Võrokeelidse romaani võistlusõ võidutüü omma teedä
Võro instituudi 2024. aastagal vällä kuulutõdu võrokeelidse romaani võistlusõ võitsõ Reimanni-Otsaru Nele romaaniga «Samblõ ja Rahutu Vaimu lugu», miä köüt kokko perre- ja aoluu.
Võistlusõlõ saadõti tähtaos, imäkeelepääväs 14. urbõkuul 2025, kokko säidse käsikirjä: neli näist romaani ja kolm lühkü…
Võistlusõlõ saadõti tähtaos, imäkeelepääväs 14. urbõkuul 2025, kokko säidse käsikirjä: neli näist romaani ja kolm lühkü…
Suidsusannu võrgukaart
Vana-Võromaa suidsusannu kuuntüükogo iistvõtmisõl käü suidsusannu kokkolugõminõ, teedüst sannu kotsilõ om tulnu üle Eesti, kõgõ inämb om sannu kirja pantu Vanalt Võromaalt.
Sügüsedses käänüpääväs om ütenkuun maa- ja ruumiammõtiga valmis saanu suidsusannu võrgukaart. Nätä omma sannu asukotusõ, inämbüisi om man pilt sannast ja lühkü lugu. Peris…
Sügüsedses käänüpääväs om ütenkuun maa- ja ruumiammõtiga valmis saanu suidsusannu võrgukaart. Nätä omma sannu asukotusõ, inämbüisi om man pilt sannast ja lühkü lugu. Peris…
Uma Lehe sügüsedse jututalgo
Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä timahavasügüsedse Uma Lehe jututalgo.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talgotüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2026. aastaga joosul…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talgotüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2026. aastaga joosul…
Aroannõ
Ua ja herne kasvi peris häste, kuigi herne sai maru varra valmis, ua tuuvasta tsipa ildampa. Sibulit oll’ innembi veidü ja nuu nakkasõ üteviisi mädänemä minemä, tiiä-i, kas es saa häste är kuivatus vai mis. Kardohkit sai vast poolõ jao tuust, miä maaha pannimi. Põrknil es olõ vika: sääl,…
Laanõ Triinu: kodokandi kittüs om kõgõ inämb väärt
Timahavadsõ Kangro Bernardi nimelidse kirändüspreemiä saanu LAANÕ TRIINU vastas Uma Lehe küsümiisile.
* * *
Midä Sa tundsõt, kui sait teedä, et saat timahavadsõ Kangro-preemiä?
Ausalõ üteldä olli ma mõtsan seenen, nigu joba kõik ilmarahvas tiid. Korssi kitsõmampliid, selle et nuu omma…
* * *
Midä Sa tundsõt, kui sait teedä, et saat timahavadsõ Kangro-preemiä?
Ausalõ üteldä olli ma mõtsan seenen, nigu joba kõik ilmarahvas tiid. Korssi kitsõmampliid, selle et nuu omma…
Tinavaastanõ suvi näüdäs’, et Eestimaa om õks väega suur
Ku ilm jutus tulõ, sis löüdäs tihti, et Eestimaa om õks väega suur. Tinavunõ suvi tulõt’ tuud jälle peris hullu kandi päält miilde.
Ku mõnõl puul oodõti juuni- ja juulikuul nädäliide kaupa vehma, sis siin lõunõ puul ja…
Ku mõnõl puul oodõti juuni- ja juulikuul nädäliide kaupa vehma, sis siin lõunõ puul ja…
Kiri Võrolt. Kirgline keeleilm
Opõ ülikoolin säksä ja inglüse keeletiidüst, opikavan oll’ ladina kiil kah, ildampa opõ viil prantsusõ kiilt. Päält ülikooli lõpõtamist lätsi maailma pite reisen hinnäst avastama ja löüdse, et hispaania kiil pututas mu hengekiili kõgõ inämb. Keele omma olnu 1991. aastagast pääle väega tähtsä jago…
Mõttõliidsi hõimuseldsiliidsi man Argõntiinan
Ma olõ õi Uman Lehen Argõntiina teemal ammu kirotanu. Selle et elu ilma euronõudidõ, savvusanna ni mobiililevildä (olnu sõs vähämbält Lätigi uma) tõsõl puul Atlandi lumpi üten uskmalda vastaossuisiga riigin sai inämb-vähämb kats aastakka tagasi lihtsäle otsa.
Ao joosul om mu…
Ao joosul om mu…
Kullõrkukuaig!
Niimuudu häitsi kullõrkuku 17.09.2025 Kanepi kihklunnan Kaagvere külän. Keväjä nä timahava säälsaman es häitse, a no sis löüdsevä, et om õigõ aig. Margna Epu jutt ja pilt
Priinime lugu: Pulst
Seod nimme kand Eestin 124 inemist. Tegünemise kotussit om kuus. Suurõmba suguvõsa omma peri Pärnumaalt Tori kihlkunnast, Pärnumaal eläs nüüdki kõgõ rohkõmb Pulsti-nimeliidsi.
