Kultuuriministri käve Võromaal
Minevä nädäli lõpun käve kultuuriministri Purga Heidy Võro maakunnan külän. Tä sai tan kokko paigapäälitside kultuurikõrraldajidõga, eräle viil Võro instituudi direktriga, ja läts’ edesi Setomaalõ. Uman kipõn graafikun löüdse tä väiku ao Uma Lehe küsümüisile vastada.
* * *
Mi kandin om hulga vägevit kultuurinaisi, näütüses…
* * *
Mi kandin om hulga vägevit kultuurinaisi, näütüses…
Tiatrisuvõ alostus: püüne pääle jõud’ «Lell» ja tulõman om «Marss»
Piimäkuu pakk võrokõsõlõ umajago umakeelist tiatrit: Ähijärve veeren mängitäs aoluulist draamat «Lell» ja Lutsu külän lustilist luku «Marss».
«Lell» om säet püüne pääle Rahmani Jani sama päälkiräga näütemängo perrä, mille põh’as omma elolidsõ johtumisõ. Lavastajatüü om…
«Lell» om säet püüne pääle Rahmani Jani sama päälkiräga näütemängo perrä, mille põh’as omma elolidsõ johtumisõ. Lavastajatüü om…
Urvastõ kerikun sai nätä vanna altarimaali
Urbanipäävä laadu aigu tetti aoluulaisi Kröönströmi Triinu ja Vinnali Hannese juhtmisõl ülekaehus Urvastõ kerigu aoluust.
Urvastõ kerik om kõgõ esierälidsemb Eestin tuu poolõst, et taa om ainukõnõ maakerik, miä om ehitet ku basiilika. Tuu tähendäs, et keskmäne lüüv om korõmb ja…
Urvastõ kerik om kõgõ esierälidsemb Eestin tuu poolõst, et taa om ainukõnõ maakerik, miä om ehitet ku basiilika. Tuu tähendäs, et keskmäne lüüv om korõmb ja…
Väkev ja kodunõ lõõdsamiihi plaadiesitlüskontsõrt
Lehekuu 18. pääväl oll’ Kangsti külämajan umakandi lõõdsamehe Lindmõtsa Harri ja Moostest peri Hinrikusõ Henriku vahtsõst vällä tulnu lõõdsaplaadi «Kodutaeva all» kodudsõ olõmisõga näütämiskontsõrt.
Muistitsidõ mängunippega tõtõlinõ lõõdsamiis Harri ja seoilma mängumooduga koolitõt ja joba tuntust kogunu lõõdsa- ja laulumiis…
Muistitsidõ mängunippega tõtõlinõ lõõdsamiis Harri ja seoilma mängumooduga koolitõt ja joba tuntust kogunu lõõdsa- ja laulumiis…
Lump, kon kunna omma, om löütü!
Kõnõldas, et Tamula järve viirde ollõv pistü pantu vahtsõnõ kujo, Navitrolla kujondõt kunn, kinkal tulõ suust mullikõisi vällä, miä pidävät viitama võro keelele ja toolõ, ku kergele või mullikõnõ lakja minnä, ku tedä helläste hoita ei mõista. Esi ei olõ ma viil toda kaema…
Ku särgi säläst võtat, jääs hamõ alalõ
Targutami vähämb ja kõnõlami rohkõmb: uma hamõ
ja uma särk piät õks ihu ligi olõma, kuis muidu
Ku mullõ anti sääne au olla võro keele iistkõnõlaja, hiitü edimädse kõrraga peris kõrraligult är – mis ma sis piä nüüd tegemä vai kohepoolõ juuskma nakkama.…
ja uma särk piät õks ihu ligi olõma, kuis muidu
Ku mullõ anti sääne au olla võro keele iistkõnõlaja, hiitü edimädse kõrraga peris kõrraligult är – mis ma sis piä nüüd tegemä vai kohepoolõ juuskma nakkama.…
Mehkamaal peeti lehekuu keskpaigan suurt koolipitu
Lehekuu keskmitsel puulpääväl oll’ Mõnistõ rahvamaja saalin armõdu pall’u seo kandi konagiitsi koolilatsi, kiä üle riigi ja kauõmbastki uma kooli pidulõ tullu. Peeti siin kandin koolitarkusõ andmisõ 295. aastapäivä. Tuud tähtpäivä arvõstõdas aastast 1730, ku om teedüst ütest siit kandi…
Kiri Võrolt. Võiulillisaaga
Tunnõ hinnäst perämädsel aol nigu võiulillisõdalanõ. Võitlõ võiulilli nimel, et mu hõela ja seo kotussõ päält harimalda naabri saanu kõrraligult üles haritus ja kütetüs. Ma tii taad parhilla uma suvila maatükü pääl ja jaga sõnna sotsiaalmeediän. Naabriilõ jääse ette mu võiulilli ja permakultuur. «Mis tuu…
Kübärä Kristi: luuja piät küdsämä
Toda juhtu-i peris egä päiv, et mõni vahtsõnõ võrokeeline luulõkogo trüküst tulõ. Periselt juhtus säänest asja kõrra vai paar aastan. No om hinnäst raamatuga «Tei tuu tii» võro luulõ püüne pääle murdnu vahtsõnõ autor KÜBÄRÄ (Küppar) KRISTI. Timä kujondiid täüs ja väiku…
Neläs ammõt – latsiaiakasvataja
PääleKu uma latsõ väiku olli, lätsi latsiaida meditsiiniões, et näile kotust saia. Olle 1980. aasta. Õe palk olle 60 ja kasvatajal 85 ruublit. Ku olli paar aastat är tüütänü, naksiva tõsõ tüülise ajama, et minku ma kuuli ja opku kasvatajas, sis saa rohkõmb palka.
