«Aigu om!» jõud juuri mano
Kalkuna Mari ello kutsut festival «Aigu om!» pidä seo aastak väikut juubõlit: säänest aigladsõmbalõ ja luudusõlähkümbäle elolõ kutsvat sündmüst peetäs joba viies kõrd. Timahava om festivali alapäälkiri «Juuri mano», miä tähendäs, et mitmõ tegemise omma kannõdu mikandi põlitsõst perändüsest. 10.–16. hainakuul peetävä festivali päämidse tegemise…
Suvitsõs käänüpääväs loeti kokko 500 suidsusanna
Vana-Võromaa suidsusannu kuuntüükogo iistvõtmisõl alostõdi seo kevväi suidsusannu kokkolugõmist. Plaanin om kokko lukõ kõik suidsusanna ja uuri sannakombidõ kotsilõ nii Vanal Võromaal ku terven Eestin.
Suvitsõs käänüpääväs oll’ tiidmist korjunu jo 500 suidsusanna kotsilõ. Perimüseuurja Võro instituudist omma jõudnu…
Suvitsõs käänüpääväs oll’ tiidmist korjunu jo 500 suidsusanna kotsilõ. Perimüseuurja Võro instituudist omma jõudnu…
Karisöödän om vahtsõnõ kinä tandsupõrmand
Mõnistõ ja ka Eesti lõunõpiiri lähkün Karisöödän om armõdu ilusan pargin alasi jaanituld tett. Sääl om olõman tsill’ukõnõ kõlakoda vai laululavakõnõ ja sääl iihn ka tandsupõrmand, aga tuu jäi aolõ jo tükk aigu tagasi jalgu ja aastõid tandsiti pall’a maa pääl.…
Giidituuri Võrol
Võro liinan saa seo suvi kah pruuki massulda giidituuri. Käügi liina pite saa võro vai eesti keelen üten tetä neläpääväst pühäpääväni, alostus om kell 16 liina keskplatsi pääl.
Tuuri iistvõtjit om mitu ja minegitii om näide valli. Tuu tähendäs, et tuuri või läbi tetä mito kõrda: osalidsõ kuulva põnõvit jutustuisi ja nal’aliidsi johtumiisi liina esi paigost.
Edimädse tuuri omma joba sälätakan ja hindäle pasva tuuripäävä saa huvilinõ valli kooni 24. põimukuuni.
Täpsembät teedüst tuuri iistvõtjidõ…
Tuuri iistvõtjit om mitu ja minegitii om näide valli. Tuu tähendäs, et tuuri või läbi tetä mito kõrda: osalidsõ kuulva põnõvit jutustuisi ja nal’aliidsi johtumiisi liina esi paigost.
Edimädse tuuri omma joba sälätakan ja hindäle pasva tuuripäävä saa huvilinõ valli kooni 24. põimukuuni.
Täpsembät teedüst tuuri iistvõtjidõ…
Üts pilet, neli muusõumiläbielämist
Hainakuust lätt nellän Vana-Võromaa muusõumin valla petsädikogomisõ mäng. Kiä kõik neli muusõummi läbi käü ja ütispiledi pääle neli petsätit korjas, tuul om võimalik võita loosirattan 50euronõ Uma Meki kingikaart.
Edimält tulõ osta ütest Vana-Võromaa muusõumist ütispilet, sõs kävvü läbi neli muusõummi – Kreutzwaldi muusõum, Võromaa muusõum, Mõnistõ talorahva- ja Karilatsi vabaõhumuusõum – ja egän paigan ütispiledi pääle petsät võtta. Ütispilet üten kontaktteedüssega jäetäs viimätsehe muusõummi ja küläline või loosivõitu…
Edimält tulõ osta ütest Vana-Võromaa muusõumist ütispilet, sõs kävvü läbi neli muusõummi – Kreutzwaldi muusõum, Võromaa muusõum, Mõnistõ talorahva- ja Karilatsi vabaõhumuusõum – ja egän paigan ütispiledi pääle petsät võtta. Ütispilet üten kontaktteedüssega jäetäs viimätsehe muusõummi ja küläline või loosivõitu…
Vällä omma hõigadu Hurda Jakobi avvohinna saaja
Timahavadsõ Hurda Jakobi rahvakultuuri avvohinna saava Tarto Ülikooli rahvakultuuriansambli kunstilinõ juht Asberi Aveli ja võrokõsõst kodouurja Kaldma Rein.
Statuudi perrä andas Hurda Jakobi avvohind vällä egä aasta eesti rahvakultuuri edendämise ja ütsipuiõ hoitmisõ iist ütele üle Eesti ja ütele Põlva maakunnan silmä paistnulõ inemisele.
