Umakeelidse latsilaagri omma osaliidsi siän hinnan
Nigu varrampa om olnu, kõrraldõdas ka seo suvi Vana-Võromaa muusõummõ man latsilõ võro keele laagrit. Timahava om kolm uma keele laagrit: piimäkuun ja hainakuun omma laagri Mõnistõ talorahvamuusõumin ja põimukuun Karilatsi vabaõhumuusõumin.
Mõnistõ muusõumi man kõrraldas latsilaagrit programmijuht-giid Tamtiku Mare. Timä…
Mõnistõ muusõumi man kõrraldas latsilaagrit programmijuht-giid Tamtiku Mare. Timä…
Moosten lauldas timahava ilma ilosambas
Timahavanõ, järekõrran 25. eesti rahvamuusiga tüütlüisi festival Mooste Elohelü tulõ 5.–6. hainakuul ja ettevõtmisõ kesken om seokõrd rahvalaul «Vihmakõnõ, vellekene», mille om lindi pääle laulnu Rõugõst peri Männiste Linda (1911–1999).
Võistluskontsõrdil 6. hainakuu õdagu tulõva vahtsõ variantsiga seost rahvalaulust püüne pääle 12 muusigapunti: Permanent…
Võistluskontsõrdil 6. hainakuu õdagu tulõva vahtsõ variantsiga seost rahvalaulust püüne pääle 12 muusigapunti: Permanent…
Antsla vallamaja takan kuurin tetti esieräliidsi pillega muusikat
Valla nimesilt, vana gaasiballuun, ussõpiida, autokapott ja ohotulõ, nagla, Värska vii putõl – ei olõ vist ilman asja, minka Sepä Silver es mõistnu muusikat tetä.
16. piimäkuul and’ tä Antsla meistride päävä lõpõtusõs kuurikontsõrdi, kon laul’ ummi…
16. piimäkuul and’ tä Antsla meistride päävä lõpõtusõs kuurikontsõrdi, kon laul’ ummi…
Tauli Anu pildi muusikist saiva näütüses
Kooni 19. põimukuuni saa Tarto lodjakuan kaia laulja ja laululuuja Tauli Anu edimäst portreemaalõ näütüst «Muusikamaal».
Anu om tennü pastellmaali tunnõtuist muusikist. Näütüsepilte pääl omma Jürjensi Mari, Sillamaa Sandra, Kalkuna Mari, Talsi Eeva, Kuslapuu Kaisa, Ehina Kristiina, Hansoni Hedvig, Hainsoo Meelika, Nõlvaku Astrid, Mägi Cätlin, Tauli Triinu, Linna Reet, Vunderi Eva-Lotta, Mägi Tõnis, Sepä Silver, Vabarna Jalmar, Õunapuu Lauri, Ilvese Aapo, Maakeri Andre, Ahvena Reigo, Volkonski Peeter, Kõrre…
Anu om tennü pastellmaali tunnõtuist muusikist. Näütüsepilte pääl omma Jürjensi Mari, Sillamaa Sandra, Kalkuna Mari, Talsi Eeva, Kuslapuu Kaisa, Ehina Kristiina, Hansoni Hedvig, Hainsoo Meelika, Nõlvaku Astrid, Mägi Cätlin, Tauli Triinu, Linna Reet, Vunderi Eva-Lotta, Mägi Tõnis, Sepä Silver, Vabarna Jalmar, Õunapuu Lauri, Ilvese Aapo, Maakeri Andre, Ahvena Reigo, Volkonski Peeter, Kõrre…
Suvõl mass Eestimaad pite reisi
Suvi om õigõ aig Eestimaaga parõmbalõ tutvas saia. Juhtu nii, et inne jaanipäivä võtimi perrega üte päävä, et Narvan kävvü.
