Leevi eräpuut om kogokunda tiinnü joba säidse aastakka
Leevi puut nakkas silmä esierälidse kauba ja julgõ umakandi keele pruukmisõga. Puuti hoitva joba säidse aastat käügin paigapäälidse ettevõtja inemise.
Ku 2017. aastaga jaanipäävä aigu Coop Leevil poodi kinni otsust’ panda, võti säidse paigapäälist tegüsät inemist hinnäst kokko ja tei…
Ku 2017. aastaga jaanipäävä aigu Coop Leevil poodi kinni otsust’ panda, võti säidse paigapäälist tegüsät inemist hinnäst kokko ja tei…
Oppuisi, tüütarri ja kultuuriprogrammiga Kangsti perimüspäiv
27. hainakuul peeti Kangsti küläplatsi pääl perimüspäivä. Ettevõtminõ oll’ osa «Kultuuripääliin Tartu 2024» põhiprogrammist.
Päävä alustusõs sai kullõlda oppust andvit loengit. Folklorist Taali Kati kõnõl’, miä om perimüs ja milles meile taad vaia om. Oja Vilve Vana-Võrumaa käsitüükuast näüdäs’,…
Päävä alustusõs sai kullõlda oppust andvit loengit. Folklorist Taali Kati kõnõl’, miä om perimüs ja milles meile taad vaia om. Oja Vilve Vana-Võrumaa käsitüükuast näüdäs’,…
Latsiraamat «Jänesse hällüpääväkuuk»
Trüküst om tulnu vahtsõnõ võrokeeline latsiraamat. Raamadu idee sai 2023. aastaga Põlvõpikuraamadu võistlusõl Võro Instituudi avvohinna. Võistlusõlõ oodõti töid, miä mõtõldu latsilõ ja millen olõs üttemuudu tähtsä nii tekst ku pildi.
Raamadu autor om Selli Tiia ja pildi om tsehkendänü Selli Kersti. Võro…
Raamadu autor om Selli Tiia ja pildi om tsehkendänü Selli Kersti. Võro…
Näüdätäs raamatut Võro liinaruumist
Valmis om saanu päält 300leheküleline raamat «Võru linnaruumi lood», kon seen juttõ 38 autori sulõst ja hulk pilte.
Raamadu om kokko säädnü Jansonsi Silvi Võro liina 240. sünnüpäävä avvus.
Raamatut näüdätäs 18. põimukuul kell 15 Võrol Kreutzwaldi muusõumi moro pääl.
UL
Raamadu om kokko säädnü Jansonsi Silvi Võro liina 240. sünnüpäävä avvus.
Raamatut näüdätäs 18. põimukuul kell 15 Võrol Kreutzwaldi muusõumi moro pääl.
UL
Karilatsin tulõ Ökofestival
Timahavvanõ Ökofestival peetäs 18. põimukuul Karilatsi vabaõhumuusõumin kellä 9–16. Toimus laat ja omma mitmõ tüütarõ. Muusõumi koolitarõ man om nuuri roheala, kon kõnõldas keskkunda hoitvast eloviiest.
Ligemb teedüs kodolehe ecofest.ee päält.
UL
Ligemb teedüs kodolehe ecofest.ee päält.
UL
Põlvan naatas Taivaparki pühitsemä
Põlva kultuurikeskusõ katussõ pääl tetäs vallalõ Taivapark, kost om liina ja ümbrekunna pääle kinä kaia. 16.–25. põimukuuni pühitsedäs vahtsõt Taivaparki katsa esimuudu sündmüsega Põlva kultuurikeskusõn ja kerikun, Indsikurmun ja Setomaa tsässonin.
Ligemb teedüs: taevapargi.ee.
UL
Ligemb teedüs: taevapargi.ee.
UL
Olümpiämängõ lumm
Joba sada päivä innemb naati telekast olümpiämängõ alostusõni päivi lugõma. Sportlasõ loi noid päivi arvada joba sis, ku eelmine olümpiä läbi sai. Rahvas tiidse, et mängu tulõva, a kiä sõs päivi viisis lukõ.
A sõs tä naas’ pääle. Uudissõ omma õnnõ olümpiäjuttu täüs. Kuis tull’ vällä avatallitus,…
A sõs tä naas’ pääle. Uudissõ omma õnnõ olümpiäjuttu täüs. Kuis tull’ vällä avatallitus,…
Paigaga saat kõgõ parõmbalõ tutvas jala kävven
10. põimukuul tulõ Kaika suvõülikooli matkapäiv, kon matkatas Ihamarust Karilatsi. Ettevõtmist kõrraldasõ võrokeelidse noorõ, ma proovi näile uma kodokandi tutvastegemise man abis olla.
