Sügüsest saa Võrol vahtsõn koolin programmiirmist oppi
Sügüsest plaan Võrol ussõ vallalõ tetä programmiirmise oppamisõ kuul kood/Võru. Tego om programmiirmiskooli kood/Jõhvi haroasotusõga, kon andas puutrõharidust suurilõ inemiisile, kiä tahtva oppi, hinnäst tävvendä vai ammõtit vaihta. Nuu, kiä tahtva seost sügüsest kursuisil opma naada, saava viil paar…
Kongressi vanõmbidõ kogo sai vahtsõ päävanõmba
Võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo vahtsõnõ päävanõmb om Kuuba Rainer.
2023. aastaga jüripääväl tull’ edimäst kõrda kokko võrokõisi kongress. Kongress tekk kolm otsust: 1) võro kiil om Eesti piirkundlinõ põlinõ kiil, 2) võrokõsõ omma Eesti põlinõ rahvas, 3) Võromaa luudust tulõ hoita…
2023. aastaga jüripääväl tull’ edimäst kõrda kokko võrokõisi kongress. Kongress tekk kolm otsust: 1) võro kiil om Eesti piirkundlinõ põlinõ kiil, 2) võrokõsõ omma Eesti põlinõ rahvas, 3) Võromaa luudust tulõ hoita…
Rõõmu Grethe vahtsõnõ raamat
Neläpäävä, 17. mahlakuul näüdäs’ kiränik Rõõmu Grethe Rõugõn umma vahtsõt fantaasiaraamatut «Viimane»
Raamadunäütämist avit’ kõrralda Peetsalu Erkki, kiä autori juttu küsümüisiga juhtsõ.
«Taa om lugu Jumist ja Kippenist, nuurist, kink unistusõst löüdä üles suuvõ täütvä lohe saa pööräline seigelüs elo ja surma pääle,» seletäs kiränik.…
Raamadunäütämist avit’ kõrralda Peetsalu Erkki, kiä autori juttu küsümüisiga juhtsõ.
«Taa om lugu Jumist ja Kippenist, nuurist, kink unistusõst löüdä üles suuvõ täütvä lohe saa pööräline seigelüs elo ja surma pääle,» seletäs kiränik.…
Uma Meki Keväjägurmee
2.–11. lehekuul peetäs Vanal Võromaal joba sisseharinuisi Uma Meki keväjäidsi restoraanõ ja kohvikidõ päivi, midä kutsutas Keväjägurmee. Üten tege 12 söögikotust Setomaast Otõmpääni ja nigu varrambagi, täütvä seo kandi parõmba koka taldrigu, pruukõn päämidselt paigapäälist söögikraami.
Inämbüs kohvikit ja restoraanõ – Suur Muna Haanin, Pauline Resto,…
Inämbüs kohvikit ja restoraanõ – Suur Muna Haanin, Pauline Resto,…
«Teeme ära!» talossõpääväl saa kokko lukõ suidsusannu
Vana-Võromaa suidsusannu kuuntüükogo kuts kõrraldama suidsusannu kokkolugõmisõ talossit 3. lehekuu pääväl, ku peetäs ka «Teeme ära!» talossõpäivä. Tuu jaos om talossõlehe pääl vällä hõigat eräle talossidõ liik «suidsusannatalos».
Sannaumanigõ ja herkside inemiisi abiga proovitas timahava kõik Eesti suidsusanna üles…
Sannaumanigõ ja herkside inemiisi abiga proovitas timahava kõik Eesti suidsusanna üles…
Julgus suurõlt mõtõlda
Võhandu maratonist om saanu väega võimsa märk. Tä tuu Võromaalõ kokko tuhandit paadisõitjit ja hulga noid, kiä sõitjit avitasõ ja julgustasõ. Esihindäst om hull mõtõ panda mito tuhat inemist ütel pääväl jõkõ pite 100 kilomiitret sõitma, a aig om näüdänü, et huviliidsi om hulga ja…
Pensionääre massa-i maaha kanda
Suur jagu noist, kinka üten ma 44 aasta iist
ülikooli lõpõti, umma täämbä viil küländ tegüsä
Mõnõ kõnõlõsõ, et autosõit um väega ikäv, ja hariligult pandas autoga sõitõn pläräkast käümä, um tuu sis määnegi muusiga vai poliitigajutt, midä raadiost lastas. Mullõ ei olõ autosõitmisõ aigu määnestki…
ülikooli lõpõti, umma täämbä viil küländ tegüsä
Mõnõ kõnõlõsõ, et autosõit um väega ikäv, ja hariligult pandas autoga sõitõn pläräkast käümä, um tuu sis määnegi muusiga vai poliitigajutt, midä raadiost lastas. Mullõ ei olõ autosõitmisõ aigu määnestki…
Kuna sõakirvõs maaha matõtas?
