Vanõmbidõ inemiisi festival Võrol
Mineväl nädälivaihtusõl peeti Võrol Kandlõ kultuurimajan korgõmbaiäliidsi festivaali. Seo oll’ joba kuvvõs kõrd, ku vanõmbit inemiisi kotost vällä tõisiga kokko saama kutsuti. Festivali kõrrald Võro pensionääre pääväkeskus.
Pääväkeskusõ juhataja ja festivali pääkõrraldaja Toomiku Siiri om rahul, et festival tõi maja ilostõ rahvast täüs. «Edimädsel…
Pääväkeskusõ juhataja ja festivali pääkõrraldaja Toomiku Siiri om rahul, et festival tõi maja ilostõ rahvast täüs. «Edimädsel…
Võromaalõ tull’ mitu Etnokulpi
Minevä riidi jaeti Villändin perimüsmuusiga lõikuspidol vällä etnomuusiga korgõmpi aastaavvohindu Etnokulpõ. Kandidaadi avvohindu pääle valõ vällä rahvamuusiga as’atundjist hindamiskogo ja avvohinna saaja selgitedäs vällä rahvahääletüsega.
Seokõrd sai kats Etnokulpi Võromaa laulik Kalkuna Mari. Tä kuulutõdi aasta muusikus ja timä laul «Elukoor» sai aasta laulus. Tõõnõ…
Seokõrd sai kats Etnokulpi Võromaa laulik Kalkuna Mari. Tä kuulutõdi aasta muusikus ja timä laul «Elukoor» sai aasta laulus. Tõõnõ…
Umavalitsuisi volikokõ kandidaadi pidävä õigõs võro keele ja kombidõ iist saismist
Võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo küsse kõiki hinnäst valimiisilõ üles säädnüisi kandidaatõ käest kümme küsümüst, kuis nä tugõnu võro kiilt ja kultuuri Vana-Võromaa umavalitsuisin. Kokko oll’ vastajit 18 nimekiräst, inämb vastusit tull’ sotsõ, Esämaa,…
14 000 sammu päävän
Juhtu, et jäi minevä kuu lõpun katõs pääväs jalamehes. Juhiluba oll’ vahetusõn ja ma es tiiä kimmäle, kas või autoga sõita vai ei. Otsusti sis, et egäs juhus käü jalaga ja sõida bussiga.
Tull’ vällä, et ku saa umma tüüaigu esi säädi, saa niimuudu kah toimõ. Piät…
Tull’ vällä, et ku saa umma tüüaigu esi säädi, saa niimuudu kah toimõ. Piät…
Varandus, midä noorõlõ jaka
Olõ üles kasunu võro keele keskel ja tuuperäst om mul vidänü, et mõista säänest esierälist kiilt. Uma perrega kõnõlõ õnnõ taad kiilt. Kah’os om võro kiil nuuri siän ohtligulõ häädümän, päämidselt tuuperäst, et noorõ ei taha olla tõisist tõistmuudu ja hoitva seo keele pruukmisõst…
Üts küsümüs
Vastas Inglüsmaal elläv võro luulõtaja Holtsi Leila
Kuimuudu elo mi kandin paistus, ku trehvät vahel üle pikä ao sünnümaal käümä?
Olõ hinnäst lehti lukõh asjoga kursih hoitnu, no esi paiga pääl olla om hoobis tõnõ asi. Om nigu muinasjutuh, koh kiäki om är paar päivä, a tagasi tullõh om…
Kuimuudu elo mi kandin paistus, ku trehvät vahel üle pikä ao sünnümaal käümä?
Olõ hinnäst lehti lukõh asjoga kursih hoitnu, no esi paiga pääl olla om hoobis tõnõ asi. Om nigu muinasjutuh, koh kiäki om är paar päivä, a tagasi tullõh om…
Märsikese kodujõudminõ
Ku lambiidega oll’ üten Märss, võidsõ Minna süä rahulik olla. Esiki üts sõnakuulmalda pärikene tiidse, miä sis saa, ku timä kar’atii veerest lätt naabriide nuuri rungulipäälsit ampsama. Tuu väärtegu, nigu põra üldäs, andsõ mitu aigu pärikese kindsukundin tunda.
