Näütüs saalin ja liinaruumin
11. hainakuul tetti Võromaa muusõmin vallalõ Mäetammõ Marko juubõlinäütüs «Teekond tundmatusse». Näütüsele omma kokko kor’adu kunstigu kolmõ loomingulidsõ aastakümne tähtsämbä tüü ni osa näütüsest om Võro liinaruumi kah jõudnu.
Mäetammõ Marko om üts esierälidsembit Eesti täämbädse ao kunstnikkõ, kiä kaes uman loomingun innekõkkõ pingõt inemiisi…
Mäetammõ Marko om üts esierälidsembit Eesti täämbädse ao kunstnikkõ, kiä kaes uman loomingun innekõkkõ pingõt inemiisi…
Saru külän heräsi päält 60 aasta vahtsõst ello vana kultuurisüä
11. hainakuu pääväl peeti üle 60 aastaga Sarun Andrusõl jäl vanan magasiaidan pitu. Ait, miä sais Saru koolimaja ja Kolga sünnükotussõ vallamaja vaihõl, om innembi rahvamaja kah olnu, a 1960. aastist olõ-i tan midägi tettü.
Ütest…
Ütest…
Võro lauligu anni võimsa kontsõrdi
11. hainakuul asti «Aigu om!» festivali küünükontsõrdil üles võro lauligu.
Pia kolm tunni pikäl kontsõrdil kävevä püüne pääl Sommeri Lauri, Rahmani Jan ja Elo, Ilvese Aapo, Kalkuna Mari ja Kuslapuu Kaisa. Päämidselt kanti ette umakeelist ja umameelist loomingut.
UL
Pildi pääl Lauligu esitäse ütenkuun laulu…
Pia kolm tunni pikäl kontsõrdil kävevä püüne pääl Sommeri Lauri, Rahmani Jan ja Elo, Ilvese Aapo, Kalkuna Mari ja Kuslapuu Kaisa. Päämidselt kanti ette umakeelist ja umameelist loomingut.
UL
Pildi pääl Lauligu esitäse ütenkuun laulu…
Lõõdsa- ja söögipäiv Põlvan
19. hainakuu pääväl saa Põlvan häädmiilt tunda rahvamuusikast ja perimüslikust söögist.
Kellä 11–16 om keskplatsi pääl Hurda Jakobi nimeline rahvasöögifestival, kon võrrõldas kõgõ parõmbat leibä, karaskit, sõira ja kodoveini, miä ollõv Hurda hindä lemmiku olnu. Peetäs laatu ja vallalõ omma tüütarõ.
Õdagu kell 18 nakkas Indsikurmu laululava pääl lõõdsamuusigapido Harmoonika ja simman.
UL
Kellä 11–16 om keskplatsi pääl Hurda Jakobi nimeline rahvasöögifestival, kon võrrõldas kõgõ parõmbat leibä, karaskit, sõira ja kodoveini, miä ollõv Hurda hindä lemmiku olnu. Peetäs laatu ja vallalõ omma tüütarõ.
Õdagu kell 18 nakkas Indsikurmu laululava pääl lõõdsamuusigapido Harmoonika ja simman.
UL
Timahavanõ Kaika suvõülikooli matkapäiv tulõ põimukuu keskel Tsoorun
Kaika suvõülikuuli peetäs timahavva 16. põimukuu pääväl kell 12 Tsooru rahvamajan.
Rektri om Kuslapuu Kaisa, kiä kõnõlas hindä köüdüssest Tsooruga ja näütäs põnõvit paiku. Päävä joosul omma loengu võro keelest, kirändüsest ja aoluust. Õdagu saa kuulda perimüsmuusikat ja Kuslapuu Kaisa loomingut.
Oodõdu omma kõik võro keelest ni kultuurist huvitõdu inemise!
UL
Rektri om Kuslapuu Kaisa, kiä kõnõlas hindä köüdüssest Tsooruga ja näütäs põnõvit paiku. Päävä joosul omma loengu võro keelest, kirändüsest ja aoluust. Õdagu saa kuulda perimüsmuusikat ja Kuslapuu Kaisa loomingut.
Oodõdu omma kõik võro keelest ni kultuurist huvitõdu inemise!
UL
Võro instituudi tiidüstüü kiteti hääs
Võro instituut sai ildaaigu haridus- ja tiidüsministeeriümilt kinnitüse, et asotusõn om tett väärt tiidüstüüd, akadeemilidsen kõnnõpruugin tähendäs tuu, et instituut om evalveerit ku tiidüsasotus.
