Võrol tulõ nuuri kirändüspäiv
Riidi, 19. süküskuu pääväl tulõ Võrol Kandlõ kultuurimajan innekõkkõ noorilõ kirändüshuviliidsilõ mõtõld päiv «Kirjanduse keerises». Pääväga tähüstedäs eesti raamadu aastakka, päält tuu viil kirämehe Kangro Bernardi 115. sünnüaastapäivä ja päävä lõpun andas vällä timahavanõ Kangro-preemiä.
«Proovimi tõmmada noorõ kirändüse pöörüssele üten ja näüdädä nuurilõ kirändüshuviliidsilõ,…
«Proovimi tõmmada noorõ kirändüse pöörüssele üten ja näüdädä nuurilõ kirändüshuviliidsilõ,…
Umakeeline opivara om lihtsä löüdä
Om lihtsä jah. Mine aadrõssi pääle umakultuur.ee ja vali vällä, midä tahat. Kas pilti vai hellü, keele- vai luudusoppusõ kraami, latsiaialõ vai gümnaasiumilõ, võro vai seto keeli. Vai ku panõt otsmisõkasti mändsegi märksõna, olkõ vai «Juhan Jaik», sis õkva näet kah, mis timäga…
Vällä om tulnu Tähekese võrokeeline erinummõr
Kooli päälenakkamisõ puhul kinge latsiaokiri Täheke ja Võro instituut kõigilõ 1. klassõ latsilõ võrokiilse Tähekese erinumbri. Aokirä saiva kõik võro keele opja ja oppaja kah. Tähekese võrokeelist erinumbrit andas vällä üts kõrd aastan ja sääne asi om käünü joba 20…
Oodõtas võro keele nädäli lõugahusõ pakmiisi
Võro instituut kuts üles vällä pakma timahavadsõ võro keele nädäli lõugahust (juhtlausõt). Oodõtas põnõvit võrokeelitsit lausit vai ütlemiisi, miä pasnu 3.–9 märdikuuni peetävä võro keele nädäli juhtmõttõs.
Kink lausõ timahavadsõ võro keele nädäli lõugahusõs valitas, saa Võro instituudi puult väiku avvohinna. Mõttit oodõtas kooni sügüse alostusõni 22. süküskuul meiliaadrõsi triin.toom@wi.ee pääle.
UL
Kink lausõ timahavadsõ võro keele nädäli lõugahusõs valitas, saa Võro instituudi puult väiku avvohinna. Mõttit oodõtas kooni sügüse alostusõni 22. süküskuul meiliaadrõsi triin.toom@wi.ee pääle.
UL
Rõugõn peeti kogokunnafestivali
Minevä puulpäävä peeti Rõugõn Ööbikuoron kogokunnafestivali päivä. Pääväkavan oll’ laat, kon kaupli Uma Meki kaubamärgiga söögituutja, päält tuu sai võtta ossa tüütarrist, kaia-kullõlda esinejit, eräle tegemise olli latsilõ.
Säänest kogokunnafestivali peeti Rõugõn joba kolmas kõrd.
Rahmani Jan
Rõugõ rahva iin astva üles Laheda muti Lahedalt. Rahmani…
Säänest kogokunnafestivali peeti Rõugõn joba kolmas kõrd.
Rahmani Jan
Rõugõ rahva iin astva üles Laheda muti Lahedalt. Rahmani…
Tähelepandmisõmajandus
Aig inne valimiisi tuu kõrrast kõvõmbalõ vällä inemiisi tahtmisõ tähelepandmist saia. Olõ mõnikõrd peris vihatsõs saanu, ku mõni kongi meediän, esieränis sotsiaalmeediän jäl hinnäst väega ullist külest näütäs. Mille inemine nii hirmsalõ tähelepandmist ihkas, olõ mõtõlnu.
