Lõõdsameistri juubõlipido
Põimukuu viimätsel nädälivahetusõl lätt Loosu külän Teppo lõõdsamuusõumi muro pääl eläväs: pillimehe ja -meistri Teppo Augusti 150. sünnüaastapäivä tähüstedäs konvõrendsi ja mitmõ kontsõrdiga.
Riidi, 29. põimukuul oodõtas huviliidsi konvõrendsilõ «Teppo lõõtspilli fenomen», kon kõnõldas eesti lõõdsamuusikast inneskidsest aost täämbädse pääväni, muidoki ka tuust, kuis Teppo lõõts…
Riidi, 29. põimukuul oodõtas huviliidsi konvõrendsilõ «Teppo lõõtspilli fenomen», kon kõnõldas eesti lõõdsamuusikast inneskidsest aost täämbädse pääväni, muidoki ka tuust, kuis Teppo lõõts…
Rahvapillilaagri lõpukontsõrt Mõnistõ rahvamajan
Minevä riidi lõppi Laube Kadri kõrraldõt rahvapillilaagri, midä osalidsõ kutsva kõrraldaja perrä Kata laagris. Sääne laagri oll’ mi kandin joba 27. kõrda ja perämädse aasta om taad peetü Kuudsil Mõnistõ koolimajan ja rahvamajan. Timahava oll’ laagrin üten oppajidõga 96 inemist.…
Võro maakunna laulupido jalot’ rahvalauluga läbi helisejä Võro liina
KOMMÕNTAAR • Mõnikõrd om kavval niiüteldä kastist vällä mõtõlda. 20. põimukuul peetü Võro laulupido kõrraldaja niimuudu teiväki: päältkaeja üten lauljidõga es olõki laululava man, a jaloti liina pite.
Kunagi kiäki kongi kirot’, et tippkoka omma naanu vanna…
Kunagi kiäki kongi kirot’, et tippkoka omma naanu vanna…
Tulõ «Vunki mano!» luumistalos
Rehekuu 10.–11. pääväl saava Võrol Kreutzwaldi koolin jäl kokko inemise, kiä tahtva mõnõlõ paigapäälitsele hädäle välläpäsemist löüdä vai mõnd arõndustüüd ette võtta ja otsva mõttõseldsiliidsi: valla läävä järekõrran ütsändä «Vunki mano!» luumistalossõ. Mõttit ütenkuun rägistämises saa vällä pakku kooni 5. süküskuuni.
Mõttõtüüd avitasõ iist võtta mentori, appi kutsutas as’atundja. Inämb teedüst löüd ja umma ideed saa alostusõs testi vunkimano.ee veebiküle pääl.
UL
Mõttõtüüd avitasõ iist võtta mentori, appi kutsutas as’atundja. Inämb teedüst löüd ja umma ideed saa alostusõs testi vunkimano.ee veebiküle pääl.
UL
Bassioaas heränes neländät kõrda
Kooni seo puulpääväni saa muusigasõbõr Võrol umma festivalisuvvõ jakada: käü neläs bassifestival, miä tuu Võrolõ ilmakuulsa bassimängjä Charles Berthoudi ja Michael Manringi, kiä ka ummi tiidmiisi ja mängonippe edesi andva.
Festivali seen om mitu kontsõrti, kon astva üles tunnõdu Eesti muusigu. Kõik pillimehe saava üte lava pääl kokko puulpääväõdagudsõl galakontsõrdil Kandlõn.
Ligemb teedüs om kodolehe bassoasis.com pääl.
UL
Festivali seen om mitu kontsõrti, kon astva üles tunnõdu Eesti muusigu. Kõik pillimehe saava üte lava pääl kokko puulpääväõdagudsõl galakontsõrdil Kandlõn.
Ligemb teedüs om kodolehe bassoasis.com pääl.
UL
Om egäl aastal juubõl…
Üts tähtsä kultuuritegeläne tulõt’ mullõ seo kuu alostusõn miilde, et Uma Leht om no ilmunu 25 aastakka. Mullõ kül väega ei miildü egäsugumaidsi tähtpäivi pidämine, a säändse tähtpäävä andva põhjusõ kokkovõttid tetä.