Hindamiskomisjonin olnu vällämaa tiidläse käve instituudin kaeman, kuis om tiidüstüü tan kõrraldõt ja kas seol om ütiskundlikku mõjjo. Näide hinnangu perrä om tiidüstüü kõrda lännü ja kogokunnalõ tähtsä ni piässi jakkuma. Instituudi tiidläse tegelese päämädselt võro keele, perimüskultuuri ja aoluu uurmisõga.
UL
Hindamiskomisjonin olnu vällämaa tiidläse käve instituudin kaeman, kuis om tiidüstüü tan kõrraldõt ja kas seol om ütiskundlikku mõjjo. Näide hinnangu perrä om tiidüstüü kõrda lännü ja kogokunnalõ tähtsä ni piässi jakkuma. Instituudi tiidläse tegelese päämädselt võro keele, perimüskultuuri ja aoluu uurmisõga.
UL
Nällähädä
Timahavvatsõlõ suvõlõ olõ-i võõras hulga vett ja kõvva mürglit, miä taivas alla saat. Nurmõ omma vii all, aiamaast saanu mualumbi ja kürvidsälehe iätükkel är lahudu. Ku kujuta säänest aigu ette pia katssada aastat tagasi elänü inemise silmist, pelätänü või-olla väega sügüse ähvärdävat nällähätä ja pia võinu vallakohtu protokollõ…
Ku häste kagukandi kundsa tandsupidol kävevä?
Seokõrdnõ, 21. tandsupido oll’ esieräline tuu poolõst, et jäl üle pikä ao olli tandsurühmä piirkunna perrä är jaedu. Võromaa ni Setomaa segä-, latsi- ja perrerühmä olli Kagukandi liigi all. Piirkunna perrä tett jagamisõ tsiht om tuvva vällä egä kandi uma nägo…
Uma kodokeele armastus pand tehnoloogia tüüle
Tättari Andre om Võromaa juuriga puutritiidläne, kiä tekk’ uma doktoritüü tuust, kuis opata massinalõ võro keele ja tõisi soomõ-ugri kiili tõlkmist. Tä kõnõl’ Umalõ Lehele lähkümbält tuust, kuis tä säändse keeletehnoloogia mano jõudsõ ja mis tedä võro juuri man kõgõ inämb…
Lõunamaa sõpru man
Piimäkuun kävemi üten võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo inemiisiga Hispaanian ja Portugalin kaeman, kuis eläse säändse väiku keele nigu galeegi ja miranda kiil. Innekõkkõ tuuperäst, et tõisi aktiviste käest teedä saia, kuis nimä omma jõudnu sinnäni, et riigi tunnustasõ näide kiilt ku ammõtliku piirkunnakiilt. Tõsõst külest tuuperäst…
Säitsmes ammõt – lillimüüjä ja -säädjä
Kuna minno lilli väega huvitasõ ja põhitüü kõrvalt jäi pall’o aigu üle, lätsi puuti osatüüaoga lillimüüjäs.
Tuu tüü oll’ mullõ väega meele perrä. Esieränis hää oll’ olla lille seen kesk talvõ, ku välän kõik puu ja puhma lumõ all magasiva. Kats kõrda…
Tuu tüü oll’ mullõ väega meele perrä. Esieränis hää oll’ olla lille seen kesk talvõ, ku välän kõik puu ja puhma lumõ all magasiva. Kats kõrda…
Priinime lugu: Jõgeva ja Jõgeda
Nimel Jõgeva om Eestin 225 kandjat, nimel Jõgeda 51 kandjat. Jõgeval om kolm võimalikku algust: Põlva kihlkunna Võru mõisa Kääpä külä, Kodavere kihlkunna Pala mõisa ja nime Babin eestistämine. Jõgeda algus om õnnõ Võru mõisa Kääpä külän. Mõlõmbast nimest om Eesti perekonnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kiristaja Arvis.
Kääpä om suur vana külä Võhandu jõõ veeren ja seo jõgi andsõ talupoigõlõ neli kõrda mõttõ priinime valimises. Pastor Schwartzi personaalraamatun 1817–1831 om Koroli…
Kääpä om suur vana külä Võhandu jõõ veeren ja seo jõgi andsõ talupoigõlõ neli kõrda mõttõ priinime valimises. Pastor Schwartzi personaalraamatun 1817–1831 om Koroli…
Kunsti pututus
Kunstist om rassõ lühküle kõnõlda, selle et tuud ilosat kinni püüdmäldä imeht, miä sinno süämele tsuskas, om väega pall’o. Olkõ tä maal, voolit kujo vai korgidõ tornõga aoluulinõ maja.