Mul hindäl om olnu õnn (vai õnnõtus) tihtsäle määndsegi rahva iin…
Mul hindäl om olnu õnn (vai õnnõtus) tihtsäle määndsegi rahva iin…
Karu Taavi: umakultuuri saa opada ainõtunni seen
Süküskuu kõgõ suurõmb sündmüs om iks kooliaasta alostus. Seo tuu herevüst noilõ, kiä õkvalt nakkasõ kooliga köüdüssit luuma, a egäl juhul midägi vahtsõt noilõ kah, kiä omma joba aastit kooliga köüdedü. Uma Leht uursõgi Võro Kreutzwaldi kooli juhi KARU TAAVI käest,…
Esimuudu mälehtüisiraamat ots laembalõ elojõvvo lätet
Võrokeelitside raamatidõ ilm om jäl tsipakõsõ rikkambas saanu: vällä om tulnu mälehtüisi- ja mõtõluisiraamat «Kullanõ kodo». Reimann-Otsaru Nele om umma vahtsõlõ raamatulõ kokko säädnü uma imä Reimanni Meeta (1921–2008) mälehtüsjutu, raamadu tõõsõn poolõn märgotas Nele ummist tädidest, vanaimäst ja…
Tõsõ kundi otsast. Abikäsi
Mõni aig tagasi käve üte seltskunnaga Hispaanian veteraanõ tsihiotsmisõ MMil. Sääl oll’ päält 3000 vanõmba inemise, kellele miildüs kaardi ja kompassiga mõtsan kävvü. Vast edimädse 10–30 pei tõsitsõmpa võistlust, tõisi jaos um tuu kuunkäümise viis. Saias kokku ummi vannu tutvidõga ja hää um nätä, et…
Filmipisiläse külge saanu Viimne Kullar
Tsoorust peri filmimiis VIIMNE KULLAR om valmis saanu dokumentaalfilmi «Torn», kon näüdätäs läbi Haani kandi mehe Kalju tegemiisi luku inemise igätsüsest ja otsalda tsihikimmüsest. No kõnõlõs vahtsõ filmi tegijä tsipa umast elost ja filmitüüst.
Kõnõlõ mõnõ sõnaga umast nuurusaost.
Tsooru om mu latsõpõlvõ maailm.…
Kõnõlõ mõnõ sõnaga umast nuurusaost.
Tsooru om mu latsõpõlvõ maailm.…
Kogukonnatunnõ om kimmäs!
Arvada, et kõigil aia- ja pendrepedäjeil om viil häste meelen, määne jant tinava keväjelt oll’ külvmise ja istutamisega. Et kas om varra vai jääs ildas. . . . Ja üü olli jälleki külmä ja päivält es olõ kah suurõmb asi. Vehmast, mea ütest tüküst sattõ ja hullustõ uput’, paremb ei kõnõlagi. Nii pall’u oll’ taa suvõ manh külh hääd, et ku uma kandi rahvaga vai ka kauõmbast tutvõidõga kokku saadi, sis es vannuta…
Mino eläjä
Käve edimädsen klassin. Ütspäiv oppaja küsse kodotsidõ eläjide kottalõ. Arvet ütel’, et täl om uma pini ja Maarikal olle uma kass. Mis näide nime, tuud ei mälehtä.
Tulli koolist kodo ja ütli imäle, et ma taha kah hindäle ummi eläjit, et koolin nii ütel ku tõsõl umma. Imä…
Tulli koolist kodo ja ütli imäle, et ma taha kah hindäle ummi eläjit, et koolin nii ütel ku tõsõl umma. Imä…
Priinime lugu: Tepaskind ja Tepaskent
Nimel Tepaskind om Eestin 15 kandjat, sama nime muutunul kujul Tepaskent kah 15 kandjat. Nimi panti kujul Teppaskind õnnõ ütele perekunnalõ Räpinä mõisa Toostõ külän, Pauna talun, midä tüüpilidselt Räpinä muudu kirutõdi ka Pana (Paana). Nime saaja pernanõ oll’ Pauna Jaani Annõ, a priinimi panti tallu tulnu väümehe Tepaski Jakobi (Teppaske Jacob) perrä. Pastor Helleri süsteemi perrä panti sõs lisanimele manu -nd.
Tepaski oll’ personaalraamatun märgit ku Nebenname…
Tepaski oll’ personaalraamatun märgit ku Nebenname…
Hüdsihand
Vanaimä Marin olõssi nigu ümbre tettü. Ei sõnnagi kapstaloomõst, ei peedipindreide kitskmisest, ei porknõidõ harvõndamisõst. Tuu paistus jo kavvõndõlõ, et täämbä omma täl tõsõ tuuri pääl!
«Matu! Matukõnõ! Otsi mullõ kilumannõrg vällä! Ja hindäle võta tuu sangaga kruus üten!»
