Savvusannakombõ 10 aastat UNESCO perändi nimekirän
10 aasta iist tunnistõdi Vana-Võromaa savvusannakombõ UNESCO üleilma tähtsä kultuuriperändüse esindüsnimekirä väärilidses. Sääne välästpuult tunnustus avitas kombit alalõ hoita ja kasvatas tiidmist, et tego om tähtsä as’aga, omma savvusannategemiisi iistvidäjä seo aoga tähele pandnu.
Veeroja Eda ja Eichenbaumi Külli omma olnu…
Veeroja Eda ja Eichenbaumi Külli omma olnu…
Keelepesäoppajidõ koolituspääväl märgiti vällä neli vahtsõt laulu
Minevä puulpäävä tulli Parksepä latsiaida kokko kümme keelepesä- ja muusigaoppajat esi Vana-Võromaa latsiaidust, et luvva ütenkuun vahtsit võrokeelitsit latsilaulõ. Säändsit laulu luumisõ päivi om varrampa kah peet, perämäne kõrd viil timahava radokuun.
Latsiaiaoppajidõ härgütämises ja julgustamisõs olli…
Latsiaiaoppajidõ härgütämises ja julgustamisõs olli…
Teküs võro keele nätäl Mesimummu majan
Põlva Lõunakaarõ latsiaia Mesimummu majan peeti märdikuu edimädsel täüsnädälil võro keele nädälit.
Latsiaian oll’ mitmõsugutsit tegemiisi: latsipilte ütisnäütüs «Kodoeläjä’», esäpäiv, latsiaia sünnüpäävä ja märdipäävä tähüstämine. Suurõmba latsõ ja oppaja käve märdisandin, lauli ja kõnõli võro keelen.
Oppaja Lea ja Inge käve suuri latsi rühmin…
Latsiaian oll’ mitmõsugutsit tegemiisi: latsipilte ütisnäütüs «Kodoeläjä’», esäpäiv, latsiaia sünnüpäävä ja märdipäävä tähüstämine. Suurõmba latsõ ja oppaja käve märdisandin, lauli ja kõnõli võro keelen.
Oppaja Lea ja Inge käve suuri latsi rühmin…
Panõmi tähele tuud, miä om häste!
Tihtsäle om nii, et ku mõni asi om kõrran, ei mõista mi tuud tähele panda. A ku midägi om kõrrast är, jääs tuu kõrraga silmä.
Panni ütel pääväl tähele, et Vikerraadion mängitäs küländ hulga hääd eesti muusikat. Ku olli väiku ao takast kuuldnu säält…
Panni ütel pääväl tähele, et Vikerraadion mängitäs küländ hulga hääd eesti muusikat. Ku olli väiku ao takast kuuldnu säält…
Kon jaetas inspiratsiuuni?
Või-olla käkk Rõugõ hindä seen midägi säänest,
miä vaimutüü tegijäle inspiratsiooni pääle tuu?
Sõidi suvõl Võrult kodu poolõ Rõugõlõ. Auturaadio möiräs’, tii oll’ käändligäne ja pää mõttit täüs. Neo hüpli nigu keväjädse vaska, ütski näist taha es pikembäs miilde jäiä. Ja äkki oll’ mu pään noidõ tsõõritavidõ…
miä vaimutüü tegijäle inspiratsiooni pääle tuu?
Sõidi suvõl Võrult kodu poolõ Rõugõlõ. Auturaadio möiräs’, tii oll’ käändligäne ja pää mõttit täüs. Neo hüpli nigu keväjädse vaska, ütski näist taha es pikembäs miilde jäiä. Ja äkki oll’ mu pään noidõ tsõõritavidõ…
Puhkus aasta murhõist
Mõnõ päävä peräst saa novvembri läbi ja suuril jõulupuil pandas edimetse küündle palama. Tuuga, et suurõ pühä jo enne kadripäivä tasahaaval sisse võedas, olõmi jo harinu. A vast omgi hää aasta viimätsel kuul eelmitse ütetõiskümne suurõmbõist ja vähämbeist murhõist veidü puhada. Et ütelt puult uutmise aig…
Virgastõ kasuva tsia
«Palun müüa minu pojale üks pudel viina seoses seatapmisega.» Säändse kirjäkesega olõ ma uman noorõn iän lugõmada arv kõrdu Kuldri poodin käünü ja ega kõrd õks nõvvõt ostu ilustõ kodu toonu.