Nii ma sis lätsigi Tal’na pedagoogilidsõ kooli kavvõstopmistõ innekooli kasvatusõ ala pääle. Egä kuu pidit kimmä päävä kohal käümä. Muul aol tulli kododsõ tüü postiga…
Nii ma sis lätsigi Tal’na pedagoogilidsõ kooli kavvõstopmistõ innekooli kasvatusõ ala pääle. Egä kuu pidit kimmä päävä kohal käümä. Muul aol tulli kododsõ tüü postiga…
Priinime lugu: Mootse
Seod nimme kand Eestin 34 inemist. Nime hulgast varjantsõst om alalõ Moodis – veidemb ku kuus kandjat. Nimi tegüsi Võnnu kihlkunna katõn mõisan, Kuristal ja Ahjal.
Kuristal sai seo nime Teriketsi külä Mootse talu pererahvas ja sugulasõ naabritallõn. Mootse talu ja suguvõsa nimme kirutõdi tuudagu Võnnu keriguraamatin Motisse. Hingõlugõmistõ 1826, kon talu nimme kirutõdi Motzi, panti priinimes kirja Motz. Hingelugõmisõn 1834 ja edespiten oll’ talunimi kirän ku Mutze ja sammamuudu ka…
Kuristal sai seo nime Teriketsi külä Mootse talu pererahvas ja sugulasõ naabritallõn. Mootse talu ja suguvõsa nimme kirutõdi tuudagu Võnnu keriguraamatin Motisse. Hingõlugõmistõ 1826, kon talu nimme kirutõdi Motzi, panti priinimes kirja Motz. Hingelugõmisõn 1834 ja edespiten oll’ talunimi kirän ku Mutze ja sammamuudu ka…
Hainakuhja vallutõminõ
Olõ joba peris mitu aastat pensi pääl, aigu om rohkõmb ja vahel nakkat taad ilmaellu kaema ja võrdlõmõ uma nuurpõlvõga. Kae vai täämbädse ao latsi. Nüüt piät olõmõ tuu vaba aig kõik är kõrraldõt, kas om trenn vai laagri vai muu säetü tegemise, ja ku ei…
Esieräline unõnägu
Lõpõti Antsla keskkooli 1973. aastal. Koolilõpõtajidõ siän oll’ neiu Tiiu kah.
2003. aasta suvõl näi esierälist unõnäku. Kõndsõ ümbre, nikani ku jõudsõ vii viirde, kon istsõ Tiiu ja iksõ. Õs olõ kolmkümmend aastat kokku saanu õi unõnäon õga ilmuisi. Nüüd unõnäon astsõ Tiiulõ ligembäle ja küsse: «Tiiu, mis sa tan vii veeren ikõt?» Tiiu õs vasta midägi. Küsse viil tõist kõrda: «Mis sul viga om?» Vastust õs tulõ, heräni üles ja…
2003. aasta suvõl näi esierälist unõnäku. Kõndsõ ümbre, nikani ku jõudsõ vii viirde, kon istsõ Tiiu ja iksõ. Õs olõ kolmkümmend aastat kokku saanu õi unõnäon õga ilmuisi. Nüüd unõnäon astsõ Tiiulõ ligembäle ja küsse: «Tiiu, mis sa tan vii veeren ikõt?» Tiiu õs vasta midägi. Küsse viil tõist kõrda: «Mis sul viga om?» Vastust õs tulõ, heräni üles ja…
Kaonu hammas
Ütsäkümnendil, ku ma viil Võro sotsiaalosakunnah tüüti, kävemi tüüseldsilisega kõgõ lõuna aigu Rannatarrõ süümä.