Nüit Märssi inämp Minna ja August elämisen es olõ. Sovoosist oll’ tullu kuri kiri, et lambakarja saagu är häötedüs ja nii sündü, et karjapini Märsikene jäi tüüldä. . . .
«Es olõ soeräbäkit vaiagi, uma esi teksevä…
Nüit Märssi inämp Minna ja August elämisen es olõ. Sovoosist oll’ tullu kuri kiri, et lambakarja saagu är häötedüs ja nii sündü, et karjapini Märsikene jäi tüüldä. . . .
«Es olõ soeräbäkit vaiagi, uma esi teksevä…
Tõsõ kundi otsast. Tõistmuudu hengekosutus
Paar aastat tagasi käve üte seltskunnaga Islandil ja mullõ jätt’ tuu maa säändse läbielämise, et tahas sinnä tagasi minnä. Seo suvõ lõpun oll’gi õnn vahtsõst tunda saia tollõ maa illo, seokõrd hoobis tõõsõ seltskunnaga. Saimi hindäle grupijuhis Alasi Askuri, kiä um…
Puutüküst tarviliidsi ja ilosidõ asjo vällävoolitsõja
Sulbi miis Štubisõ Urmas käü juustutehassõlõ nõstugi pääle tüüle, a vabal aol tege tä peenükeist puutüüd. Seo kuu saa Võro liinan Vana-Võromaa käsitüükuan nätä timä puuanomidõ näütüst, kohe om vällä säet päält katõsaa treiädü topsikõsõ.
Urmasõst sai puutüümiis joba nõuka-ao…
Urmasõst sai puutüümiis joba nõuka-ao…
Haani rahva püürüspäävä Kaudimäel
22. süküskuul tähüstedi Haanimaal tsõõrikut tähtpäivä: 20 aastakka om Kaudimäel peet püürüspäivi, järgemüüdä om sääl tuli üles tett joba 100 püürüspääväl. Tuul puhul säeti kokko pildiraamat püürüspäivi pidämisest läbi kõgõ 20 aastaga.
Haanimiihhi nõvvokua vanõmb Hollo Agu kõnõlõs, et haanimehe naksi kuun käümä…
Haanimiihhi nõvvokua vanõmb Hollo Agu kõnõlõs, et haanimehe naksi kuun käümä…
«Tei tuu tii» tõi pääle kimmä tundõ
ARVUSTUS • Kübärä Kristi luulõkogo «Tei tuu tii» om nigu baidevei. Võtat poodih peio, massat raha ar, otsit kotusõ, koh saat rahuh lukõ, ni lätt vallalõ. Innembä lõpõta-i ku viimäne leht om käänet, ni sõs ütlet: mõhh.
Oll’ hüä külh tõõnõ, a otsa…
Oll’ hüä külh tõõnõ, a otsa…
Priinime lugu: Morel ja Murel
Nimme Morel kand Eestin 113 inemist ja taa panti kolmõn mõisan. 1809. aastagal Erästvere mõisan panti seo nimi Jakapi Hansi Jaani kodapoolidsõperrele. Tegeligult om opõtaja Roth edimält kirja pandnu nime Topps ’tops’, a sõs tuu maha tõmmanu ja asõmalõ kirutanu Morel. Hingelugõmisõn 1826 omma Jaani poja Hindrik ja Aadam kirja pantu nimekujuga Murrel. Murõlit seo nimi tähendäski. Sõna om lainat saksa keelest, kon timä kuju om o-ga: Morelle. Erästvere nime…
Püssäkuuli
Seo lugu om elost hindäst. Kõik jant trehväs’ veidü nall’akalõ, periselt om asi nall’ast kavvõl.