Uma Leht om kül õnnõ neläleheküleline ja tulõ vällä egä katõ nädäli takast, tuuperäst…
Uma Leht om kül õnnõ neläleheküleline ja tulõ vällä egä katõ nädäli takast, tuuperäst…
Mõttit timahavatsõst Kaika suvõülikoolist Tsoorun
Suvõülikuul om inämb-vähämb sama vana, ku om üts viil nuur, a joba elokogõmust saanu võro juuriga inemine. Sääne, kiä mõist võro kiilt ja om võro eloviie seen üles kasunu (hariligult vanaimä-vanaesä vai kiäki tõnõ umbõlõ armsa inemine om tuu põhjus),…
Kürsa Ere pilt
Kirgmine üten kikkaga
Liina veeren, agulin, om hää ellä. Tan om ümbretsõõri viil peris elo. Terve suvi, ku akõn oll’ vallalõ, heräti kellä asõmõl minnu kats kikast, ja õks üten päävä nõsõmisõga. Keväjä poolõ es olõ näid kuulda, laulutsirkõ koorist nimä üle es võta.
Ku minevä aastak kirgse õnnõ ületii…
Ku minevä aastak kirgse õnnõ ületii…
Kiri Võrolt. Lõvi aig ja lõvimäng
Põimukuu om Lõvi tähtkujo korgaig, a ka kõiki tõisi, kiä olõ-i kaslasõ, pututas ja muut seo aig helksävämbäs. Nii nigu helksäse põimukuu kulladsõ viläpõllu. Aost hainakuu lõpust põimukuu keskpaigani kõnõldas ku Lõvi värehtiist, a seo kullanõ helküs mõos viil põimukuu lõpun kah. Seol…
Karulan rännässi mõtõ ja laul
Pühäpäävä, 17. põimukuul peeti Karula kihlkunnan Ähijärve takan Plaagil maaha mõttõ- ja muusigarännäk etendüse «Lell» ratu pääl. Mälehtämisega köüdetüst aroti Kama Kaido, Luugi Lilli ja Õunapuu Lauri, mõtõluisi vaihõpääl laulõti Hainsoo Meelika ja Saarna Rolfi iistvidämisel laulõ, midä üts nuur naanõ oll’ aastil 1935–1945…
Saru rahvaaidan aeti jahimehejuttõ
Üleminevä puulpäävä olli Saru vahtsõdõ rahvaaita oodõdu kõik, kiä kodukandi suurõmbõist mõtsaeläjeist enämb teedä tahtva. Saadi teedä, et pääle kähripini, kiä aian kõik marja ja maha sadanu ubina nahka pand, ku esi hoolõn ei olõ, mägra, kiä vehmaussõ otsin muru üles künd, ja…
Kümnes ammõt – kasvoaiatüüline
Ku jäie pinsi pääle, lätsi tüüle Tarto puukooli kasvoaida. Olli nii-üteldä huuaotüüline, keväjäst kooni sügüseni vällä. Es olõki viil säänest tüüd tennü, nii hääd ja rahulist. Kiäki es süü närve. Ülemb olle kah moos’ka ja kõgõ naarulinõ.
Tüü oll’ mõtsakasvõ (kuus, petäi, kõiv,…
Tüü oll’ mõtsakasvõ (kuus, petäi, kõiv,…
Priinime lugu: Leis
Seol nimel om Eestin 333 kandjat. Veidükese om kandjit ka nime hargnõval kiräkujul Leiss. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja.
Priinime pandmisõ kotussit om 16. Nimme panti mitman paigan Saarõmaal ja Läänemaal, Hiiumaal, Harju-Madissõl, Pärnu-Jaagupin, Suurõ-Jaanin, mitman mõisan Põltsamaa-Pilistvere kandin ja Kärde mõisan Põh’a-Tartumaal. Lõuna-Tartumaal ja Mulgimaal seod nimme es panda.
Võrumaal oll’ kolm erälde nime Leis saamisõ kotust. 1809. aastagal pandsõ Kanepi praosk Roth perekunnanime Leis Erästvere külä Jakapi Jüri Aadami…
Priinime pandmisõ kotussit om 16. Nimme panti mitman paigan Saarõmaal ja Läänemaal, Hiiumaal, Harju-Madissõl, Pärnu-Jaagupin, Suurõ-Jaanin, mitman mõisan Põltsamaa-Pilistvere kandin ja Kärde mõisan Põh’a-Tartumaal. Lõuna-Tartumaal ja Mulgimaal seod nimme es panda.
