Latsõ panni robodi võistlõma ja näütsi umma vällämärgitüt
Minevä puulpäävä oll’ Võro Kandlõ kultuurimaja täüs robotiid, robodihuviliidsi latsi ja latsõvanõmbit. Oll’ robootigapäiv üten leiutamisõ festivaliga. Päävä joosul peeti legorobotidõ võistluisi ja põhikuulõ noorõ näütsi ummi aasta joosul valmis saanuid löüdüssit (leiutisi) ja prototüüpe.
Päävä pääkõrraldaja ja…
Päävä pääkõrraldaja ja…
Tal’na võro selts tähüst’ umma 35. sünnüpäivä
Minevä pühäpäävä tähüst Tal’na võro selts pidolidsõlt umma 35. sünnüpäivä. Pidol kullõldi võrokeelitside laulõ kontsõrti, peeti pidopääväkõnnit ja süüdi krõnglit. Nätä sai näputüütsõõri käsitüünäütüst ja kullõlda näütlejä Metsuri Marje ette kantavit luulõtuisi.
Tal’na võro seldsi päämine tegemine om võrokõisi hindätiidmise…
Tal’na võro seldsi päämine tegemine om võrokõisi hindätiidmise…
Koikkülä raamadukogo kolisi keväjäs tsõõrõ pääle
Nika ku löüdäs Koikküllä vahtsõ ruumi vai määnegi tõõnõ hää välläpäsemine, sõitva kogohoitja vai peris Valga keskraamadukogo päälik Rätsepä Triinu piirkunda pite ja vidävä suuvjilõ raamadu lakja. Raamadukogo-massin alostas kell 10 hummogu Kallikülän ja jõud kell 16 Harglalõ. Päävä…
Teedüssepäiv Lõunõ-Eesti arheoloogiast ja detektoristõ löütüst
Kolmapäävä, 14. lehekuul kõrraldas Muinsuskaitsõammõt Võromaa muusõumin infopäävä ja näütüse säändsist as’ust, midä hobiotsja omma Lõunõ-Eestist perämäidsil aastil löüdnü.
Nätä saa Muinsuskaitsõammõtilõ jõudnuid ja Tarto ja Tal’na ülikooli arheoloogia tiidüskogodõn hoitavit värskembit Lõunõ-Eesti arheoloogiliidsi löüdmiisi. Päält näütüse kõnõldas detektoristõ ja tiidläisi kuuntüüst ja uuritas, midä vahtsõt Lõunõ-Eesti aoluust om noidõ löütüide asju perrä teedä saadu.
Näütüs om vallalõ kellä 10–18, teedüssepäiv alostas…
Nätä saa Muinsuskaitsõammõtilõ jõudnuid ja Tarto ja Tal’na ülikooli arheoloogia tiidüskogodõn hoitavit värskembit Lõunõ-Eesti arheoloogiliidsi löüdmiisi. Päält näütüse kõnõldas detektoristõ ja tiidläisi kuuntüüst ja uuritas, midä vahtsõt Lõunõ-Eesti aoluust om noidõ löütüide asju perrä teedä saadu.
Näütüs om vallalõ kellä 10–18, teedüssepäiv alostas…
Keväjälaat Hopan
Seo pühäpäävä, 11. lehekuul alostusõga kell 9 peetäs Hopa (Ape) liinan keväjälaatu. Hopan peetäs keväjä ja sügüse piirilaatu, miä toova kokko satu kauplõjit ja tuhandit ostjit nii Lätist ku Eestist.
UL
UL
Latsikirändüse päiv Põlvan
Tõsõpäävä, 13. lehekuul kell 11 peetäs Põlva raamadukogon Lõuna-Eesti hõnguga latsikirändüse päivä. Kõnõlõsõ Mattheuse Ave, Laanpere Helle, Allasõ Tiia ja Laanõ Triinu. Saa kaia näütüst ja kullõlda latsi ülesastmist.
UL
UL
Jutukõnõlõmisfestival Rõugõn
Timahavanõ festival «Ööbikuööd» peetäs 17. lehekuul Rõugõn. Ülesastjidõ hulgan omma Ruuli Hanna-Reet, Guerrini Triinu, Vseviovi David ja tõõsõ. Ligembät teedüst saa kodolehe rahvakultuur.ee päält.