Noorõn mehen tüüti ma üten suurõn vabrikun. Sääl olli egäsugutsõst rahvusõst tüülise: vinläse, ukrainlasõ, valgõvinläse ja esiki üts tsetseen. Ma sai kõikiga häste läbi. Aviti massinilõ mõõti pääle panda ja iispäävä hummuku käve esiki õllõ perän.
Tüümehe olli nä kõva ja viinamehe kah. Ku lõunaaigu oll’ mõnõl sünnüpäiv ja mul es olõ aigu tähistämä minnä, tõiva mullõ perän suurõ jupi munakuuki. Purjun pääga olliva kõik hää mehe, a mõnõlgi olli…
Tüümehe olli nä kõva ja viinamehe kah. Ku lõunaaigu oll’ mõnõl sünnüpäiv ja mul es olõ aigu tähistämä minnä, tõiva mullõ perän suurõ jupi munakuuki. Purjun pääga olliva kõik hää mehe, a mõnõlgi olli…
Vanapärsia ja muu keele
No olõ ma kah tuu är nännü! Mul om vaia umalõ vähämbäle latsõlõ ID-kaarti. Ja tiiä jo tõisi juttõst, et tulõ märki imäkiil ja tuus võro kiilt valli ei saa, a huvi peräst iks kerisi sääl kiili siäh allapoolõ kah.
Jah, nii om, võro kiilt nimekiräh ei olõ, no tuuiist omma sääl näütüses vanaiiri, vanainglüse, vanakreeka ja vanapärsiä kiil, ilosahe man teedüs tuu kotsilõ, määndsel aol noid kiili kõnõldi. Ja võro…
Jah, nii om, võro kiilt nimekiräh ei olõ, no tuuiist omma sääl näütüses vanaiiri, vanainglüse, vanakreeka ja vanapärsiä kiil, ilosahe man teedüs tuu kotsilõ, määndsel aol noid kiili kõnõldi. Ja võro…
Kiri Võrolt. Võromaa Liilia
Tiidse joba inne Võromaalõ kolimist viil Tal’nan eläden, et ku mul kunagi tütär sünnüs, saa tä nimes Liilia. Seenis tarviti umas kunstnigunimes Liilia Tiigrit ja bändi nimi oll’ Tiigerliilia. Liiljit osti hindäle pidopäivil tarrõ hõngama ja kirgelemä.
Ku trehvsi umma võrokõsõst latsõ essä, tull’ vällä, et…
Ku trehvsi umma võrokõsõst latsõ essä, tull’ vällä, et…
Vägevä õdagu viil üten kõgõkogo nukatagutsõn
KOMMÕNTAAR • Mul om olnu võimalus trehvädä mõnõ kõrra Kõrvipalu luumistallo perimüsõdagilõ. Pettä ei olõ sääl kunagi saanu: välläkuulutõdu esinejä omma üles astnu ja kodotsõn õhkkunnan om kõnõldu juttu, kost olõ iks ütte-tõist kõrva taadõ pandnu. Tandsitu om kõgõ iks…
Keräneni Mika: kiränigutüü man om kõgõ tähtsämb vabahus
Kar’ala juuriga eesti kiränik KERÄNENI MIKA om perämädse ao olnu Vanal Võromaal kirotamislaagrin ja käünü mi kandin mitmõn paigan üles astman. Uurimi, kuis täl om lännü.
* * *
Olõt olnu seo talv ja kevväi Vanal Võromaal maapaon ja kirotanu…
* * *
Olõt olnu seo talv ja kevväi Vanal Võromaal maapaon ja kirotanu…
Edimäne ammõt – sanitaar
Käve meditsiinikoolin. Kuna rahha oll’ veidü ja imä meid ütsindä kasvat’, lätsi tüüle haigõtallitajas, et esi toimõ saia.
Tüüti lühkeist aigu uroloogiaosakunnan, a sääl mullõ tüüraamatut es anta. Kiäki oll’ pensionilõ jäämän ja ma aviti täl tüütunnõ mano tiini.
Peräst tuud lätsi haigõtallitajas Tarto psühhoneuroloogia haigõmaja sanatoorsõhe osakunda. Palk oll’ tuun haigõmajan suurõmb ku muial.
Ega sääl midägi rassõt es olõ. Ainumanõ asi oll’, et üüse tull’ ülleh olla. Päivä oll’ kuul ja…
Tüüti lühkeist aigu uroloogiaosakunnan, a sääl mullõ tüüraamatut es anta. Kiäki oll’ pensionilõ jäämän ja ma aviti täl tüütunnõ mano tiini.
Peräst tuud lätsi haigõtallitajas Tarto psühhoneuroloogia haigõmaja sanatoorsõhe osakunda. Palk oll’ tuun haigõmajan suurõmb ku muial.