Ihamaru kant om katõ kihlkunna – Põlva ja Kanepi – piiri pääl. Tunnõtuist tegeläisist, kiä tast peri omma,…
Ihamaru kant om katõ kihlkunna – Põlva ja Kanepi – piiri pääl. Tunnõtuist tegeläisist, kiä tast peri omma,…
Raestu päält võit huunissu löüdä
Seo kirätüü om tävvendüses värskelt internetti üles pant mu laululõ «Raestu». Vana võrukiilne sõna ja eesti kiräkiilsest vormist (raiesmik) mitte kuigipall’u tõistmuudu, a üts ku tõnõ küsüs tähendüst. Ja ku vastama nakada, tulõ vällä, et asi nii üts-ütele ei taandugi.
Kõgõpäält: ku talvõl…
Kõgõpäält: ku talvõl…
Kiri Võrolt. Veeremaiõ pääle roitõlõma!
Ku su suvitsist läbielämiisist om viil üts umanäolinõ roitõlõminõ puudu, sis saat seo no är tetä. Jäänü om viil kolm etendüs-matka «Ääremaastikud» – 9.–11. põimukuul. Seo om kogokundlidsõlõ luudu põnnõv ja ettekujotõt maastigutiatri-matk, midä tetäs Piusa jõõ ürgoron Eikellegimaal.
«Ääremaastike» tiatritrupi laemb…
«Ääremaastike» tiatritrupi laemb…
Häie inemiisi ja kinä luudusõ maal Karulan
Midä tähendäs kogokund ja kuimuudu üten esierälidsen paigan üles kasunu noorõ ütstõõsõga läbi käävä, sai ma tsipa tunda ja nuhuta sis, ku käve Karulan sõbral külän.
Suvõ keskpaigan tull’ mul võimalus Karula kanti avasta. Tiidse, et sääl eläs hulga põnõvat rahvast, a…
Suvõ keskpaigan tull’ mul võimalus Karula kanti avasta. Tiidse, et sääl eläs hulga põnõvat rahvast, a…
Kümme koto. Tõnõ kodo
Mu imäl ja esäl oll’ mõlõmbil uma kodo ja vahemaa oll’ üle katõ kilomeetri. Ku esä radokuu tuisuga õdagu är essü ja küntü põllu pääl är külmäs’, jäi kodo tühäs.
Ma lätsi sinnä edimält ütsindä elämä. Olli sis 14-aastanõ. Esäkotost oll’ bussipiätüste veidü maad, et kuuli sõita.
Esäl…
Ma lätsi sinnä edimält ütsindä elämä. Olli sis 14-aastanõ. Esäkotost oll’ bussipiätüste veidü maad, et kuuli sõita.
Esäl…
Priinime lugu: Mark
Seol nimel om Eestin 370 kandjat. Umastavan käänüssen nimel Marga om kandjit 56, näid eläs selgele kõgõ rohkõmb Põlva maakunnan. Seo omgi Vahtsõ-Kuustõ Marga lisanimest saad nimi, kuigi säält mõisast om vallakirju kaudu tulnu ka nimme Mark.
Hingelugõmiisi perrä panti priinimme Mark kokku 21 mõisan. Taast nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Kõgõ rohkõmb panti nimme Mark Tartumaal – säidse mõisat – ja Virumaal – viis mõisat, a ütsikit kotussit oll’…
Hingelugõmiisi perrä panti priinimme Mark kokku 21 mõisan. Taast nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Kõgõ rohkõmb panti nimme Mark Tartumaal – säidse mõisat – ja Virumaal – viis mõisat, a ütsikit kotussit oll’…
Ennenägemäldä etendüs
Tuu juhtu 68 aastat tagasi. A kon tuu oll’ ja keä osalidse olli, tulõ peränpoole.
