Süük õks sünnüs söögi pääle
Seo nädälivaihtus peetäs üle kõgõ Rõugõ valla kodokohvikidõ päivi. Kokko võtt päivist ossa 20 kohvikut, kõik nä omma vallalõ 27. hainakuul ja osa ka päiv ildampa. Tego om «Tartu 2024» põhiprogrammi sündmüsega, mink hõigulausõ om: «Süük õks sünnüs söögi pääle.»
«Minevä aasta oll’ mi…
«Minevä aasta oll’ mi…
Paigavaimu täüs Navi kogokunnafestival
Puulpäävä, 20. hainakuul peeti Võro küle all Navi külän kogokunnafestivali. Festival oll’ esieräline tuu poolõst, et kava oll’ kokko säet paigavaimu tähtsäs piten ja suur osa oll’ kõrraldamisõ man nooril.
Kogukunnafestivali kava oll’ kirriv: oll’ ütist vaibakudamist, perrepuiõ istutamist, kastiautoga küllä pite sõitmist,…
Kogukunnafestivali kava oll’ kirriv: oll’ ütist vaibakudamist, perrepuiõ istutamist, kastiautoga küllä pite sõitmist,…
Käsitüükota om lihtsämb üles löüdä
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü esindüst Võrol Ideekuan Vabadusõ uulitsal om nüüt lihtsämb üles löüdä: kirivä juunligadsõ vaiba veevä uulidsa päält õkva esindüse ussõ mano. Silmä jääs viil peris suur kinnas, mink kirju sisen omma pilditegemise-kotusõ. Fuurõga risttii veeren sais pistü vähälikumb kinnas, mink…
Võrol peetäs suurt latsifestivali
27. ja 28. hainakuul peetäs Võro liinan Eesti kõgõ suurõmbat latsifestivali.
Festivali aigu omma vallalõ tiatrihuuv, filmimaja, fantaasiahuuv, eriprogramm om nuurilõ ja Tamula rannan tetäs sporti. Festivali teemaparkõn saa viil mängi, eläjit ja tehnikat kaia ja uma mängumaa om ka peris väikeisile latsilõ. Kullõlda saa kontsõrtõ: timahavadsõ latsifestivali pääesinejä omma Alika ja Ant.
Ligembät teedüst saa kodolehe vorulastefestival.ee päält.
UL
Festivali aigu omma vallalõ tiatrihuuv, filmimaja, fantaasiahuuv, eriprogramm om nuurilõ ja Tamula rannan tetäs sporti. Festivali teemaparkõn saa viil mängi, eläjit ja tehnikat kaia ja uma mängumaa om ka peris väikeisile latsilõ. Kullõlda saa kontsõrtõ: timahavadsõ latsifestivali pääesinejä omma Alika ja Ant.
Ligembät teedüst saa kodolehe vorulastefestival.ee päält.
UL
Harglõn tulõ üülaat
Timahavast Harglõ Umma üülaata peetäs joba seo puulpäävä, 27. hainakuul. Harglõ kooli lähkül pedäjämõtsan om käsitüülaat üten tüütarri ja üükontsõrtõga.
Üülaata kõrraldas MTÜ Uma Kants, ligembät teedüst saa internetist kodolehe kotus.ee päält.
UL
Üülaata kõrraldas MTÜ Uma Kants, ligembät teedüst saa internetist kodolehe kotus.ee päält.
UL
Seto kuningriigi päiv om 3. põimukuul Obinitsan
Timahavanõ Seto kuningriigi päiv peetäs puulpäävä, 3. põimukuul Obinitsan. Kuningriigi päivä peetäs joba 31. kõrda ja seo om täämbädse ao Setomaa kõgõ tähtsämb sündmüs ja kõgõ suurõmb setodõ kokkotulõk.
Kuningriigi pääväl marss Seto sõavägi, mass Seto raha ja valitas veini-, ollõ-, hans’a-, sõira-, leevä-, piiragu- ja näputüümeistre, pillimehe, tandsja ja laulja. Nigu egän kuningriigin, om setodõl kah uma kuning, eeposõ kangõlanõ Peko. Legendi perrä puhkas Peko Petseri…
Kuningriigi pääväl marss Seto sõavägi, mass Seto raha ja valitas veini-, ollõ-, hans’a-, sõira-, leevä-, piiragu- ja näputüümeistre, pillimehe, tandsja ja laulja. Nigu egän kuningriigin, om setodõl kah uma kuning, eeposõ kangõlanõ Peko. Legendi perrä puhkas Peko Petseri…
Egäl puul sünnüs midägi
Kesksuvõ aig. Midägi sünnüs egäl puul. Kongi uut talorahvas liinast küläliidsi. Kongi omma kunstinäütüse vällä säetü. Kongi tetäs tiatrit, kongi mängitäs pilli ja lauldas. Kongi tahtva inemise umma kokakunsti proovilõ panda ja tegevä uma kodokohviku vallalõ. Kongi kõnõlõs kiäki küläjuttu. Tuujaos, et kõik kultuuripääliinaga köüdetü…
Karpovi Sten: looda, et mi seltskunnal tulõ hää kokkomäng ja paikkund saa inämb tähelepandmist
Täämbä, 25. hainakuul esietendüs Vahtsõliina kandsin suvõlavastus «Salakuulaja Vastseliinas». Lavastus om tettü Koorti Erkki sama päälkiräga romaani perrä, püüne pääle säädjä om Tagametsa Tarmo. Ütte pääossa mäng lavastusõn Võrolt peri…
Inglüsmaal umakeelist romaani otsman
Ku tsipagi võimalust, mass suvitsõl aol kõrras hinnäst kongi kavvõmbal tuuluta. Esieränis hää om sääne tuulutaminõ sis, ku sääl kavvõl mõni uma inemine iin uutman. Mi reis Inglüsmaalõ täütse uma tsihi tävveligult: sai nätä hulga vahtsõt ja tsipa ka hengevärinät tunda.