Truugal oll’ pantu edehambas protiis. Ütskõrd urbõkuu lõpuh mi väega millegi pääle naarimi, ku jäl süümä sõksõmi. Seldsilisel linnas’ kuntshammas lumõlopa sisse. Täl oll’ väega kah’o umast hambakõsõst. Mi serksimi lummõ määne puul tunni, a hambast es olõ jälgegi.
Vahepääl pand’ tüüseldsiline joba hinnäst proteesijärekõrda. Inämp-vähämp kävemi süümä õks ütte ja samma tiid. Piimäkuul kõttu täütmä minneh jäi truugalõ…
Truugal oll’ pantu edehambas protiis. Ütskõrd urbõkuu lõpuh mi väega millegi pääle naarimi, ku jäl süümä sõksõmi. Seldsilisel linnas’ kuntshammas lumõlopa sisse. Täl oll’ väega kah’o umast hambakõsõst. Mi serksimi lummõ määne puul tunni, a hambast es olõ jälgegi.
Vahepääl pand’ tüüseldsiline joba hinnäst proteesijärekõrda. Inämp-vähämp kävemi süümä õks ütte ja samma tiid. Piimäkuul kõttu täütmä minneh jäi truugalõ…
Tossu Tilda pajatus
Noorõ vällämõtlõja
Täämbäidsi nuuri hulgan om peris pall’o säändsit, kes mõnõ massina vai muu as’a vällä mõtlõsõ ja esi ehitäse kah. A periselt om säänest asja inne kah olnu.
Mu miis om Lääne-Eestist peri. Tä kõnõl’ umast kooliaost, kon poisi olli vällä mõtõlnu suurõtükü. Nimä tulli kuuli veidükese varõmb, ku tõisi latsi viil es olõ. Sis tull’ oppaja kah, kes läts’ brikatiiri mano juttu ajama, a uma auto jätt’ tii viirde. Poissõl tull’gi mõtõ,…
Täämbäidsi nuuri hulgan om peris pall’o säändsit, kes mõnõ massina vai muu as’a vällä mõtlõsõ ja esi ehitäse kah. A periselt om säänest asja inne kah olnu.
Mu miis om Lääne-Eestist peri. Tä kõnõl’ umast kooliaost, kon poisi olli vällä mõtõlnu suurõtükü. Nimä tulli kuuli veidükese varõmb, ku tõisi latsi viil es olõ. Sis tull’ oppaja kah, kes läts’ brikatiiri mano juttu ajama, a uma auto jätt’ tii viirde. Poissõl tull’gi mõtõ,…
Muda Mari pajatus
Tagatarõ lugu
Ma kuuli raadiost, et inemiisile ei miildü, ku valitsus tege otsussit tagatarõh. A tuu olõ-i määnegi vahtsõnõ asi. Eesti Vabariik sündü õkva niimuudu: Vinne võimu iist salahuisi saiva mõnõ mehe tagatarõh kokko, teivä valmis esisaisvusõ alospaprõ ja kõrraldiva tuu ettelugõmisõ.
Katskümmend kuus aastat ildampa juhtu kõik täpipäält sammamuudu. Säksläisi iist var’ol saiva kokko mehe, kedä mi tiiämi ku Tiefi Otto valitsust. Teno noilõ tagatarõ kõnõluisilõ oll’ võimalik vahtsõst vällä hõigada vaba…
Ma kuuli raadiost, et inemiisile ei miildü, ku valitsus tege otsussit tagatarõh. A tuu olõ-i määnegi vahtsõnõ asi. Eesti Vabariik sündü õkva niimuudu: Vinne võimu iist salahuisi saiva mõnõ mehe tagatarõh kokko, teivä valmis esisaisvusõ alospaprõ ja kõrraldiva tuu ettelugõmisõ.
Katskümmend kuus aastat ildampa juhtu kõik täpipäält sammamuudu. Säksläisi iist var’ol saiva kokko mehe, kedä mi tiiämi ku Tiefi Otto valitsust. Teno noilõ tagatarõ kõnõluisilõ oll’ võimalik vahtsõst vällä hõigada vaba…
Parm tsuskas: palja kana
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