Ma olli suvõs koolist kotun. Mi elli Hürüvä külän ja esä käve hoolega kolhoosin tüül. Esäl oll’ vaia mu vanaimäle vahtsõt lauta ehitä. Tä sai kaubalõ, et ma tii timä…
Ma olli suvõs koolist kotun. Mi elli Hürüvä külän ja esä käve hoolega kolhoosin tüül. Esäl oll’ vaia mu vanaimäle vahtsõt lauta ehitä. Tä sai kaubalõ, et ma tii timä…
Viinakurat
Terve elu olõ ma rassõt tüüd tennü, Tsiberi vangilaagrin olnu, kolhoosin ja sovhoosin. Kõgõ om tuu viinaputõl mu sõbõr olnu. Vahel es olõ söögi jaos rahha, a viina jaos iks oll’.
Kolhoosi aigu oll’ mul üts hää sõbõr. Tä oll’ autujuht. Ega tä üttegi kainõt päivä es näe. Tä oll’ ka ütiskundlik autuinspektri. Miilitsidega üten jõiva ja kes viil inämb-vähämb jalgu pääl püssü, saadõti tii pääle massinit kontrolma. Nii mõnigi autu sõitsõ võssa, tuu…
Kolhoosi aigu oll’ mul üts hää sõbõr. Tä oll’ autujuht. Ega tä üttegi kainõt päivä es näe. Tä oll’ ka ütiskundlik autuinspektri. Miilitsidega üten jõiva ja kes viil inämb-vähämb jalgu pääl püssü, saadõti tii pääle massinit kontrolma. Nii mõnigi autu sõitsõ võssa, tuu…
Tossu Tilda pajatus
Om nigu om
Seo jutukõnõ kõnõlõs Võromaa kotusõnimmist. Noid om võrokeelitsit peris pall’o, kõgõ tunnõtumb Litsmõtsa. Olõ esi sõitnu bussin, kon om tollõ külä inemiisi piätüs. Kõgõpäält tull’ üts vanõmb meesterahvas, kiä ütel’ bussijuhilõ, et andku tuu ropu kotusõga piätüs. Bussijuht tiidse, millest jutt om. Sis tull’ nuur tütärlats, kiä oll’ maakuuli oppajas saadõtu. Tä küsse: «Palun Liimetsa peatus.» Bussijuht vastas’: «Meil säänest piätüst ei olõ, tii tahtsõti vast üteldä Litsmõtsa.» Ja sis…
Seo jutukõnõ kõnõlõs Võromaa kotusõnimmist. Noid om võrokeelitsit peris pall’o, kõgõ tunnõtumb Litsmõtsa. Olõ esi sõitnu bussin, kon om tollõ külä inemiisi piätüs. Kõgõpäält tull’ üts vanõmb meesterahvas, kiä ütel’ bussijuhilõ, et andku tuu ropu kotusõga piätüs. Bussijuht tiidse, millest jutt om. Sis tull’ nuur tütärlats, kiä oll’ maakuuli oppajas saadõtu. Tä küsse: «Palun Liimetsa peatus.» Bussijuht vastas’: «Meil säänest piätüst ei olõ, tii tahtsõti vast üteldä Litsmõtsa.» Ja sis…
Muda Mari pajatus
Olümpiämängõst
Ma kuuli raadiost, et Pariisi olümpiämängõl magasõ sportlasõ papist sängüh. Tuu tekk’ kõikilõ pall’o nall’a, a näütäs, et inemise tiiä-i füüsikast midägi. Ku õigõlõ ehitä, saa papist kimmämbä sängü ku kehväste tettüst metallist. Papist torrõ sisse valõtas betoonist vundamendipostõ ja hollandlasõ omma papist majagi pistü pandnu.
A Pariis om meile tähtsä. Õkva sada aastat tagasi võitsõ Pariisi olümpiämängõlt kuldmedäli Pütsepä Eduard. Tä oll’ edimäne eestläne, kiä maadlusõh kärbläsekaaluh kulla tõi. Pütsepä Eduard oll’…
Ma kuuli raadiost, et Pariisi olümpiämängõl magasõ sportlasõ papist sängüh. Tuu tekk’ kõikilõ pall’o nall’a, a näütäs, et inemise tiiä-i füüsikast midägi. Ku õigõlõ ehitä, saa papist kimmämbä sängü ku kehväste tettüst metallist. Papist torrõ sisse valõtas betoonist vundamendipostõ ja hollandlasõ omma papist majagi pistü pandnu.
A Pariis om meile tähtsä. Õkva sada aastat tagasi võitsõ Pariisi olümpiämängõlt kuldmedäli Pütsepä Eduard. Tä oll’ edimäne eestläne, kiä maadlusõh kärbläsekaaluh kulla tõi. Pütsepä Eduard oll’…
Parm tsuskas: Pariis 2024
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