Tuu oll’ nii…
Tuu oll’ nii…
Leevil kooritas Sibulat vallalõ, a silmävett ei olõ pelädä
Süäsuvi tõi Leevi küllä parra plahvatusõ: käümä läts’ muusikalinõ suvõtükk «Ivan Narodny – mees, kes luiskas tõde».
Arvada om võõramaaperätselt ütelden San Leevi üts parõmbit kotussit, kon Sibula Jaani ali Narodny Ivani luku kõnõlda. Sündü miis jo Leevilt…
Arvada om võõramaaperätselt ütelden San Leevi üts parõmbit kotussit, kon Sibula Jaani ali Narodny Ivani luku kõnõlda. Sündü miis jo Leevilt…
Kanepifestivalil kõnõldi Kanepi kandi nimmist
Minevä nädäli lõpun Kanepin peetü Kanepifestivali üts osa oll’ konvõrents, kon kõnõldi ja opiti tarkuisi kanepist ja Kanepist.
Konvõrents naas’ pääle 19. hainakuul, ku samal aol kontsõrdiprogrammiga oll’ Jõksi järve veeren Kanepi kandi perekunnanimmi tüütarõ. Võro instituudi nimeuurja Saarõ Evar ja…
Konvõrents naas’ pääle 19. hainakuul, ku samal aol kontsõrdiprogrammiga oll’ Jõksi järve veeren Kanepi kandi perekunnanimmi tüütarõ. Võro instituudi nimeuurja Saarõ Evar ja…
Kümme koto: edimäne kodo
Mu edimäne kodo oll’ sünnükodo, täpsehe ütelden imäkodo. Sääne väikene vana palkõst maja, millel oll’ üts uss. Kalitorist hääd kätt jäi elotarõ, õkva oll’ küük ja kurrakätt laut.
Mi kodo oll’ kesk Perä küllä. Kõigil külän olli uhkõ huunõ, kon iks lauda, küünü, kuuri ja sanna…
Mi kodo oll’ kesk Perä küllä. Kõigil külän olli uhkõ huunõ, kon iks lauda, küünü, kuuri ja sanna…
Priinime lugu: Sibul
Seol nimel om Eestin kandjit 311. Tartu- ja võrukeelitsel varjantsil Sipul om kandjit õnnõ katõssa. Vähä levinümb om Sippol 14 kandjaga, viil omma olõman Sippul (9) ja Sibbul (9). Seost nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Nimi panti umbõs 30 mõisan, minkast umbõs 26 olli Liivimaal, noist ummakõrda 11 Tartumaal.
Vanan kiräviien algkuju olli päämidselt Sibbul ja Sibbol. Selgele välläütlemise p-d näütävä nime Sippul ja Sippol olli Sangastõ kihlkunna nellän…
Vanan kiräviien algkuju olli päämidselt Sibbul ja Sibbol. Selgele välläütlemise p-d näütävä nime Sippul ja Sippol olli Sangastõ kihlkunna nellän…
Muudsa mudsuga mualumpi
Mu-vannudsõl korgõmba koolitusõga kodopernaasõl om kõiki naidõ tehniliidsi viguridega küländ rassõ toimõnda. Piässi siski insinöri magistrikraadi mano hankma.
Kergendüses om kuulu perrä, et noorõmbagi inemise vaihõl massinidõga patisaisu jääse. Nä mõistava ei inämb ilma GPS-ildä imä-esä kardohkamaa päälegi sõita. Mõni miis ei jõudvat ilma kepsolda uma naasõ…
Kergendüses om kuulu perrä, et noorõmbagi inemise vaihõl massinidõga patisaisu jääse. Nä mõistava ei inämb ilma GPS-ildä imä-esä kardohkamaa päälegi sõita. Mõni miis ei jõudvat ilma kepsolda uma naasõ…
Ubinist ja…
Siiäni om meelen tuu esieräline juhus latsõiäst. Suvõl juusksõmi pallidõ jalguga. Ku peris ausalõ ütelde, sis meil olli jalan kurõsaapa, nuu põlvini kipitsevä seere. Suur tuu hädä es olõ.