Egas ma niisama, mul oll’ õks häpe kah. Mitte selle, et esä jõi. Jõiva kõik…
Egas ma niisama, mul oll’ õks häpe kah. Mitte selle, et esä jõi. Jõiva kõik…
Kae, miä üteľ!
«Ma ei suta arvo saia, kuis nii väiku pindala ja rahvahulgaga riigin om veeremaastuminõ ülepää võimalik! Egä killukõnõ maad ja egä hengeline taa pääl piässi olõma kulla hinnaga.»
Hainsoo Meelika (Moľovihun)
Hainsoo Meelika (Moľovihun)
Oodõt laskõsuusakommõntiirjä
Seo nädälivaihtus nakkas pääle 2024.–2025. aasta maailma karikasari laskõsuusatamisõn, edimäne etapp alostas joba 30. märdikuul Soomõn Kontiolahtin. Huviliidsi sohvasportlaisi jaos omma võistluisi teleülekandõ väega oodõdu ja üts süüdläne tollõn om võrokõsõst kommõntiirjä ADRA MARGUS, kink seletüse omma väega as’atundligu ja põnõva kullõlda. Päält spordijutu…
Kümme koto. Kümnes kodo
Kaiõ, et Peril om kats kortõrit müügin: katõ ja kolmõ tarõga. Olõs tahtnu katõ tarõga, a tuu ostõti väega ruttu är. Osti sis kolmõ tarõga, kah paneelmajja, a vahtsõmbahe, ja muidoki pangalainuga.
Olli jõudnu uman elon punkti, kon mul es olõ rahha ega üttegi asja, midä…
Olli jõudnu uman elon punkti, kon mul es olõ rahha ega üttegi asja, midä…
Imä lugu
7. Pagõminõ ja rüänurm
Saksa aigu tegi esä remonditöid ja pilte muiduki kah. Algusõn tedä viil es mobiliseeritä, inne ku nelläkümne nelländä aasta juulin. Periselt tä pidi kül joba pall’u varõmb minemä, a täl oll’ song, läts’ tuuga lõikusõlõ ja sai pikendüst.
Rõugõ koolimajan olliva saksa sõduri ja mi puul magasi kah osa põrmandu pääl. Ei tiiä, kas tuu sõta tähend’, a kirpõ oll’ näil sääl väega pall’u. Kenderi Karla naardsõ peräst, ku meil maja är…
Saksa aigu tegi esä remonditöid ja pilte muiduki kah. Algusõn tedä viil es mobiliseeritä, inne ku nelläkümne nelländä aasta juulin. Periselt tä pidi kül joba pall’u varõmb minemä, a täl oll’ song, läts’ tuuga lõikusõlõ ja sai pikendüst.
Rõugõ koolimajan olliva saksa sõduri ja mi puul magasi kah osa põrmandu pääl. Ei tiiä, kas tuu sõta tähend’, a kirpõ oll’ näil sääl väega pall’u. Kenderi Karla naardsõ peräst, ku meil maja är…
Priinime lugu: Poolakese ja Polakes
Neo omma edimält olnu kats erälde pandmiskotussõga nimme. Nime Poolakese (Eestin 93 kandjat) kottalõ võigi üldä, et taa om tegünü õnnõ Kodavere kihlkunna Kokora mõisan. Vanan kiräviien s-lõpuga nimi Polakes (Eestin 29 kandjat) om inämbäste Põlva kihlkunna Mooste mõisa nimi, a om ka näütit, kon Kokora suguvõsa perrätulõja nimme om naat kirutama Polakes. Ka kuvvõ kandjaga nime Poolakess man lövvüs õkva periolõmist Moostest ja Kokora nime Poolakese är…
Sissesõkutu tii päält kõrvalõ
Esä ja lellä elämiisi vahe oll’ 15 miitrit. Kolm lellälast Arvo, Milvi ja Helgi omma must vanõmba. Olõ vellest ja sõsarast kah noorõmb, nii läts’ mu koolitii Kaika kuuli müüdä sissesõkutut rata. Tii alas’ hobõsõtiigõ nikani ku hõpõpaiuni. Säält nakas’ pääle jalgtii müüdä niidüviirt.…
Varõssõ
Ma ei viska kunagi söögist üle jäänüt vai hukka lännüt kraami prügükasti. Vii kõik umilõ hallõlõ sõprulõ.