Ega sääl midägi rassõt es olõ. Ainumanõ asi oll’, et üüse tull’ ülleh olla. Päivä oll’ kuul ja…
Priinime lugu: Kongo
Seod nimme kand Eestin 138 inemist. Kuigi pantu viien paigan Eesti eri nukkõn, om nime kandjit selgele kõgõ rohkõmb Põlva ja Võru maakunnan.
Kanepi kihlkunnan panti perekunnanimi Kongo 1809. aastagal Erästvere mõisa Koigõra külä üte Kuldi talu pererahvalõ. Nime saaja olli Kuldi Hanni poja Jüri, Hans ja Aadam ummi perekundõga. Nime tähendüse kotussõ päält pakk huvvi hingelugõmiisi kiräpilt. 1816–1834 om sääl kirän Konks, a 1850 om ka hingelugõmisõn nimme parandõt: Kongo.
Marja Kallasmaa…
Kanepi kihlkunnan panti perekunnanimi Kongo 1809. aastagal Erästvere mõisa Koigõra külä üte Kuldi talu pererahvalõ. Nime saaja olli Kuldi Hanni poja Jüri, Hans ja Aadam ummi perekundõga. Nime tähendüse kotussõ päält pakk huvvi hingelugõmiisi kiräpilt. 1816–1834 om sääl kirän Konks, a 1850 om ka hingelugõmisõn nimme parandõt: Kongo.
Marja Kallasmaa…
Lambasuu Parts tull’ jo munnõga…
Ritsiku õigõusu kerikun käü jumalateenistüs. Esä Semjon, paiklikulõ rahvalõ Semmen, astus viirugipanniga õkva Lambasuu Partsi nõna alt läbi, a tuu ei tii vällägi. Maka ja norskas. Esiki ku priistre om mitu kõrda «hospodi pomiiluid» laulnu, ei olõ nätä märke timä heränemisest. Varatsõmb tiidmine…
Tossu Tilda pajatus
Märküse läti keelen
Imä tõi poiskõsõ kuuli edimäste klassi. Tä tiidse, et poiskõnõ om püsümäldä ja päähäkääntäv, tuuperäst ütel’ tä oppajalõ, et panku tuu kõik poisi pahandusõ päivikulõ kirja, kül tä sis koton poiskõist oppas, vits ja piits omma olõman.
Poiskõnõ oll’gi koolin püsümäldä. Tä hiilse vahepääl tunnist vällä ja ku ikäv naas’, tull’ tunni tagasi. Es opi ega kullõ suurt midägi, oll’ sääne hulkja poiss. Oppajal oll’ meelen imäle ant lubahus, a saman…
Imä tõi poiskõsõ kuuli edimäste klassi. Tä tiidse, et poiskõnõ om püsümäldä ja päähäkääntäv, tuuperäst ütel’ tä oppajalõ, et panku tuu kõik poisi pahandusõ päivikulõ kirja, kül tä sis koton poiskõist oppas, vits ja piits omma olõman.
Poiskõnõ oll’gi koolin püsümäldä. Tä hiilse vahepääl tunnist vällä ja ku ikäv naas’, tull’ tunni tagasi. Es opi ega kullõ suurt midägi, oll’ sääne hulkja poiss. Oppajal oll’ meelen imäle ant lubahus, a saman…
Muda Mari pajatus
Ameeriga avastaminõ
Ma kuuli raadiost, et kõgõ tähtsämb vällämaa-uudissõ teemä om Ameeriga presidendi hiussõ. Tuu jaos, et nuu mõstus saasi, tulõ sääl maal viitorrilõ trukki mano käändä. Maailm om nii väikus jäänü: egä lausõ, mis tõõsõl puul maakerrä vällä üteldäs, om kõrraga kõigilõ nätä. Mi võimi jo naarda hinnäst kõgõ targõmbas pidävä presidendi üle, a timä mõotas mi ello nüüd kimmähe.
Õnnõ ma saa-i sukugi arvo, kuimuudu saa rahvavõimuga riigih olla ütel inemisel sääne…
Ma kuuli raadiost, et kõgõ tähtsämb vällämaa-uudissõ teemä om Ameeriga presidendi hiussõ. Tuu jaos, et nuu mõstus saasi, tulõ sääl maal viitorrilõ trukki mano käändä. Maailm om nii väikus jäänü: egä lausõ, mis tõõsõl puul maakerrä vällä üteldäs, om kõrraga kõigilõ nätä. Mi võimi jo naarda hinnäst kõgõ targõmbas pidävä presidendi üle, a timä mõotas mi ello nüüd kimmähe.
Õnnõ ma saa-i sukugi arvo, kuimuudu saa rahvavõimuga riigih olla ütel inemisel sääne…
Parm tsuskas: munapühä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