Tuukõrd kõndsõ ütsinde ilusõ häitsvä haina seen Mäesilla mäe põllupindre pääl ja astsõ siididse jänesepoiskõsõ pääle. Muiduki hiitümi mõlõmba, a õnnõs es saa jänesekene vika. Kipõstõ karas’ tä umma tiid.
Nüüd, vanan iän, om hää latsilõ-latsõlatsilõ võlssi, et meil Haavistun oll’gi nii paksult jänesid ku uibu…
Tuukõrd kõndsõ ütsinde ilusõ häitsvä haina seen Mäesilla mäe põllupindre pääl ja astsõ siididse jänesepoiskõsõ pääle. Muiduki hiitümi mõlõmba, a õnnõs es saa jänesekene vika. Kipõstõ karas’ tä umma tiid.
Nüüd, vanan iän, om hää latsilõ-latsõlatsilõ võlssi, et meil Haavistun oll’gi nii paksult jänesid ku uibu…
Kuis taa sugu selges tetti
Vinne aigu oll’ pall’o põllutüükuulõ, kost tull’ perädü hulk as’atundjit. Nuu olli sõs elu edesi viijä maal. Om miiki perren noid mälehtüisi noorist ja tublidõst opjist.
Noin koolõn olli oppaja iks kah tähtsä ja targa ja pandsõva kapaga mõistust päähä. Tuukõrd oll’ jutus sääne teemä: kes om pull?
Tulõvadsõ zootehnigu kulssiva ja teivä märkmit kah. Oppaja mugu selet’ ja selet’ ja küsse lõpun, kas asi selge.
Üts pikk loikam nõstsõ kätt: «Ütelge, pall’o…
Noin koolõn olli oppaja iks kah tähtsä ja targa ja pandsõva kapaga mõistust päähä. Tuukõrd oll’ jutus sääne teemä: kes om pull?
Tulõvadsõ zootehnigu kulssiva ja teivä märkmit kah. Oppaja mugu selet’ ja selet’ ja küsse lõpun, kas asi selge.
Üts pikk loikam nõstsõ kätt: «Ütelge, pall’o…
Tossu Tilda pajatus
Piibli piät pään olõma
Vanõmb maanaanõ eläs ütsindä. Miis om ammu koolnu, latsõ Eestit piten lakja. Esi piät toimõ tulõma ja tä tulõ kah.
Ütspäiv, ku poja pere väikeisi latsiga külän oll’ olnu, kai tä, et huuv om väega egäsugumast asku täüs. Memm võtsõ kraammisõ ette.
Keset tüühuugu es panõ tä tähele, et külälise olli tulnu. Nä olli kolmõkõisi, kats olli küländ vagadsõ, a üts oll’ nigu võimukas. Tä küsse, kas ti ülepää olõti piiblit…
Vanõmb maanaanõ eläs ütsindä. Miis om ammu koolnu, latsõ Eestit piten lakja. Esi piät toimõ tulõma ja tä tulõ kah.
Ütspäiv, ku poja pere väikeisi latsiga külän oll’ olnu, kai tä, et huuv om väega egäsugumast asku täüs. Memm võtsõ kraammisõ ette.
Keset tüühuugu es panõ tä tähele, et külälise olli tulnu. Nä olli kolmõkõisi, kats olli küländ vagadsõ, a üts oll’ nigu võimukas. Tä küsse, kas ti ülepää olõti piiblit…
Muda Mari pajatus
Esihindä puhkus
Ma kuuli raadiost, et elo om kõrrast kipõmb, a inemise liigutasõ hinnäst kõrrast veidemb. Ma mõtlõ, et nuu as’a omma nigu köüdedü anoma. Ku rohkõmb liigut, tiit füüsilist tüüd vai kõnnit niisamma mõtsa vaihõl, om sul veidemb aigu vahti telehvonni. Tulõ vällä, et telehvon olõ-i helistämise massin. Tuu om hoobis sääne massin, miä tege ello kõrrast kipõmbas.
Eräle puhkusõ aigu piässi telehvoni kah puhkusõlõ pandma. No ku tõistmuudu saa ei, sõs tii…
Ma kuuli raadiost, et elo om kõrrast kipõmb, a inemise liigutasõ hinnäst kõrrast veidemb. Ma mõtlõ, et nuu as’a omma nigu köüdedü anoma. Ku rohkõmb liigut, tiit füüsilist tüüd vai kõnnit niisamma mõtsa vaihõl, om sul veidemb aigu vahti telehvonni. Tulõ vällä, et telehvon olõ-i helistämise massin. Tuu om hoobis sääne massin, miä tege ello kõrrast kipõmbas.
Eräle puhkusõ aigu piässi telehvoni kah puhkusõlõ pandma. No ku tõistmuudu saa ei, sõs tii…
Parm tsuskas: avvu trimmõrilõ
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
