Päiv täüs laulmisõlusti
KOMMÕNTAAR • Kuigimuudu, ei saaki täpsele arvo, kuis, trehvsi minevä pühäpäävä Vahtsõliina rahvamajja, kon peeti 20. Kagu-Eesti ja tollõ seen ka 27. Võro maakunna lauluansamblidõ päivä. Tiidmäldä midägi säändside päivi aoluust ja traditsioonist, kulssi kolmõtunnidsõ kontsõrdi är ja sai tsipa aimu noidõ inemiisi pidopääväst, kiä…
Näütüs umakeelitside nuuri ettevõtmiisist
Kokko om säet näütüs tuust, kuis esi piirkundõ noorõ omma jõudnu umakultuuri mano. Näütüse nimi om «Noorõ’ ja juurõ’» ja taad näüdätäs esi paigun. Võromaal om näütüs parhilla üllen Võro Kreutzwaldi koolin, 17. mahlakuust lätt näütüs edesi Põlva kuuli. Plaanin om,…
Võrokeelidse uudissõ raadiojaaman Ring FM
Mahlakuust lätsi käümä võrokeelidse uudissõ Ring FM-in. Noid saa kullõlda iispäävä, kesknädäli ja riidi hummogu kell 8.30 vai mõni minot ildamba.
Parhilla otsitas võimaluisi, et uudissit saanu perrä kah kullõlda, a edimält piät esi hoolõn olõma, et õigõl aol raadio Ring FM…
Parhilla otsitas võimaluisi, et uudissit saanu perrä kah kullõlda, a edimält piät esi hoolõn olõma, et õigõl aol raadio Ring FM…
Tulõman om teküs jüripäiv
Loominguga tegelejide kokkosaaminõ
23. mahlakuul kell 10 saava Suurõ Muna kohvikun kokko Võro maakunna luuja inemise ja ettevõtja, et arota, määndse omma luumisõvaldkunna inemiisi ja ettevõtjidõ tahtmisõ ja tarvidusõ ja kuis tetä kuuntüüd ja vahtsit ettevõtmiisi. Kokkosaamisõ kõrraldasõ Võromaa arõnduskeskus ja Kagu-Eesti ateljeed.
Kiho Toomas näütäs luulõkoko
Aokirä Akadeemiä päätoimõndaja Kiho Toomas näütäs 23. mahlakuul kell 16 Võrol Kreutzwaldi muusõumin umma luulõkoko «Pundinuiad». «Kiho Toomasõ mõistu täüs luulõ om sääne, midä säänestmuudu eetilidsen…
23. mahlakuul kell 10 saava Suurõ Muna kohvikun kokko Võro maakunna luuja inemise ja ettevõtja, et arota, määndse omma luumisõvaldkunna inemiisi ja ettevõtjidõ tahtmisõ ja tarvidusõ ja kuis tetä kuuntüüd ja vahtsit ettevõtmiisi. Kokkosaamisõ kõrraldasõ Võromaa arõnduskeskus ja Kagu-Eesti ateljeed.
Kiho Toomas näütäs luulõkoko
Aokirä Akadeemiä päätoimõndaja Kiho Toomas näütäs 23. mahlakuul kell 16 Võrol Kreutzwaldi muusõumin umma luulõkoko «Pundinuiad». «Kiho Toomasõ mõistu täüs luulõ om sääne, midä säänestmuudu eetilidsen…
Keväjä mitu näko
Seo kevväi es tulõki suurtvett. Sõidi ütspäiv Mõnistõ lähkül üle Mustajõõ silla ja näi, et pääväpaneeli, miä omma luha pääle üles säetü ja miä varrampa suurõvii aigu vette uppuman omma olnu, olli tävveste kuiva maa pääl. Muidogi om tuu hää uudis pääväpaneele umanigulõ, a noilõ mitte, kinkalõ…
Mälumängumiis Tupi Ivar: pingutama pand eestläisi muistinõ suuv iks naabrist parõmb olla
Võrokõnõ TUPI IVAR om tennü mitmõsugumast sporti, a timä päämine ammõt om spordivõistlusi kõrraldaminõ. Viil om tä tunnõt mälumänge vällämärkjä. Timä kõrraldõdu mälumängu omma Võromaal hinnan tuuperäst, et küsümüisile vastamisõs ei pruugi…
Viil kõrd keeleväsümüsest
Urbõkuu 13. päävä Uman Lehen oll’ Säinasti Ene märgutus «Keeleväsümüs». Õkva tuulsamal pääväl oll’ meil Tal’nan võru keele kirändüslik kohvitarõ Kadrioru raamadukogun. Kuna mul oll’ lämmi Uma Leht üten, sis loi kokkutulnulõ rahvalõ tuu kirätükü ette. Lavva ümbre jäi väega vaiksõs. . . .