Võrumaal oll’ kolm erälde nime Leis saamisõ kotust. 1809. aastagal pandsõ Kanepi praosk Roth perekunnanime Leis Erästvere külä Jakapi Jüri Aadami…
Põlvõpikku poiskõnõ
Eläsi ütskõrd väigukõnõ põlvõpikkunõ poiskõnõ. Timäl oll’ õnnõlik latsõpõlv. Timä ümbre oll’ häädüs ja huul. Imä sünnüt’ puja, ku oll’ esi jo vanõmbah iäh. Vannusõvahe sõsaridõ ja velju vahel oll’ suur, es kõlba inämb üteh mängmä. Vanõmba latsõ hoitsõva väega Aidut, kes oll’ perre kukumuna.
Aidu…
Aidu…
Ullitohtrõ käsk
Tüüti päält 30 aasta tehnikumi raamadukogon. Et niisama istu olnu ikäv, sis ma koi kõgõ. Koolilatsõ opsõva kah mu kõrvalt kudamist ja kirju, hallõmbilõ poiskõisilõ anni niisama suusasukkõ ja -mütse.
A et ma sai tüü aol midägi hindä jaos tetä, tõi sääne asi kadõhust kah. Ütskõrd, ku saisi küläpoodin korvijärekõrran, sälän vahtsõnõ pia maani kamps, naas’ üts mutt mu iin kommõntiirmä: «Mille tä piät külh kõik aig kudama?»
Küsse muti käest, kas tä taht…
A et ma sai tüü aol midägi hindä jaos tetä, tõi sääne asi kadõhust kah. Ütskõrd, ku saisi küläpoodin korvijärekõrran, sälän vahtsõnõ pia maani kamps, naas’ üts mutt mu iin kommõntiirmä: «Mille tä piät külh kõik aig kudama?»
Küsse muti käest, kas tä taht…
Tossu Tilda pajatus
Ütskõrdüts läts’ suvõl meelest
Suvõvaheaig naas’ läbi saama. Kats nädälit inne kooli alostust olli latsõ kutsutu koolimajja, et tetä plaanõ ja ettevalmistuisi kooliaasta alostusõ aktusõs.
Klassijuhataja kai koolimajja tulnuid uma klassi latsi ja täl tull’ mõtõ perrä uuri, kas latsõ kõrratabõlit, ütskõrdütte iks viil mäletäse, vai om tuu näil suvõga meelest lännü.
Muiduki oll’ noid, kiä saiva ülesandõga häste toimõ. A peris kõik es saa. Üts poiskõnõ pahasi säändse küsümüse pääle väega är. Läts’ kodo…
Suvõvaheaig naas’ läbi saama. Kats nädälit inne kooli alostust olli latsõ kutsutu koolimajja, et tetä plaanõ ja ettevalmistuisi kooliaasta alostusõ aktusõs.
Klassijuhataja kai koolimajja tulnuid uma klassi latsi ja täl tull’ mõtõ perrä uuri, kas latsõ kõrratabõlit, ütskõrdütte iks viil mäletäse, vai om tuu näil suvõga meelest lännü.
Muiduki oll’ noid, kiä saiva ülesandõga häste toimõ. A peris kõik es saa. Üts poiskõnõ pahasi säändse küsümüse pääle väega är. Läts’ kodo…
Muda Mari pajatus
Herevüse vasta avitas mõts
Ma kuuli raadiost, et inemiisi herevüs om nii suur, et mõista-i inämb kuikimuudu auru vällä laskõ. Vot sõs tulõ mõtsa minnä. Mis sõs, et kikkasiini kokko ostmisõ hind om alla lännü. Mõtsa tulõ minnä mitte raha, a hindä peräst. Pall’o parõmb om samblõ pääl kõndi, ku piä-i egä seene man raha pääle mõtlõma. Sõs panõt tähele, mis su ümbre ja su hindä seeh sünnüs.
Mõts om nigu kerk, koh…
Ma kuuli raadiost, et inemiisi herevüs om nii suur, et mõista-i inämb kuikimuudu auru vällä laskõ. Vot sõs tulõ mõtsa minnä. Mis sõs, et kikkasiini kokko ostmisõ hind om alla lännü. Mõtsa tulõ minnä mitte raha, a hindä peräst. Pall’o parõmb om samblõ pääl kõndi, ku piä-i egä seene man raha pääle mõtlõma. Sõs panõt tähele, mis su ümbre ja su hindä seeh sünnüs.
Mõts om nigu kerk, koh…
Parm tsuskas: Tere, kuul!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