Tori Sindi mõisan panti Pulst Pulli talust peri suguvõsalõ. Seo om lajalt tunnõt Pulli, kost om lövvet kõgõ vanõmb kiviaolinõ asulakotus Eestin. Mille Pulli Mihkle perrätulõja just Pulst nimes saiva ja mitte näütüses *Pull, olõ ei selge. Tõsõn paigan, Tori mõisan sai priinime Pulst üts suladsõpere Aesuu külän. Essä…
Tori Sindi mõisan panti Pulst Pulli talust peri suguvõsalõ. Seo om lajalt tunnõt Pulli, kost om lövvet kõgõ vanõmb kiviaolinõ asulakotus Eestin. Mille Pulli Mihkle perrätulõja just Pulst nimes saiva ja mitte näütüses *Pull, olõ ei selge. Tõsõn paigan, Tori mõisan sai priinime Pulst üts suladsõpere Aesuu külän. Essä…
Viiking Põh’a-Eestist
Vigurit om egäsugutsit. Tuuperäst mõtli säändside inemiisi pääle, kink viguri omma õnnõ timäle hindäle nal’alidsõ. Nii naksi mu pääh kujju võtma juhtumisõ üte meesterahvaga, kiä mõtlõs vällä hindäle kasuliidsi vigurit.
Seo miis eläs pääliinan, koh timä aase ummi sehvte. Ettevõtmisi peräst liigus tä hulga ja sõitlõs kõgõ…
Seo miis eläs pääliinan, koh timä aase ummi sehvte. Ettevõtmisi peräst liigus tä hulga ja sõitlõs kõgõ…
Vikurvänt Ants
Ants oll’ taksojuht. Ku tull’ mar’an käümise aig, oll’ Ants uma autoga platsin ja uutsõ suu päält tulõjit. Mutikõsõ tulli ja Ants paksõ hinnäst appi näid kodo viimä. Mutikõsõ vehksevä kässiga, et olõ-i takso jaos rahha. Ants trüüste: «Anna peotäüs marju ja saat kodo.» Nii jakku Antsul marju egä aasta vahtsõ saagini.
* * *
Ants läts’ aiamaalõ ja nägi, et provva Maria külb aiakraami. Ants võtt’ põrknasiimnepaki ja küsse Maria käest, kas tä…
* * *
Ants läts’ aiamaalõ ja nägi, et provva Maria külb aiakraami. Ants võtt’ põrknasiimnepaki ja küsse Maria käest, kas tä…
Tossu Tilda pajatus
Jänessekasvataja
1950. aastil läts’ vallalõ kampaania, et kooli nakkasõ kasvatama kodojänessit. Suu kooli direktri Üksiku Paul oll’ maamiis ja tä läts’ häämeelega kõgõga üten, miä maatüüd putut’. Nii tuudigi jänessepuuri kooli mano. Kats tütrikku paki hinnäst tallitama. A õigõ pia tull’ vällä, et nä olli liinatütrigu, es tiiä maatöiest midägi ja pelksivä eläjit, nii et jänesside iist hoolõkandminõ jäi koolitiinjä Anni pääle.
Ütel pääväl kõlistõdi kuuli aolehe Säde toimõndusõst ja anti teedä, et tahetas…
1950. aastil läts’ vallalõ kampaania, et kooli nakkasõ kasvatama kodojänessit. Suu kooli direktri Üksiku Paul oll’ maamiis ja tä läts’ häämeelega kõgõga üten, miä maatüüd putut’. Nii tuudigi jänessepuuri kooli mano. Kats tütrikku paki hinnäst tallitama. A õigõ pia tull’ vällä, et nä olli liinatütrigu, es tiiä maatöiest midägi ja pelksivä eläjit, nii et jänesside iist hoolõkandminõ jäi koolitiinjä Anni pääle.
Ütel pääväl kõlistõdi kuuli aolehe Säde toimõndusõst ja anti teedä, et tahetas…
Muda Mari pajatus
Elorikkus
Ma kuuli raadiost, et mi kandih om nättü hoobis tõõsõlt puult maakerrä peri eläjät. Tuu om sääne kassi muudu elläi, nurru lüü sammamuudu, õnnõ om kats miitret pikk.
Vaiõldas külh, kas tuu kõrras nätt elläi oll’ iks puuma vai innembä mi ummi mõtsu ilvessusi. A vaihõpääl om iks põnnõv mõtõlda, kuimuudu nii kavvõst või sääne suur elläi siiä jõuda.
Egäl juhul tunnõt puuma är tuu perrä, et täl omma suu ümbre valgõ karva,…
Ma kuuli raadiost, et mi kandih om nättü hoobis tõõsõlt puult maakerrä peri eläjät. Tuu om sääne kassi muudu elläi, nurru lüü sammamuudu, õnnõ om kats miitret pikk.
Vaiõldas külh, kas tuu kõrras nätt elläi oll’ iks puuma vai innembä mi ummi mõtsu ilvessusi. A vaihõpääl om iks põnnõv mõtõlda, kuimuudu nii kavvõst või sääne suur elläi siiä jõuda.
Egäl juhul tunnõt puuma är tuu perrä, et täl omma suu ümbre valgõ karva,…
Parm tsuskas: mihklipäiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
