski seo hull vaihtusaastak tassakõistõ lõpulõ joudma! Opilasvaihtusõprogrammil YFU om üts torrõ hõikamislausõ: «Muuda maailm hindä kodos!» Nal’akas mõtõlda, a taa kümme kuud mu elost, minka ma olõ võimalusõ saanu siin Taih müüdä saata, om muutnu mu silmäpaarilõ seo maailma nii pall’o väikumbas. Mu arvosaaminõ…
Ja nakkaski seo hull vaihtusaastak tassakõistõ lõpulõ joudma! Opilasvaihtusõprogrammil YFU om üts torrõ hõikamislausõ: «Muuda maailm hindä kodos!» Nal’akas mõtõlda, a taa kümme kuud mu elost, minka ma olõ võimalusõ saanu siin Taih müüdä saata, om muutnu mu silmäpaarilõ seo maailma nii pall’o väikumbas. Mu arvosaaminõ…
Türgümaal perändüskultuurist märgotaman
Joba paar aastakka käü Eesti, Türgü, Itaalia ja Poola nuuriga toimõndajidõ kuuntüüprojekt CoolTour, kon ütenkuun märgitäs vällä, kuis nii noorõ ku ka oppaja, kultuuri- ja nuuritüütäjä saanu ummi tegemiisi man parõmbalõ umma paiklikku perändit pruuki. Minevä kuu keskpaigan oll’ projektiga köüdetüide opireis…
Priinime lugu: Pähn
Seod nimme kand Eestin 260 inemist. Panti taa katõntõistkümnen Võrumaa mõisan ja mitte kongi muial.
1809. aastagal panti Pähn mitmalõ perrele Põlgastõ mõisan Kanepin, muu hulgan Tõlli (Telli) talun. Taheva mõisan Harglõn panti seo nimi Lauri talust peri rahvalõ, hingelugõmistõ kirutõdi Pechm. Saru mõisa Andrusõl panti Pächn. Põlva kihlkunnan oll’ suurõmb nime saajidõ hulk Väimälä mõisan, hingelugõmistõ kirutõdi sääl kah m-iga Pähm. Väimälä Raistõ külä Pähnä elli 1826 muu hulgan Hindo talun…
1809. aastagal panti Pähn mitmalõ perrele Põlgastõ mõisan Kanepin, muu hulgan Tõlli (Telli) talun. Taheva mõisan Harglõn panti seo nimi Lauri talust peri rahvalõ, hingelugõmistõ kirutõdi Pechm. Saru mõisa Andrusõl panti Pächn. Põlva kihlkunnan oll’ suurõmb nime saajidõ hulk Väimälä mõisan, hingelugõmistõ kirutõdi sääl kah m-iga Pähm. Väimälä Raistõ külä Pähnä elli 1826 muu hulgan Hindo talun…
Nal’asoonõ läbipruumminõ
Elli mõnda aigo kodokotsist kavvõmbal. Suvõl olli koton käümän ja lätsi vanalõ naabrinaasõlõ, kinka häste läbi saimi, kah küllä. Ellimi jo üten majan. A tuud ma es tiiä, et tälle oll’ vahepääl üts silmärõõm tekkünü.
Tuu silmärõõm trehväs’ täl küläh olõma ja ma sai kipõlt arvo,…
Tuu silmärõõm trehväs’ täl küläh olõma ja ma sai kipõlt arvo,…
Aprillinali
Ellimi maal. Meil oll’ väikokõnõ majakõnõ, kohe mahtu nii inemise ku eläjä. Egälütel iks uma ruum, a muido oll’ kõik käe-jala man.
Päiv tsilgut’ jo kaartõviiri, kohe ilmahtuma pikä iätsilga kasvi. Mi sõsaraga tõimi noid tarrõ ja laksõmi. Ollegi joba urbõkuu viimäne päiv.
Esä säädse hinnäst sõbra sünnüpääväle minekis. Sälgä pandsõ kruudilidsõ triiksärgi ja jalga kalifeepüksi. Nuu olli säändse püksi, et ülevält lagja ja seere lätsi kitsas. Ümbre jala mähkse pehme villadsõ jalaräti. Ma iks…
Päiv tsilgut’ jo kaartõviiri, kohe ilmahtuma pikä iätsilga kasvi. Mi sõsaraga tõimi noid tarrõ ja laksõmi. Ollegi joba urbõkuu viimäne päiv.