Ku joba Võrumaal, mi imäkeele kodumaal, om rassõ võru keele pääl püssü, sis mis mi Tal’nan, nii-üldä võõran keelekeskkunnan piämi tegemä? Vastus om üts ja ainumas: kõnõlõma, kõnõlõma, kõnõlõma. Niikavva,…
Ku joba Võrumaal, mi imäkeele kodumaal, om rassõ võru keele pääl püssü, sis mis mi Tal’nan, nii-üldä võõran keelekeskkunnan piämi tegemä? Vastus om üts ja ainumas: kõnõlõma, kõnõlõma, kõnõlõma. Niikavva,…
Müüdü naar
Minnu om eloaig saatnu latsõpõlvõn raadiost kuultu lugu ütest naarulidsõst poisist Timm Thalerist. Tuu om mullõ miilde jäänü vast tsipa tõisildõ, ku periselt oll’, a ma jutusta taa uma mälehtämise perrä ümbre.
Timm elli maal vanaimä man. Tä tegi käskmäldä kõik tüü är, niitse maja ümbrelt haina, lõigas’ ja lahksõ kütmisepuu är ja tõi kaost vii tarrõ. Nä ellivä väega vaesõlt. Timmi rõiva olli väikus jäänü ja paigadu, saapakõsõ pitsiti. Tä kor’as’ mõtsast siini…
Timm elli maal vanaimä man. Tä tegi käskmäldä kõik tüü är, niitse maja ümbrelt haina, lõigas’ ja lahksõ kütmisepuu är ja tõi kaost vii tarrõ. Nä ellivä väega vaesõlt. Timmi rõiva olli väikus jäänü ja paigadu, saapakõsõ pitsiti. Tä kor’as’ mõtsast siini…
Raamat om alasi armõdu tarvilinõ
Sai tinavaasta keväje algusõs hõela kingitüse – sääntse köhä ja nohu, medä jo kümme ja enämb aastat henele külge ei olõ laskunu tulla. Kõgõ hullõmb säändse hädä manh om muiduki tuu, et olõt nellä saina vahel ja nakas ikäv. Kõik aig jo köhimise, nuuskamise…
Kiri Võrolt. Nall’a piät saama!
Mahlakuu om jo teedä ku nal’akuu ja tollõ miildetulõtaminõ kulus iks kõgõ är. Mu nal’apäiv naas’ pääle joba urbõkuu perämädsel pääväl.
Olli õkva mõtõlnu, et võinu kinkagi kinä inemisega trehvädä ja jaloti tütre Lindaga kohvikulõ. Ja samma kohvikulõ astõ sisse kiränik Justin. Oi, Justin…
Olli õkva mõtõlnu, et võinu kinkagi kinä inemisega trehvädä ja jaloti tütre Lindaga kohvikulõ. Ja samma kohvikulõ astõ sisse kiränik Justin. Oi, Justin…
Latsiraamadumess, midä niisama üskä ei haara
31. urbõkuust kooni 3. mahlakuuni oll’ Itaaliamaal Bolognan riikevahelinõ latsiraamadumess. Tuu om kõgõ vanõmb ja suurõmb latsikirändüse sündmüs, kohe egä kevväi rühk tuhandit latsiraamatidõ kirästäjit ja autoriid.