Kost musugutsõl inemisel suur huvi kõgõ kunsti vasta om peri, ei mõista arvada. Tõisi säändsit terven suguvõsan olõ-i. Päälegi…
Kost musugutsõl inemisel suur huvi kõgõ kunsti vasta om peri, ei mõista arvada. Tõisi säändsit terven suguvõsan olõ-i. Päälegi…
Vahtsõnõ liin lindamisõs
Nordica õhumassinidõ lindamisõga om Eestimaal tsipakõsõ nühä lännü. Joba pikembät aigu. Nuu linnu tüküse kõiki rohkõmp õhulossi mano viimä. A olõ-i hullu. Targa mehe mõtliva tükk aigu ja löudsevä välläpäsemise. Nordica asõmõl tetäs Vahtsõhliinah vahtsõ ettearvamisliini vallalõ. Lindajilõ omma kimmäle kõik mugavusõ antu. Tuu kotusõ, kohe linnatas, saava kõik teedä massinahe istõh ja ettearvamisõga. Kiä täpsembäle arvas, tuu kavvõmbalõ saa. Midägi halva kiäki taast as’ast olõ-i arvanu, selle et piloodi…
Tossu Tilda pajatus
Pahandus laulupidol
Laulu- ja tandsupidol omma kavvõmba kandi latsõ läbi ao Tal’na liina koolimajjulõ üümajalõ pantu. Koolilatsiga käävä üten kuulmeistre, kiä valvva, et latsõ koerust es tennü.
Ütskõrd es taha noorõmba oppaja üte Võro kooli latsiga üten minnä ja näidega panti üten kats vanõmbat, pia pensionil oppajat. Noil es olõ inämb jõudu latsiga sammu pitä ja nä vässüvä väega är, selle et õdagu oll’ koolimajan pido, kon latsõ tandsõ ja tralliti.
Ku tull’ magama…
Laulu- ja tandsupidol omma kavvõmba kandi latsõ läbi ao Tal’na liina koolimajjulõ üümajalõ pantu. Koolilatsiga käävä üten kuulmeistre, kiä valvva, et latsõ koerust es tennü.
Ütskõrd es taha noorõmba oppaja üte Võro kooli latsiga üten minnä ja näidega panti üten kats vanõmbat, pia pensionil oppajat. Noil es olõ inämb jõudu latsiga sammu pitä ja nä vässüvä väega är, selle et õdagu oll’ koolimajan pido, kon latsõ tandsõ ja tralliti.
Ku tull’ magama…
Muda Mari pajatus
Sõida bussiga!
Ma kuuli raadiost, et bussijuhi nakkasõ inemiisi tiiperve pääl maaha laskma. Mitte püssäga. Säädüsehe pandas kirja, et bussijuhil om õigus inemine piätüisi vaihõpääl umah tiiotsah bussi päält maaha laskõ.
Tulõ vällä, et siiämaani omma hää ja abivalmi bussijuhi säädüst riknu: küsümise pääle omma poodikotiga vanamemme kõgõ tarviligu paiga pääl maaha saanu. Niisama koolilatsõ. Parhilla ütles säädüs, et ku bussijuht koolilatsõ piätüisi vaihõl maaha pand, piät tä latsõ käekõrval üle tii kah avitama.…
Ma kuuli raadiost, et bussijuhi nakkasõ inemiisi tiiperve pääl maaha laskma. Mitte püssäga. Säädüsehe pandas kirja, et bussijuhil om õigus inemine piätüisi vaihõpääl umah tiiotsah bussi päält maaha laskõ.
Tulõ vällä, et siiämaani omma hää ja abivalmi bussijuhi säädüst riknu: küsümise pääle omma poodikotiga vanamemme kõgõ tarviligu paiga pääl maaha saanu. Niisama koolilatsõ. Parhilla ütles säädüs, et ku bussijuht koolilatsõ piätüisi vaihõl maaha pand, piät tä latsõ käekõrval üle tii kah avitama.…
Parm tsuskas: timahavadsõ suvõ grill
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