UL
UL
Keväjädse essütäjä
Kirätüü om muido hää tüü, ku õnnõ essütäjit es olnu. Ja noid om iks peris hulga. Minkagiperäst omma inemise vällä mõtõlnu telefoni ja interneti ja nuu sis mugu piiksva ja plinkasõ. Viil om vällä mõtõld televiisor ja sinnä sisse maru põnõva saatõ. Ka uudissõ omma vällä…
Nällämüür haridusministeeriümin
Rassõl aol om õks löüdünü kuning, kes om inemiisile tüüd
paknu säändse as’a ehitamise iist, millel suurt mõtõt olõki-i
Ildaaigu saatsõ haridusministeeriüm vällä määrüse plaani «Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale».
Nelä leheküle pikkunõ plaan esi om küländki ontlik. No mis ma iks tuu kallal…
paknu säändse as’a ehitamise iist, millel suurt mõtõt olõki-i
Ildaaigu saatsõ haridusministeeriüm vällä määrüse plaani «Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale».
Nelä leheküle pikkunõ plaan esi om küländki ontlik. No mis ma iks tuu kallal…
Ku rohelitses või inemine nakada?
Ümbretsõõri om kõik jo tükk aigu nii hall’as, et kae ja imetele! Edimene suur lämmi tull’ jo tublistõ enne lihavõttõid ja et parajat muudu sattõ kah, kasvi hain raginaga ja mitma puu lätsi enne jüripäivä nuurdõ lehte.
Tuu om kõik vääga illus, olkõ no, et…
Tuu om kõik vääga illus, olkõ no, et…
Kiri Võrolt. Supõrkangõlasõlõ Mäelo Helmile
Mu armsa vanatsõdsõ, kirota Sullõ, selle et tunnõ puudust jutuajamisõst säändse targa ja ello nännü naasõga. Täämbädsel pääväl võinu Sinno supõrkangõlasõs kutsu, selle et teno Sullõ naas’ ilmuma aokiri Eesti Naine ja teno sullõ naati Eestin lehekuu tõõsõl pühäpääväl tähüstämä imäpäivä.
Kah’os…
Kah’os…
Maatiatrimaraton Lasva rahvamajan
1. lehekuu pääväl mängsevä Võro maakunna maatiatri Lasva rahvamajan maaha kümme tiatritükkü. Pikk päiv andsõ hää ülekaehusõ, miä sünnüs mi kandi rahvatiatri-ilman. Panõ siiä kirja mõnõ mõttõ, miä tiatripääväl päähä tulli.
Tegijit ja huviliidsi jakkus. Toda kinnüt’ rahvast täüs saal ja rahvast täüs lava. Paistus,…
Tegijit ja huviliidsi jakkus. Toda kinnüt’ rahvast täüs saal ja rahvast täüs lava. Paistus,…
Tõõnõ ammõt – meditsiiniõdõ
Pääle Tarto meditsiinikooli lõpõtamist olle tüülesaatminõ. Kohe saadõti, sääl pidit kolm aastat tüütämä.
Ma tahtsõ kimmähe Tartohe jäiä. Valli oll’ kolmõ tüükotusõ vaihõl: latsihaigõmaja, väikulatsikodo ja sünnütüsmaja. Tuud viimäst ma pelksi väega väikeisi latsi peräst. Valõ latsihaigõmaja ku tutva kotusõ, olli sääl praktikal oln
Olli…
Ma tahtsõ kimmähe Tartohe jäiä. Valli oll’ kolmõ tüükotusõ vaihõl: latsihaigõmaja, väikulatsikodo ja sünnütüsmaja. Tuud viimäst ma pelksi väega väikeisi latsi peräst. Valõ latsihaigõmaja ku tutva kotusõ, olli sääl praktikal oln
Olli…
Priinime lugu: Novek
Seod nimme kand Eestin 25 inemist. Panti taa katõn kotussõn: Urvastõn ja Märjamaal. Üts kotus oll’ Vahtsõ-Antsla mõisa, kon nime Nowek sai valla kuulmeistre Mango ehk Mäe-Matsi Mango uma perrega. Näütlejä Noveki Eva, kinkal oll’ õkva 100. sünnüaastapäiv, oll’ peri seost suguvõsast. Tõnõ kotus oll’ Valgu mõisa, kon nime Nowek sai Tentso Hansu pere.