Narva om liin, mink elost muu kandi rahvas väega pall’o ei tiiä. Sinnä trehvämine olõ-i niisama lihtsä ja ku sinnä läät, om hää, ku saat…
Narva om liin, mink elost muu kandi rahvas väega pall’o ei tiiä. Sinnä trehvämine olõ-i niisama lihtsä ja ku sinnä läät, om hää, ku saat…
Skoblovi Kaia: tiatritükk «Rongirüüv» pand mõtlõma vabahusõ ja seost ilmajäämise pääle
Tiatrisuvi om Võromaal käümä lännü: Lutsu tiatri mängse minevä nätäl Lutsu küläplatsi pääl nal’alist luku «Eesti päästmine», Karilatsi vabaõhumuusõumin mängitäs täämbä edimäst kõrda võrokeelist mõtsavelletükkü «Rongirüüv», mille põh’as om 1948. aastagal…
Pur’on luudusõ ilost
Keväjä viimädse päävä, sõõmukõisi viisi juu valgust. Proovi valgõt hinele kahmi ja alal hoita – pümmes aos.
Keväjä lõpu teivä imelidses naat, käpälidse, kunna ja pääsokõsõ – Eestimaa luudus.
Imehteli tiigi takan häitsvit balti sõrmkäppi, leüdse, et kõiki puult vihat naat om parõmba hõnguga ku mõni piinü nimega…
Keväjä lõpu teivä imelidses naat, käpälidse, kunna ja pääsokõsõ – Eestimaa luudus.
Imehteli tiigi takan häitsvit balti sõrmkäppi, leüdse, et kõiki puult vihat naat om parõmba hõnguga ku mõni piinü nimega…
Tõsõ kundi otsast. Savvusanna saamisõ lugu
Teno filmile savvusanna sõsarist um mikandi savvusann maailman kuulsust kogunu. Mu jaos tulõtas savvusann ummi lõhnu ja juttõga miilde latsõpõlvõ. Kooni säitsmendä eloaastani kävegi ma õnnõ savvusannan.
Sannaga tulõ edimält miilde vanauno Karl, kiä minno tihtsäle hoitsõ. Karl oll’ pikä halli…
Sannaga tulõ edimält miilde vanauno Karl, kiä minno tihtsäle hoitsõ. Karl oll’ pikä halli…
Latsisõbraligu Võro hää tahtõ kogokundlik kokkolepmine
Võro liinavalitsus om kokko säädnü hää tahtõ kokkolepmise ja saatnu seo vällä ka võro keelen.
Ülgejaht Stalini nimelise kolhoosi Miku külän
Täpsiid aastaarvõ ei olõ mõtõt rehkendä, aga Antsla leevätüüstüs joba tüüt’ ja imä vanaimäga es piä inämb taina sõkmise peräst kaklõma. Mitte et kakõlust tuuperäst veidemb ollu, põhjuisi õks lövvüs. Jossu oll’ küll vast joba uma perämise tõmblusõ är tennü.
Mii ellimi…
Mii ellimi…
Koprapoigõ näomõskminõ
Tädimiis Vanast Koiolast kutsõ minno mitu kõrda, et tulku ma kaema, kuis kopra poigõl näko mõskva. A ma otsusti tuud kaia uma maakodo man Väiku-Hatikul. Kopra olli sääl egä aasta uja üles ajanu, nii et sann jäi piaaigu vii ala. Perän kaivõti kraavi ja inämb…
Priinime lugu: Pilv
Säitsmemagajapäävä perrä om iks hainaaos ilma ennustõt. Tuuperäst mõtli kirota priinimest Pilv. Nimel om Eestin 283 kandjat. Vana nimi panti õnnõ viien Liivimaa ja katõn Eestimaa kubermangu mõisan.
Edimäne oll’ 1809. aastagal Sabõrna mõisa Kanepi kihlkunnan Raudsepä Peebulõ ja velele Märdile pant nimi. Nime Pilw kõrval panti sääl ka Rais ’räüss’? ja Pikne. Sabõrnan panti ka tõnõ nimi Pilwe, a tuu es lää edesi. Karula mõisa Pilw panti läskmehele tütrega, ka tuu nimi…
Edimäne oll’ 1809. aastagal Sabõrna mõisa Kanepi kihlkunnan Raudsepä Peebulõ ja velele Märdile pant nimi. Nime Pilw kõrval panti sääl ka Rais ’räüss’? ja Pikne. Sabõrnan panti ka tõnõ nimi Pilwe, a tuu es lää edesi. Karula mõisa Pilw panti läskmehele tütrega, ka tuu nimi…
Käsivikatiga niitmise opminõ
Poiskõsõn kait iks maal, kuis esä, imä vai vanaimä käsilde vikatiga haina niitse. Tundu sääne lihtsä tüü olõma: mugu vehit ja vikat juusk siuhti hainast läbi, kaari inne kerküse. Kuiki tüü lõpuh oll’ nätä, et esäl oll’ egä kõrd hamõ maru likõ, ku niitmäst…
Es näe kedägi
Oll’ illos lämmi suvõpäiv. Lätsi mõtsa viirde maaskit korjama. Päiv paistu ja nõrk tuulõkõnõ jahut’ ilma. Mul om uma kotus, kon ma egä aasta käü.