Pildikastist hõigati vällä, et kõik inemise saava vabatahtligult är anda uman koton vai kuurin vai lauda takan vai kon viil videlejä sõjaaigsõ laskmisriista ja kõik laskmisõga ütte käüjä kraami. Meil oll’ kah vana…
Pildikastist hõigati vällä, et kõik inemise saava vabatahtligult är anda uman koton vai kuurin vai lauda takan vai kon viil videlejä sõjaaigsõ laskmisriista ja kõik laskmisõga ütte käüjä kraami. Meil oll’ kah vana…
– Mis sa naid korssit, neo ajava ullis ja löövä kõtu vallalõ?
– A naa omma nii ilusa, verevä ja täppe täüs.
Kruusi Jussi pilt, Reinerti Elmo tekst
Seenepruuvja
Mu vanaesä oll’ pall’u aastit Tsiberi vangilaagriin. Kõtt oll’ kõik aig tühi ja tä käve kõgõ mõtsu piten, et siini kor’ata. Külä päält sai vähä poslamaslat (päävälilliõli) ja praatsõ seene är. Kõtu sai täüs, a jõudu väega es anna. Ku söögisiini es olõ mõtsan parasjagu saia, kor’as’ tä…
Tossu Tilda pajatus
Kirsikivi
Väikuliina tütrik viidi suvõl maalõ imä sõbranna poolõ. Sõbrannal oll’ kah väiku poig, kellega tütrik sai mängi. Inne minekit karist’ imä tütärd, et kaegu ette, maal om egäsugumaidsi ohtõ, sääl ei või väega julgõlõ toimõnda. Ja oll’gi: nigu lehmä laudast vällä lasti, läts’ tütrigul süä nii kur’as, et ossõ tull’ pääle. Õnnõs läts’ hais pia meelest ja latsõ saiva edesi mängi. Tuu man süüdi är hulga kirsse, mõni kõgõ kiviga.
Õdagu, ku magama…
Väikuliina tütrik viidi suvõl maalõ imä sõbranna poolõ. Sõbrannal oll’ kah väiku poig, kellega tütrik sai mängi. Inne minekit karist’ imä tütärd, et kaegu ette, maal om egäsugumaidsi ohtõ, sääl ei või väega julgõlõ toimõnda. Ja oll’gi: nigu lehmä laudast vällä lasti, läts’ tütrigul süä nii kur’as, et ossõ tull’ pääle. Õnnõs läts’ hais pia meelest ja latsõ saiva edesi mängi. Tuu man süüdi är hulga kirsse, mõni kõgõ kiviga.
Õdagu, ku magama…
Muda Mari pajatus
Valimi esi!
Ma kuuli raadiost, et kõik inemise tahaki ei valima minnä. Näil ollõv poliitikast viländ. Vet ma olõ kah nännü nall’u, et poliitikil olõ-i ei süänd ei munnõ ja näil võit pää ja perse är vaihta, ilma et midägi arvu saia olõs.
A poliitik om kah kunagi inemine olnu. Mi kõik võissi esihinnäst valimiisilõ üles säädi ja pruuvi valla vai liina asju üle otsustama naada. Ku sa olõt vähägi inemine, ei saada sinno…
Ma kuuli raadiost, et kõik inemise tahaki ei valima minnä. Näil ollõv poliitikast viländ. Vet ma olõ kah nännü nall’u, et poliitikil olõ-i ei süänd ei munnõ ja näil võit pää ja perse är vaihta, ilma et midägi arvu saia olõs.
A poliitik om kah kunagi inemine olnu. Mi kõik võissi esihinnäst valimiisilõ üles säädi ja pruuvi valla vai liina asju üle otsustama naada. Ku sa olõt vähägi inemine, ei saada sinno…
Parm tsuskas: uhkõ rõiva sälgä!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