Üle-eestilidse preemiä saaja Asberi Aveli om olnu eesti rahvatandsu valdkunnan teküs joba 25 aastat. Tä om olnu aastit Eesti üldtandsupidodõ miiskunnan ja…
Statuudi perrä andas Hurda Jakobi avvohind vällä egä aasta eesti rahvakultuuri edendämise ja ütsipuiõ hoitmisõ iist ütele üle Eesti ja ütele Põlva maakunnan silmä paistnulõ inemisele.
Üle-eestilidse preemiä saaja Asberi Aveli om olnu eesti rahvatandsu valdkunnan teküs joba 25 aastat. Tä om olnu aastit Eesti üldtandsupidodõ miiskunnan ja…
Maast ja ilmast
Nädäli iist sai raadiouudissist kuulda, et timahava kasusõ kurgi kehväste. Ja et mõtsamar’a saava ildampa valmis. Vanastõ üteldi, et aokirändüsen om suvõl hapnõkurgihuuaig, sis naatas lehen kirotama, et kurgi omma turu pääle müüki jõudnu. Seokõrd om sis kurgijutulõ mano tulnu ilmajutt, et vihma om hulga sadanu ja…
Jansonsi Silvi: umast elopaigast pidämine and elo ja hengämise
Timahavadsõ Võro liina tiinidemärgi saa pikäaolinõ Võro kultuurielo edendäjä, harrastusnäütlejä, oppaja, jutukõnõlõja ja aoluu kirjapandja JANSONSI SILVI. No kõnõlõs tä tsipakõsõ umist mõttist ja täämbädsist tegemiisist.
* * *
Mis Sa mõtlit, ku sait teedä, et saat timahavadsõ Võro liina…
* * *
Mis Sa mõtlit, ku sait teedä, et saat timahavadsõ Võro liina…
Tävvelist olõ-i midägi, a õnnõ jaos om siski küländ veidü vaia
Tunnus, et ümbretsõõri om tävveline (ideaalnõ) elo. Kõrran ja puhta tarõ, hainalda ilosa aia, vikulda vaihõkõrra. . . .
Mul külh nii ei olõ. Ammu sai maalõ tettüs väläküük, mõtli, et ütskõrd saa sääl, valgõ põll iin, kuukõ kütsä, a…
Mul külh nii ei olõ. Ammu sai maalõ tettüs väläküük, mõtli, et ütskõrd saa sääl, valgõ põll iin, kuukõ kütsä, a…
Kiri Võrolt. Esierälidse päävä ja aokibõna
Kas sul om kah niimuudu, et mõni päiv ja aokipõn paistus kõrdu esierälidsemb ja tähendüsrikkamb ku tõõnõ?
Ma käü väega tihtsäle väikust Võrost är, suurõmbin liinun, alõvin ja küllin, lihtsäle muial. Inspiratsiooni korjaman ja kirivit inemiisi kaeskõlõman.
Lehekuu lõpun teivä mullõ häädmiilt Jõgõva…
Ma käü väega tihtsäle väikust Võrost är, suurõmbin liinun, alõvin ja küllin, lihtsäle muial. Inspiratsiooni korjaman ja kirivit inemiisi kaeskõlõman.
Lehekuu lõpun teivä mullõ häädmiilt Jõgõva…
Minipuhkus Poola kipõteie pääl
Mi perre gümnaasiuminoorõ olli päähä võtnu, et tulnu tetä üts vällämaareis. Et olnu vaia kävvü üts päiv Saksamaa pääliinan Berliinin ja pääle tuu viil kaia, kuis om elo Poolamaal. Nii es jää vanõmbil kah muud üle, ku jaaniaol tõõsõ tegemise kõrvalõ jättä ja autonõna…
Kuuvõs ammõt – aidnik
Aidnigus lätsi ma opma rohkõmb hindä jaos. Tuul aol oll’ kooli nimes Räpinä korgõmb aianduskuul. Käve kavvõstoppõn kolm aastat. Kuna mul oll’ sis joba maakodo olõman, oll’ aiandusõtiidmiisi väega vajja.
Säändse ainõ nigu botaaniga ja kasvofüsioloogia olli mullõ kerge oppi, selle et sääl oll’ pall’o ladinakiilsit…
Säändse ainõ nigu botaaniga ja kasvofüsioloogia olli mullõ kerge oppi, selle et sääl oll’ pall’o ladinakiilsit…
Priinime lugu: Zirk, Tsirk ja Sirk
Nimel Zirk om Eestin 194 kandjat. Tartu ja mulgi keele muudu nimekujul Sirk om kandjit 146. Täämbädsen kiräviien nimel Tsirk om 39 kandjat. Lisas om viil nimi Sirg 56 kandjaga.