Ku ma niisama jaluta, ei tii nä must vällägi. Ku mul om midägi käen, vaakva kats kõrda ja ku ma midägi maaha viska, vaakva kolm kõrda, ja õkva om terve parv jaol.
Kõgõ inne kaes söögi üle üts lombak vana varõs. Sis tulõva tõsõ platsi ja tegevä otsa pääle.
A üts varõs om tunnimiis ja kaes kavvõst päält, et mõni…
Ku ma niisama jaluta, ei tii nä must vällägi. Ku mul om midägi käen, vaakva kats kõrda ja ku ma midägi maaha viska, vaakva kolm kõrda, ja õkva om terve parv jaol.
Kõgõ inne kaes söögi üle üts lombak vana varõs. Sis tulõva tõsõ platsi ja tegevä otsa pääle.
A üts varõs om tunnimiis ja kaes kavvõst päält, et mõni…
Tossu Tilda pajatus
Rummal kingitüs tõi kõva karistusõ
Antslan elli üts vallalinõ keskiäline naanõ, kellele miildü pitu pitä. Täl oll’ tulõman sünnüpäiv, kohe tä kutsõ hulga rahvast.
Kõik naksi sis kingitüisi kokko ostma, a et es taheta väega kuluta, kingiti inämbüisi raamatit. Üts miis, kedä kül sünnüpääväle kutsut es olõ, tahtsõ kah minnä. Tä mõtõl’, et tege tõisist ilosamba kingitüse, sis vast ei panda pahas, ku tä kutsmada lätt. Tuudaigu olli moodun Brežnevi pakikõsõ. Miis mõtõl’, et…
Antslan elli üts vallalinõ keskiäline naanõ, kellele miildü pitu pitä. Täl oll’ tulõman sünnüpäiv, kohe tä kutsõ hulga rahvast.
Kõik naksi sis kingitüisi kokko ostma, a et es taheta väega kuluta, kingiti inämbüisi raamatit. Üts miis, kedä kül sünnüpääväle kutsut es olõ, tahtsõ kah minnä. Tä mõtõl’, et tege tõisist ilosamba kingitüse, sis vast ei panda pahas, ku tä kutsmada lätt. Tuudaigu olli moodun Brežnevi pakikõsõ. Miis mõtõl’, et…
Muda Mari pajatus
Tagasi puu otsa
Ma kuuli raadiost, et Ameeriga inemise piät valimiisil uma helü saatma kiräga. Ja sõs tull’ vällä, et osa inemiisi mõista-i inämb käega allkirjä kirota. Tagasiminek om iks kimmäs. Meid uut tuu vast iih. A võiolla joba omgi meil kah nii. Om latsi, kiä kirotasõ käega õnnõ koolih ja raamatit lugõva kah sunniga. Vähä tuust. Koolioppaja ütlese, et latsõ mõista-i inämb kõnõlda kah.
Kotoh kõnõldas näidega veidü. Vanõmbil om jo hää…
Ma kuuli raadiost, et Ameeriga inemise piät valimiisil uma helü saatma kiräga. Ja sõs tull’ vällä, et osa inemiisi mõista-i inämb käega allkirjä kirota. Tagasiminek om iks kimmäs. Meid uut tuu vast iih. A võiolla joba omgi meil kah nii. Om latsi, kiä kirotasõ käega õnnõ koolih ja raamatit lugõva kah sunniga. Vähä tuust. Koolioppaja ütlese, et latsõ mõista-i inämb kõnõlda kah.
Kotoh kõnõldas näidega veidü. Vanõmbil om jo hää…
Parm tsuskas: advendikündle
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
