Rõugõn lätt kuritüühõngulidsõs
Eesti edimäne krimifestival tulõ Agatha Christie avvostajast võromaalasõ Orava Kati iistvõtmisõl 23. põimukuul Rõugõn. Põnõvust toova paiga pääle krimikirändüse as’atundja üten välläopnuidõ uurjidõga. Kõrraldajidõ sõnnu perrä või üllätüisigi ette tulla.
Agatha Christie kodokant om maalilinõ Devoni krahvkund ja õkva tuuperäst passis krimifestivali kõrraldamisõs niisama…
Agatha Christie kodokant om maalilinõ Devoni krahvkund ja õkva tuuperäst passis krimifestivali kõrraldamisõs niisama…
Tulõ kirriv Võro sünnüpäävä nätäl
Võro liinapäivi sisse 17.–23. põimukuuni om timahava kokko kor’at hulga sündmüisi, sisseharinuist kooni vahtsidõni.
Seoaastadsidõ liinapäiviga omma näütüses kokko köüdedü perimüstandsu festival ja Võro maakunna laulupido.
Võro maakunna laulupido tulõ 20. põimukuul ja tuud peetäs Võro liinan ku jalotuskontsõrti: laulusõbra saava kullõlda kuurõ ülesastmiisi…
Seoaastadsidõ liinapäiviga omma näütüses kokko köüdedü perimüstandsu festival ja Võro maakunna laulupido.
Võro maakunna laulupido tulõ 20. põimukuul ja tuud peetäs Võro liinan ku jalotuskontsõrti: laulusõbra saava kullõlda kuurõ ülesastmiisi…
Tsoorust saa suvõülikooliliin
16. põimukuu pääväl uut Võro seldsi vahtsõnõ põlvkund võro as’a huviliidsi Kaika suvõülikooli matkapääväle, miä seokõrd tulõ Tsoorun.
Päiv saa algusõ kell 12 Tsooru rahvamajan, kon kuulutõdas vällä suvõülikooli rektri, kiä seokõrd om Kuslapuu Kaisa. Rektri om hariligult suvõülikooli kandiga köüdet inemine. Tä tege väiku…
Päiv saa algusõ kell 12 Tsooru rahvamajan, kon kuulutõdas vällä suvõülikooli rektri, kiä seokõrd om Kuslapuu Kaisa. Rektri om hariligult suvõülikooli kandiga köüdet inemine. Tä tege väiku…
Leevi luu saiva raamatus
Kodoluuhuviliidsi lugõmislavva pääle om ildaaigu jõudnu vahtsõnõ raamat «Leevi kandi lood», kokkosäädjäs Srohmi Signe.
Raamadu välläandmisõga tähüstedäs Leevi külä edimäst nimmamist 500 aastakka tagasi. 268 leheküle pääle om kokkosäädjä kor’anu Leevi kandi elopildikeisi seo ao seest kooni täämbädse pääväni. Om legende, a ka periseloliidsi inneskist aigu…
Raamadu välläandmisõga tähüstedäs Leevi külä edimäst nimmamist 500 aastakka tagasi. 268 leheküle pääle om kokkosäädjä kor’anu Leevi kandi elopildikeisi seo ao seest kooni täämbädse pääväni. Om legende, a ka periseloliidsi inneskist aigu…
Süvähavval saa söögitiidmiisi
16. põimukuul tulõ Süvähavva luudustalon teemäpäiv «Põllult patta», kon saias tutvas tsäi- ja maiguhainu kasvatamisõ, näide maikõ ja umahuisiga. Käüdäs põllu pääl uma silmäga kasumist kaeman ja sis opitas hainust tsäivett tegemä.
Küllä tulõ kanõbikasvataja, kiä jaga tarkuisi ja pakk umma toodangut mekki. Päävä kulinaarnõ korgpunkt tulõ Raigi Liilia tettüisi süükega, miä saava valmis Uma Meki märgiga kraamist. Pääle tuu omma paiga pääl vallalõ talopuut ja kohvitarõ.
Päävast ossa võtminõ om…
Küllä tulõ kanõbikasvataja, kiä jaga tarkuisi ja pakk umma toodangut mekki. Päävä kulinaarnõ korgpunkt tulõ Raigi Liilia tettüisi süükega, miä saava valmis Uma Meki märgiga kraamist. Pääle tuu omma paiga pääl vallalõ talopuut ja kohvitarõ.