Hingelugõmiisi perrä panti neide nimmi iinkäüjit Zirk, Zirck, Zirgk, Zirg, Sirk, Sirck ja Sirg 35 mõisan. Näist õnnõ üts Sirk oll’ Harju- ja üts Virumaal, ülejäänü olli Tartu-, Villändi- ja Võrumaal, kon sulõlidsõ eläjä tähendüs ‚tsirk‘ om harilik. Võrumaal…
Hingelugõmiisi perrä panti neide nimmi iinkäüjit Zirk, Zirck, Zirgk, Zirg, Sirk, Sirck ja Sirg 35 mõisan. Näist õnnõ üts Sirk oll’ Harju- ja üts Virumaal, ülejäänü olli Tartu-, Villändi- ja Võrumaal, kon sulõlidsõ eläjä tähendüs ‚tsirk‘ om harilik. Võrumaal…
Üts tõsieluline nali
Tuu juhtu 1963. aasta suvõl. Meil sai keväjä pulma peetüs. Mu kangemb puul, keä Tartun zootehnikus opse, saadõti praktikale Hellenurmõ kolhoosi. Ma sis sõidi bussiga tälle küllä.
Kolhoosi kontor oll’ vanan puumajan, kohe ka praktikandile päävari anti. Tuu oll’ õks peris kolikambri, kohe vannu lagunuid asju…
Kolhoosi kontor oll’ vanan puumajan, kohe ka praktikandile päävari anti. Tuu oll’ õks peris kolikambri, kohe vannu lagunuid asju…
Tossu Tilda pajatus
Politsei katõkaupa patrullin
Ku ma 1971. aastal Soomõn käve, näi sääl harinõmada asja: politsei kõndsõ uulidsa pääl katõkaupa. Tuu es jää ütsindä mullõ silmä, kuuli, kuis kats turismigrupi naist toda asja umavahel kõva helüga aroti. Nä jõudsõva uma jutuga vällä sinnä, et politsei piät vast katõkaupa käümä tuuperäst, et üts mõist kirota, tõõnõ lukõ.
Samal aol oll’ meil (ja ku joba meil, sis mille mitte ka Soomõn) hariduskõrd muutunu: põhiharidus oll’ lännü inneskidse säitsme…
Ku ma 1971. aastal Soomõn käve, näi sääl harinõmada asja: politsei kõndsõ uulidsa pääl katõkaupa. Tuu es jää ütsindä mullõ silmä, kuuli, kuis kats turismigrupi naist toda asja umavahel kõva helüga aroti. Nä jõudsõva uma jutuga vällä sinnä, et politsei piät vast katõkaupa käümä tuuperäst, et üts mõist kirota, tõõnõ lukõ.
Samal aol oll’ meil (ja ku joba meil, sis mille mitte ka Soomõn) hariduskõrd muutunu: põhiharidus oll’ lännü inneskidse säitsme…
Muda Mari pajatus
Esiuma pido
Ma kuuli raadiost, et seoaastadsõlõ laulu- ja tandsupidolõ nime pandminõ oll’ rassõ, nigu latsõlõ nime pandminõ. Lõpus võeti üts vana sõna, midä om umah luulõtusõh pruuknu Kareva Doris. «Esiuma» om väke täüs sõna. Kas tuust väest jakkus, et ilmataat pidoliidsi vihmasao ja külmä iist hoiassi, näemi pääle pito.
«Esiuma» kand hindä siih kõkkõ, mis meile tähtsä omma: kodo, pere, imä ja esä. Et mi kiil ja kultuur püsüssi, laul ja tands edesi…
Ma kuuli raadiost, et seoaastadsõlõ laulu- ja tandsupidolõ nime pandminõ oll’ rassõ, nigu latsõlõ nime pandminõ. Lõpus võeti üts vana sõna, midä om umah luulõtusõh pruuknu Kareva Doris. «Esiuma» om väke täüs sõna. Kas tuust väest jakkus, et ilmataat pidoliidsi vihmasao ja külmä iist hoiassi, näemi pääle pito.
«Esiuma» kand hindä siih kõkkõ, mis meile tähtsä omma: kodo, pere, imä ja esä. Et mi kiil ja kultuur püsüssi, laul ja tands edesi…
Parm tsuskas: kitämi pito!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