Paar väikeist topsi sai jo täüs, ku kuuli, nigu olõssi tsia röhknü. Hiitü är. Inne suuri puid oll’ võsu, kon kasvi nii kõivõ ku haabu. Mõtli, et lää kaema, a es julgu. Küküti haina sisse ja es liigahtagi. Tükü ao peräst jäi kõik vakka. Oodi viil vähäkese ja…
Paar väikeist topsi sai jo täüs, ku kuuli, nigu olõssi tsia röhknü. Hiitü är. Inne suuri puid oll’ võsu, kon kasvi nii kõivõ ku haabu. Mõtli, et lää kaema, a es julgu. Küküti haina sisse ja es liigahtagi. Tükü ao peräst jäi kõik vakka. Oodi viil vähäkese ja…
Tossu Tilda pajatus
Kalapalakõsõ seigelüs
Talumiis kutsõ rutulidsõ tüü tegemises abiliidsi. Tüü tettü, pallõldi kõik lauda. Et peremiis oll’ kõva kalamiis, oll’ lavva pääl kala kah.
Taldrik kalaga oll’ üte abimehe nõna all. Miis roobits’ meelütäjä palakõsõ hindäle taldrigu pääle ja tundsõ tuu man hapukat hõngu. Vast om kala halvas lännü? Egäs juhus tä kalla süümä es nakka.
Tõsõl puul lauda istsõ peremiis, kelle näten es tihka abimiis kalaga midägi ette võtta. Tä näkits’ ütte ja tõist, uutsõ…
Talumiis kutsõ rutulidsõ tüü tegemises abiliidsi. Tüü tettü, pallõldi kõik lauda. Et peremiis oll’ kõva kalamiis, oll’ lavva pääl kala kah.
Taldrik kalaga oll’ üte abimehe nõna all. Miis roobits’ meelütäjä palakõsõ hindäle taldrigu pääle ja tundsõ tuu man hapukat hõngu. Vast om kala halvas lännü? Egäs juhus tä kalla süümä es nakka.
Tõsõl puul lauda istsõ peremiis, kelle näten es tihka abimiis kalaga midägi ette võtta. Tä näkits’ ütte ja tõist, uutsõ…
Muda Mari pajatus
Võtami suvvõ hilläkeisi
Ma kuuli raadiost, et inämbüs eräkundõ tegeles pääle valimiisi hindä sisse kaemisõga. Tuu om väega hää. Ütelt puult saami arvu, et nigu olõ-i olõmah üttegi läbini hääd inemist, olõ-i olõmah üttegi ideaalsõt eräkunda.
Tõõsõst külest om meil kõikil vaia vaihõpääl huug maaha võtta ja hindä sisse kaia. Et arvu saia, kas tuu rabõlõminõ, mis pääväst päivä käü, vii meid iks sinnäpoolõ edesi, kohe mi tahami.
Suur suvi oll’ vast lehekuuh är, a…
Ma kuuli raadiost, et inämbüs eräkundõ tegeles pääle valimiisi hindä sisse kaemisõga. Tuu om väega hää. Ütelt puult saami arvu, et nigu olõ-i olõmah üttegi läbini hääd inemist, olõ-i olõmah üttegi ideaalsõt eräkunda.
Tõõsõst külest om meil kõikil vaia vaihõpääl huug maaha võtta ja hindä sisse kaia. Et arvu saia, kas tuu rabõlõminõ, mis pääväst päivä käü, vii meid iks sinnäpoolõ edesi, kohe mi tahami.
Suur suvi oll’ vast lehekuuh är, a…
Parm tsuskas: jaanipäävä kolmas pühä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