Matu mõtõ ja miil olõssi nigu taivadõ nõsõnu. Umõtõgi üts hummuk,…
«Matu! Matukõnõ! Otsi mullõ kilumannõrg vällä! Ja hindäle võta tuu sangaga kruus üten!»
Matu mõtõ ja miil olõssi nigu taivadõ nõsõnu. Umõtõgi üts hummuk,…
Võimalus tull’ kodo kätte
Opsõ ülikoolih soomõ keele häste är, a olõ-i olnu väega pall’o võimaluisi tuud pruuki. Internetih om külh hulga lukõ ja kullõlda, a kõnõlda tahas iks kah. A ütskõrd tull’ mullõ võimalus soomõ kiilt pruuki kodo kätte.
Oll’ vahtsõaastaga edimädse päävä innelõuna ja ma isti kotoh arvutih, miis tõsõh tarõh viil magasi. Kuuli, et kiäki kõlistas fonoluku pääle, a küläliidsi olõ õs meil uuta. Mõtli, et vast määndselgi naabril oll’ üüse nii…
Oll’ vahtsõaastaga edimädse päävä innelõuna ja ma isti kotoh arvutih, miis tõsõh tarõh viil magasi. Kuuli, et kiäki kõlistas fonoluku pääle, a küläliidsi olõ õs meil uuta. Mõtli, et vast määndselgi naabril oll’ üüse nii…
Tossu Tilda pajatus
Televisioon jäi ildast
Vinne aol tetti egä suvõ lõpun rajoonilehti aokiränige kokkotulõkit. Tuu sündü maal mõnõn sovhoosin vai kolhoosin ja inne, ku pidos läts’, käüti põllutüün kah abis: kas sis kardohka- vai kapstapõllu pääl, tüüd maal jakku. Mi kandin peeti säändsit kokkotulõkit Haanin. Kokkotulõgi olli vaeldusõs rassõlõ aokiränigutüüle, kon tull’ täütä partei nõudmiisi.
Aokiränige sehviskäümisest tekk’ tihtipääle televisioon kah uudissõ. A teletüütäjä jõudsõva kõgõ nii ilda paiga pääle, et tüü oll’ tuus pääväs joba…
Vinne aol tetti egä suvõ lõpun rajoonilehti aokiränige kokkotulõkit. Tuu sündü maal mõnõn sovhoosin vai kolhoosin ja inne, ku pidos läts’, käüti põllutüün kah abis: kas sis kardohka- vai kapstapõllu pääl, tüüd maal jakku. Mi kandin peeti säändsit kokkotulõkit Haanin. Kokkotulõgi olli vaeldusõs rassõlõ aokiränigutüüle, kon tull’ täütä partei nõudmiisi.
Aokiränige sehviskäümisest tekk’ tihtipääle televisioon kah uudissõ. A teletüütäjä jõudsõva kõgõ nii ilda paiga pääle, et tüü oll’ tuus pääväs joba…
Muda Mari pajatus
Vikost tulõ oppi
Ma kuuli raadiost, et kõik inemise omma targa. Mõnõ ette, a mõnõ takkaperrä. Joba vanastõ kõnõldi nal’aluku talomehest, kiä pallõl’ koolioppajat: «Pai oppajaherrä, oppa mu poig ette nii targas, nigu mu naanõ takkaperrä om!»
Umõhtõgi ei olõ kõik takkaperrä oppust võtnu. Ku pall’o kiroti oppaja ja koolijuhi keväjä haridusministeeriümile palvõkirju, et põhikooli lõpueksämi tagasi kooliaasta lõppu viiä. A tolku ei midägi.
Segähüs jakkus seo opiaasta. Kõrraga piät kõrraldama eksämit ja oppama…
Ma kuuli raadiost, et kõik inemise omma targa. Mõnõ ette, a mõnõ takkaperrä. Joba vanastõ kõnõldi nal’aluku talomehest, kiä pallõl’ koolioppajat: «Pai oppajaherrä, oppa mu poig ette nii targas, nigu mu naanõ takkaperrä om!»
Umõhtõgi ei olõ kõik takkaperrä oppust võtnu. Ku pall’o kiroti oppaja ja koolijuhi keväjä haridusministeeriümile palvõkirju, et põhikooli lõpueksämi tagasi kooliaasta lõppu viiä. A tolku ei midägi.
Segähüs jakkus seo opiaasta. Kõrraga piät kõrraldama eksämit ja oppama…
Parm tsuskas: puuma
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