Esä säädse hinnäst sõbra sünnüpääväle minekis. Sälgä pandsõ kruudilidsõ triiksärgi ja jalga kalifeepüksi. Nuu olli säändse püksi, et ülevält lagja ja seere lätsi kitsas. Ümbre jala mähkse pehme villadsõ jalaräti. Ma iks…
Piitrüs-bussijuht
Seo lugu juhtu minevä aasta 6. urbõkuu pääväl. Tahtsõ imäpuulsõ vanaimä surma-aastapäävä puhul kõrra Verska kalmuaiah kävvü. Olli õkva hummogudsõ Sabõrna-Põlva bussiga maakunnakeskustõ jõudnu. Astsõ tõsõ bussi pääle, mis pidi minno üle Räpinä Verskahe viimä, ku näie bussiroolih tutvat nal’ahambast juhti. Tiidse jo varrambast, et timäga või võro ni seto keeleh kah kõnõlda. Lätsi viimätsenä pääle ja küsse umah keeleh: «Verskahe pallõsi.» Bussi-vidosnik vasta: «Mes sennä?». Ja ma jälki: «Kalmistulõ.» Ni lõvvapoolik…
Tossu Tilda pajatus
Puudumisõ paprõ
Seo lugu juhtu minevä aastasaa keskpaigan. Mu imä oll’ koolitiinjä. Ku lats haigusõ peräst koolist kodo jäi, pidi vanõmb kinnütüspaprõ kirotama. Noid kirotõdi hulga, selle et tuul aol liiku pall’o haiguisi.
Üts kevväi andsõ oppaja imäle suurõ kaustatävve vanno puudumispaprit ja kässe nuu kooliahon är palota. Latsõ, kelle kotsilõ nuu käve, olli joba kooli lõpõtanu. Imä kai, et ei nakka noid kooliahjo viskama ja tõi paprõ meile kodo.
Loimi sõsaraga sis koton kinnütüisi.…
Seo lugu juhtu minevä aastasaa keskpaigan. Mu imä oll’ koolitiinjä. Ku lats haigusõ peräst koolist kodo jäi, pidi vanõmb kinnütüspaprõ kirotama. Noid kirotõdi hulga, selle et tuul aol liiku pall’o haiguisi.
Üts kevväi andsõ oppaja imäle suurõ kaustatävve vanno puudumispaprit ja kässe nuu kooliahon är palota. Latsõ, kelle kotsilõ nuu käve, olli joba kooli lõpõtanu. Imä kai, et ei nakka noid kooliahjo viskama ja tõi paprõ meile kodo.
Loimi sõsaraga sis koton kinnütüisi.…
Muda Mari pajatus
Pallõ, sõs andas
Ma kuuli raadiost, et nätäl tagasi suurõl neläpääväl loeti üle Eestimaa issameiet. Timahava saa 500 aastat tuust, ku issameie palvõ edimäst kõrda eesti keeleh üles kirotõdi. Ütidse palvõ lugõmisõga kutsuti inemiisi mõtlõma rohkõmb Eestimaal rahu hoitmisõ pääle.
Kiä ei usu, et jummal saa avita, sõs täämbä säidsekümend viis aastat tagasi sündü NATO. Lehekuuh saa katskümend aastat täüs tuust pääväst, ku Eesti sinnä liitu võeti. Kedä kaitsva linnugi, kedä valgõ habõmõga vanamiis.…
Ma kuuli raadiost, et nätäl tagasi suurõl neläpääväl loeti üle Eestimaa issameiet. Timahava saa 500 aastat tuust, ku issameie palvõ edimäst kõrda eesti keeleh üles kirotõdi. Ütidse palvõ lugõmisõga kutsuti inemiisi mõtlõma rohkõmb Eestimaal rahu hoitmisõ pääle.
Kiä ei usu, et jummal saa avita, sõs täämbä säidsekümend viis aastat tagasi sündü NATO. Lehekuuh saa katskümend aastat täüs tuust pääväst, ku Eesti sinnä liitu võeti. Kedä kaitsva linnugi, kedä valgõ habõmõga vanamiis.…
Parm tsuskas: hirm IKEA iin
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