Mõlõmban kotussõn om nimi võet piiblist ja juudi kultuuriperändüsest. Iisraeli ülembpriistre rõnnakilbi pääl pidi legendi perrä olõma 12…
Mõlõmban kotussõn om nimi võet piiblist ja juudi kultuuriperändüsest. Iisraeli ülembpriistre rõnnakilbi pääl pidi legendi perrä olõma 12…
Krutskilinõ tsiga
Vanal Võromaal Räpomõtsa küläh elli vanastõ vanõmb naanõ Mari, kes oll’ vaihtõpääl krutskilinõ ja timä juttu saa-s kõgõ tõtõ päähä võtta. Ilmast ilma kõrrald’ tä külä pääl mõnõ krutski, esi pidi peenükeist naaru. Lugõmisõga oll’ täl esisugumanõ värk. Esi ütel’, et ei mõista, a ma tuud periselt…
Kanavaras
Ellimi viil imä ja esä puul. Mu veli oll’ kõva jahimiis. Es lää päivägi müüdä, ilma et tä, püss säläh ja pini üteh, jahih olõs käünü.
Püssälaskminõ oll’ täl selge. Mõnikõrd tõi kodo iks jänese vai rebäse, nuid oll’ vanastõ väega pall’o. Nuu rebäse käve kanno hiilmäh ja veivä vahepääl mõnõ iks är kah.
Üts hummok võtsõ veli püssä, a pini jäi millegiperäst kodo. Es saaki tä pall’o kõndi, ku nägi, et repän juusk, kana…
Püssälaskminõ oll’ täl selge. Mõnikõrd tõi kodo iks jänese vai rebäse, nuid oll’ vanastõ väega pall’o. Nuu rebäse käve kanno hiilmäh ja veivä vahepääl mõnõ iks är kah.
Üts hummok võtsõ veli püssä, a pini jäi millegiperäst kodo. Es saaki tä pall’o kõndi, ku nägi, et repän juusk, kana…
Tossu Tilda pajatus
Lobasuu-Linda
Lobasuu-Lindal oll’ koolin ikäv. Tä es olõ rahul, et inämb es laulda ilosit pioneerilaulõ Stalinist. Stalini kumardaminõ naas’ joba müüdä saama, kuigi generalissimusõ pilt oll’ iks viil mi koolin saina pääl.
Vahel pruuvsõ Linda kuulmeistre käest küssü, kas Stalinilõ iks miildünü, ku tä tiidnü, et inämb ei olõki tä egä laulu seen. Kuulmeistrel oll’ tütrigu lobast viländ ja tä kässe Lindal vakka jäiä.
Ütel pääväl es lää Linda vahetunni aigu tõisiga üten vällä spordiplatsi…
Lobasuu-Lindal oll’ koolin ikäv. Tä es olõ rahul, et inämb es laulda ilosit pioneerilaulõ Stalinist. Stalini kumardaminõ naas’ joba müüdä saama, kuigi generalissimusõ pilt oll’ iks viil mi koolin saina pääl.
Vahel pruuvsõ Linda kuulmeistre käest küssü, kas Stalinilõ iks miildünü, ku tä tiidnü, et inämb ei olõki tä egä laulu seen. Kuulmeistrel oll’ tütrigu lobast viländ ja tä kässe Lindal vakka jäiä.
Ütel pääväl es lää Linda vahetunni aigu tõisiga üten vällä spordiplatsi…
Muda Mari pajatus
Aomassinaga mädäsuuhu
Ma kuuli raadiost, et mi suukraavi tulõ kinni aia ja kuivõndõdu põllu- ni mõtsamaa tagasi vii ala jättä. Sõs saa luudusõh inämb esi liike hindäle elopaiga. Tulõ vällä, et kõik mi edevanõmbidõ talodõ saamisõ aigu maiõ parõmbas tegemine om tett ilma as’anda, ku kõgõlõ lastas nüüd vesi pääle. Eesti rahva kõgõ tähtsämb lugu kõnõlõs Vargamäe rahva võitlusõst suuga. Olõs Tammsaarõ sada aastat tagasi tuud tiidnü, olnu-s vaia kirota, kuimuudu sõs rassõ…
Ma kuuli raadiost, et mi suukraavi tulõ kinni aia ja kuivõndõdu põllu- ni mõtsamaa tagasi vii ala jättä. Sõs saa luudusõh inämb esi liike hindäle elopaiga. Tulõ vällä, et kõik mi edevanõmbidõ talodõ saamisõ aigu maiõ parõmbas tegemine om tett ilma as’anda, ku kõgõlõ lastas nüüd vesi pääle. Eesti rahva kõgõ tähtsämb lugu kõnõlõs Vargamäe rahva võitlusõst suuga. Olõs Tammsaarõ sada aastat tagasi tuud tiidnü, olnu-s vaia kirota, kuimuudu sõs rassõ…
Parm tsuskas: kanaimäpäiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