Eesti käü messil 2008. aastagast pääle ja seo aastak oll’ kogoni messi pääküläline. Tuud saa-i…
Eesti käü messil 2008. aastagast pääle ja seo aastak oll’ kogoni messi pääküläline. Tuud saa-i…
Mehkamaalt Voorõmaalõ küllä
Märtsikuu viimätses puulpääväs olli Mõnistõ rahvamaja soliidsõmban iän laulja ja tandsja, kiä kandva ütist nimme Mehkari, kutsut küllä Voorõmaalõ Kaarepere rahvamajja. Sääl oll’ vanõmba rahva pidu ja Mõnistõ rahvast peeti meelen tuuperäst, et Kaarepere lauluansamblit, Palamusõ rahvamaja tandsurühmä Paunvere Mamslid ja Voorõmaal viil mitmaid…
Priinime lugu: Kirt ja Kirss
Täämbä saa 35-aastagadsõs odaviskamisõ Eesti rekordi miis Kirdi Magnus. Kirt, minkal om kandjit peris hulga – 130 –, om üte mõisa nimi. Tuu om Jõgeveste Helme kihlkunnan. 1826. aastaga hingelugõmisõn omma nime Kirt saanu Annuse Jaani poja Juhan ja Daniel Jaasikse talun. Nime Kirs om saanu Madi Tõnissõ poig Ermus Soolikse talun. Ummõtõ om tuusama Ermus uma perrega Helme keriguraamatin kah Kirt. Ka hingelugõmiisin muutus Ermusõ priinimi Kirdis: 1826 Kirs,…
Itaalia padi
Ma õnnõ naarahti ja naarahti. Lõvva jäivä õkva kangõst. Kissõ undrukku, miä oll’ vaihõpääl üles nõsõnu, jälki uma kotusõ pääle. Õga ma määnegi säänestmuudu olõ-i. Õks jäl Fiat-Volkswagen-Audi, Fiat-Volkswagen-Audi, nigu määnegi kõrdussalm. Tuu ilo vaihõlõ määndsidki tummõtverd sisserändäjide parsasit kah. Tuu ao pääle oll’ jo ütskõik, määne massin…
Üts ammunõ päiv
Oll’ illus keväjäne pääväkene. Mu inde ja tuukõrd viil hää tervüsega meheimä jaos oodõt päiv. Estonian oll’ kavan hinnadu sädeinemise Erich Loidi nuuri viiuldajidõ ansambli kontsõrt. No ei saa jo kodu jäiä, ku ütel umal latsõl om kah õnn sääl tõisi hulgan mängi.
Rongiliiklus oll’ jo olõman. Bussiga sai sõidõtus Rapla jaama manu. Mi vanaimä oll’ rongi ao ilustõ miilde jätnü ja mi istsõmi-uutsõmi vällän pingi pääl vedurivile huikamist.
Es kuluki pall’u aigu, ku…
Rongiliiklus oll’ jo olõman. Bussiga sai sõidõtus Rapla jaama manu. Mi vanaimä oll’ rongi ao ilustõ miilde jätnü ja mi istsõmi-uutsõmi vällän pingi pääl vedurivile huikamist.
Es kuluki pall’u aigu, ku…
Tossu Tilda pajatus
Leningradi kampsipoodin
Ku ma Leningradi koolin käve, oll’ ütiselämise kõrval üts vana puut, kon müüdi koetuisi kampsõ. Lätsi kah ütskõrd sinnä kampsõ sälgä pruuvma.
Äkki tull’ rõivakabiini üts miis sisse. Mul oll’ kamps sälgä pant, timä nakas’ tuud ja minno kaema. Ütel’, et ma ollõv timä naasõga ütte mõõti, sis tä näge mu päält, kuis sääne kamps passis. Mullõ tundu tuu kül tsipa imelik, a es nakka nummõrd tegemä, arvssi, et kül tä är…
Ku ma Leningradi koolin käve, oll’ ütiselämise kõrval üts vana puut, kon müüdi koetuisi kampsõ. Lätsi kah ütskõrd sinnä kampsõ sälgä pruuvma.
Äkki tull’ rõivakabiini üts miis sisse. Mul oll’ kamps sälgä pant, timä nakas’ tuud ja minno kaema. Ütel’, et ma ollõv timä naasõga ütte mõõti, sis tä näge mu päält, kuis sääne kamps passis. Mullõ tundu tuu kül tsipa imelik, a es nakka nummõrd tegemä, arvssi, et kül tä är…
Muda Mari pajatus
Imäkeele ilo
Ma kuuli raadiost, et põllumehe saa es talvõ lõpuh viil lautu mant põllurammu nurmi pääle vitä ja pasahoidusõ aiva üle veere. Tuu as’aluu seletämises pruugiti säänest romantilist sõnna nigu «lägalaguun». Sõna «laguun» om peri Itaaliast, täpsembält Veneetsiäst, kon tuuga märgitäs merest eräle olõvat viijako. Nii või külh üldä, et mi kar’alautu man om pasameri, a laguunis om tuud vast pall’o nimmada.
Periselt olõ-i tähtsä, kas põllu pääle veetäs sitta vai läkä vai…
Ma kuuli raadiost, et põllumehe saa es talvõ lõpuh viil lautu mant põllurammu nurmi pääle vitä ja pasahoidusõ aiva üle veere. Tuu as’aluu seletämises pruugiti säänest romantilist sõnna nigu «lägalaguun». Sõna «laguun» om peri Itaaliast, täpsembält Veneetsiäst, kon tuuga märgitäs merest eräle olõvat viijako. Nii või külh üldä, et mi kar’alautu man om pasameri, a laguunis om tuud vast pall’o nimmada.
Periselt olõ-i tähtsä, kas põllu pääle veetäs sitta vai läkä vai…
Parm tsuskas: kunn tii pääl
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