Päävast ossa võtminõ om…
Kutsõ uurmistõ
Olõmi Tarto Ülikooli eesti ja üldkeeletiidüse tiidläse ni uurimi võro ja seto perride keelepoliitikat, tuud, määndsen keelen kõnõlõsõ võro ja/vai seto kiilt mõistja inemise umatsidõga, innekõkkõ latsiga. Tuus jaos küsütelemi aastaga lõpuni võrokõisi ja setosit. Oodami miika kõnõlõma inemiisi, kiä 1) pruukva (inämbüste) ummi mitte viil täüsiäliidsi latsiga võro vai seto kiilt, 2) omma vannusõn 18–39 aastat ja vanõmb(a) omma näidega (inämbüste) võro vai seto kiilt pruuknu ja 3) omma vannusõn 40–65…
Egäleütele uma festival
Aastit es käü ma suvõl ütelgi festivalil, ku jättä kõrvalõ folkloorifestival vai vahtsõnõ bassifestival Võrol, selle et kodoliinan mõnõst ettevõtmisõst ossavõtminõ ei olõ mu meelest festivalil käümine. Festival om iks sis, ku läät paigast paika, lava mant lava mano ja panõt kongi küle kah maaha,…
Väikeisi liinu seen liikõn
Viimädse viis aastakka olõ ma ütesttüküst kolinu. Ei olõ vaiht, kas kasti omma pantu kolimismassina pääle vai koti-kohvri bussi, rongi vai linnugi pääle. Kõgõ om saanu üten õnnõ seo, miä om tarvilinõ ja tähtsä, kõik ülearvulinõ om jäänü maaha. Viimädse viie aasta joosul olõ ma…
Suvinõ spordikaeminõ
Olõ latsõst pääle sporti vahtnu ja inämb peris vallalõ tuust ei saaki. Timahavvanõ suvi om paknu musugutsõlõ gurmaanilõ sporti või-olla hariligust veidemb. Olümpiät olõ-i ja kergejõustiklaisi maailmameistrivõistlusõ omma viil kavvõn, korvpalli Euruupa meistrivõistlusõ niisamatõ. Märkse peräkõrd vällä, et naasõ mängvä hainakuul Sveitsin jalkan Euruupa meistretiitli pääle…
Hengehääd tegevä ja majanduslist api andva jutu
Üts perämädse ao võro kirändüse parõmbit lugusit om taa, et Rahmani Jani 14 väega mitund muudu põnõvat juttu omma saanu raamatus päälkiräga «Puuriidadisko».
Kõik, kiä omma elon puid riita pandnu, tiidvä, ku hallõ nakkas hindäst, ku suur tüü mõnõ ao…
Kõik, kiä omma elon puid riita pandnu, tiidvä, ku hallõ nakkas hindäst, ku suur tüü mõnõ ao…
Kähre vahtsõnõ elo vanal viisil
Urvastõ kandi käsitüümeistre Võreli Kadri tekk’ umas Tarto Ülikooli Villändi kultuuriakadeemiä peränditehnoloogia opikava tekstiili ala lõputüüs kährinahkust jahikottõ kogo nimega «Meeles».
No kõnõlõs tä umast tüüst ja kährinahku pruukmisõst lähkümpä.
Kuis tull’ mõtõ kährinaha perimüsligust pruukmisõst uurmistüü tetä?
Tüü teemä oll’ mägra- ehk kährinahast jahikoti. Kährinaha…
No kõnõlõs tä umast tüüst ja kährinahku pruukmisõst lähkümpä.
Kuis tull’ mõtõ kährinaha perimüsligust pruukmisõst uurmistüü tetä?
Tüü teemä oll’ mägra- ehk kährinahast jahikoti. Kährinaha…
Mooste Elohelü võitja
26. Eesti rahvamuusigatüütlüisi festivali Mooste Elohelü pääpreemiä sai ansambli Nova Lyre (pildi pääl), kon mängvä Lõunõ-Eesti juuriga noorõ muusigu. Etteantu luu kõgõ parõmba tüütlüse avvohinna sai ansambli Humin, noorõ ansambli preemiä duo nimega Näkken. Preemiä löüdligu mõttõ iist sai festivalil ansambli Küi. Päält pääpreemjide jaeti vällä…
Muusigaplahvatus Moosten
Mooste Elohelü muusigaplahvatus oll’ edimädse päävä üüse. Aidan mängse 1953. aastagal tõõsõlpuul ilma, Austraalian sündünü ja üles kasunu Eesti juuriga Muska Olev. Tä om edimäne eesti elektro-folkartist, kiä and’ joba 1985. aastagal Austraalian vällä mi perimüsmuusikast huugu saanu elektroonilidsõ muusiga plaadi. Tuudaigu es olõ Eestin viil…
Ütsäs ammõt – kraamja
Ruumin sehen oll’ hää lämmi. Har’a ja kühvliga tull’ praht kokko kor’ada ja sis põrmand likõ lapiga är mõskõ. Kõgõ tähtsämbä kotussõ olli pingialodsõ. Ülemb tull’ hummoku varra jo kaema, kas kõik läügüs ja üttegi papõrd vai prahti maan ei olõ. Mõnõ tsirgusita ja tatilärägü olli vastamiilt, a muido es olõ vika.
Välän olle pall’o hullõmb. Õdagidõ puhkõ külm tuul, mis keerot’ prahi üles – joosõ sis noil kilekottõl ja papril…
Välän olle pall’o hullõmb. Õdagidõ puhkõ külm tuul, mis keerot’ prahi üles – joosõ sis noil kilekottõl ja papril…
Priinime lugu: Pallav
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Nimekuju Palav kandjit om alla kuvvõ. Pandmisõ kotussit om kats.
Kanepi kihlkunna Jõksi mõisan panti joba 1809. aastagal Pallaw Kellä Juhani perrele. Hingelugõmisõn 1826 om sama pere kirän mõisarahva hulgan. Jõksi mõisa ala kävevä ka Palava kar’amõisa ja Palava talu, kon panti priinimi Hoop. Või arvada, et priinimi Pallav oll’ sõski kah köüdet paigapäälidse Palava kotussõnimega (1723 Kriisa vai Palava Jüri, Krisa od. Pallawa Jürri).
Otõmpää kihlkunna…
Kanepi kihlkunna Jõksi mõisan panti joba 1809. aastagal Pallaw Kellä Juhani perrele. Hingelugõmisõn 1826 om sama pere kirän mõisarahva hulgan. Jõksi mõisa ala kävevä ka Palava kar’amõisa ja Palava talu, kon panti priinimi Hoop. Või arvada, et priinimi Pallav oll’ sõski kah köüdet paigapäälidse Palava kotussõnimega (1723 Kriisa vai Palava Jüri, Krisa od. Pallawa Jürri).
Otõmpää kihlkunna…
Vilustõ Villi sünnüpääväplaani
Bussijaamah mar’a- ja seenekokkoostu uutminõ om sama põnnõv ja huvitav, ku vanastõ oll’ autolahvka uutminõ. Inemise tahtva aigu, et süä pehmempäs läässi, ja tähtsä om tuu kah, kiä ja midä õkva tuul pääväl tuuma tulõ. Ütski kõrd olõ-i kõik niimuudu, nigu oll’ eelä.…
Vigurinõ Juuli
Olli nuur, iks imäl kah abin egä tüü man nii kolhoosipõllu pääl ku ka tsigalan, koh mu imä tüüt’. Brikatiir tull’ naisi mano ja tahtsõ, et kõik kirotanu uma nime taadõ allkirä. Kõik kirotiva iks õigõhe, nigu piät. Anti sõs papõr Kikka Juuli kätte. Timä lugi uma nime är, võtsõ sõs pleiädsi, kaiõ ümbre ja ütel’ kõva helüga: «Kavva ma taad Kikast iks kirota, täämbä kirota õkva Kana Juuli!» Ja kirot’ kah.…
Tossu Tilda pajatus
Vannotütrigõ lämmä üühammõ
Ellivä kats vannatütrikku, kiä olli suurõ sõbranna. Üts aasta tull’ sääne sõnnom, et mõlõmba saava viil inne aastalõppu mehele. Otsusti sis sõbranna, et tegevä ütstõõsõlõ ütesugumadsõ kingitüse, lämmä üühammõ, läbi ummõldu ja kirä pääl.
Üte sõbranna pulma olli inne ja tõõnõ kinksegi tälle kokkokõnõldu üühammõ. Tõõsõl sõbrannal läts’ meheleminekiga viil veidükese aigu. Edimäne mõtõl’ sis, et nakka-i tä iks nii kallist kingitüst tegemä, kinkse viletsämbä üühammõ.
Kingitüs võeti vasta külh, a…
Ellivä kats vannatütrikku, kiä olli suurõ sõbranna. Üts aasta tull’ sääne sõnnom, et mõlõmba saava viil inne aastalõppu mehele. Otsusti sis sõbranna, et tegevä ütstõõsõlõ ütesugumadsõ kingitüse, lämmä üühammõ, läbi ummõldu ja kirä pääl.
Üte sõbranna pulma olli inne ja tõõnõ kinksegi tälle kokkokõnõldu üühammõ. Tõõsõl sõbrannal läts’ meheleminekiga viil veidükese aigu. Edimäne mõtõl’ sis, et nakka-i tä iks nii kallist kingitüst tegemä, kinkse viletsämbä üühammõ.
Kingitüs võeti vasta külh, a…
Muda Mari pajatus
Puhka kotoh!
Ma kuuli raadiost, et elo om nii hääs lännü, et tüüd taha-i suvõl inämb kiäki tetä. Kõik tahtva õnnõ ilota ja puhada. A puhkama piät kotoh, saa-i kavvõndahe sõita.
Rongijuhtõst om nii suur puudus, et rongi jääse saisma ja võit läbi Eestimaa õnnõ bussõga sõita. A parhilla ehitedäs Tal’nast Tarto pääle vahtsõt raudtiid. Kas sääl nakkasõ sõitma esijuhtva rongi? Kas Rail Balticu pääl, ku tuu ütskõrd piässi valmis saama, nakkasõ kah bussi…
Ma kuuli raadiost, et elo om nii hääs lännü, et tüüd taha-i suvõl inämb kiäki tetä. Kõik tahtva õnnõ ilota ja puhada. A puhkama piät kotoh, saa-i kavvõndahe sõita.
Rongijuhtõst om nii suur puudus, et rongi jääse saisma ja võit läbi Eestimaa õnnõ bussõga sõita. A parhilla ehitedäs Tal’nast Tarto pääle vahtsõt raudtiid. Kas sääl nakkasõ sõitma esijuhtva rongi? Kas Rail Balticu pääl, ku tuu ütskõrd piässi valmis saama, nakkasõ kah bussi…
Parm tsuskas: maasigamemm
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
