Raamatidõ tähtpäiv Mehkamaal
Minevä puulpäävä oll’ Mõnistõ rahvamajan Kuudsil hulga juttu raamatist ja kultuuriluust: tähistedi timahavast raamaduaastat ja toda, et Mehkamaal om olnu 155 aastakka võimalust raamadukogon kävvü. Pidopäävä külälises oll’ kutsut Mehkamaalt peri kultuuriluulanõ Kõivupuu Marju, kiä ildaaigu tähüst’ umma 65. sünnüpäivä.
Pidopäävä tähüstämises oll’ saali vällä…
Pidopäävä tähüstämises oll’ saali vällä…
Sulbi külätiatri pidi «juubõlikaalat»
Sulbi külätiatri 20. juubõlipidol 29. märdikuul Osula koolimajan anti vällä maailma edimäne külätiatri Oskar ja tuu sai edimäst kõrda maailma aoluun päältkaeja. Elosuurusõn Oskari olli vällä märknü ja valmis tennü kompetentsikeskusõ Tsenter insinöri ja tuu tuudi lava pääle kuvvõn spioonikohvrin ja panti…
Jututalgolõ saadõti 64 juttu
Timahavatsõlõ Uma Lehe jututalgolõ saadõti 64 juttu. Kokko saat’ ummi juttõ 35 kirotajat. Seokõrd olli jututalgolõ oodõdu tõtõstõ sündünü luu, jutu vabahusõst, rändämisejutu ja luu potipõllundusõst.
Nigu varatsõmbil aastil, plaanitas suur jago timahavatsõlõ jututalgolõ saadõtuist jutõst är trükki tulõva aasta Uman Lehen.
Timahavatsit juttõ hindasõ…
Nigu varatsõmbil aastil, plaanitas suur jago timahavatsõlõ jututalgolõ saadõtuist jutõst är trükki tulõva aasta Uman Lehen.
Timahavatsit juttõ hindasõ…
Tõmbõkeskusõ
Minevä nätäl teküt’ kõvva jutuainõst lühkü filmikene, mink abiga reklaamitas väikukõisi liinu, innekõkkõ Võro liina ku hääd puhkamisõ kotust. Film om muidoki lihtsäkene ja ullituisi täüs, tuuperäst oll’ kuulda küländ hulga pahanut hellü kah. Ummõhtõgi naas’ tä tüüle, filmi kai väega suur hulk inemiisi ja tuud kaias…
Rebäse Helen: rahvavolinigu kõgõ tähtsämbä umahusõ omma paks nahk ja süämetunnistus
Uma Lehe küsümüisile vastas pia Kanepi vallavanõmba ammõtilõ astja REBÄSE HELEN.
* * *
Olõt mitmõl puul vällä ütelnü, et piät tähtsäs mikandi umakultuuri. Mille tuu Su meelest nii tähtsä om?
Täämbädsen maailman omma inemise…
* * *
Olõt mitmõl puul vällä ütelnü, et piät tähtsäs mikandi umakultuuri. Mille tuu Su meelest nii tähtsä om?
Täämbädsen maailman omma inemise…
Vahtsõnõ televiisor
Naanõ kõnõli mullõ joba ammu, et piäs õigõ vahtsõ televiisori ostma. Vana om nii väiku, pildi alt sõnnu lukõ ei näe. Ei avita enämb prilli kah ja häpü naksõ kah tutvidõ iin. Ma olõs pildikasti joba ammu kodu toonu, a kõrd nakas’ rahast hallõ, kõrd es…
Tõsõ kundi otsast. Korjami jõudu!
Mõni aig tagasi käve üte sündmüse peräst Brüsselin. Ku pidulidsõ as’a saiva läbi, tekkü mõni tunn aigu liina pääl jaluta ja ümbre kaia. Trehvsi ütte muusõumisaali, kon näüdäti uulidsakunstnik Banksy töid. Nuu tüü umma väega mõtlõmapandja ja üts pilt, mis minnu esieränis um…
Talvinõ tii Rõugõlõ
Minevä puulpäävä sai Rõugõ kerikun kullõlda muusigaklassikat maailmatasõmõl esitüsen: Schuberti laulutsükliga «Talvinõ tiikund» astõ üles hinnat oopõrilaulja Angeri Ain (bass) üten klavõrimängjä Polli Mihkliga. Tuu laulutsükli om olnu läbi ao üts muusikidõ ja kullõjidõ meelüsteossit.
«Talvinõ tiikund» («Winterreise») om 31aastadsõs elänü Austria viiemeistri Schuberti Franzu (1797–1828) inne…
«Talvinõ tiikund» («Winterreise») om 31aastadsõs elänü Austria viiemeistri Schuberti Franzu (1797–1828) inne…
Kar’alasõst eesti kiränik näüdäs’ Võromaal kirotõdut raamatut
Minevä kolmapäävä oll’ Võrol Rahva Raamadu poodin kiränik Keräneni Mika raamadu «Saunarahu» näütämine. Jutu umist sannankäümisist köütse kiränik ütes raamatus kokko seo aasta alostusõn, ku oll’ Vanal Võromaal kirotamisõ-paon.
Raamadunäütämisele oll’ kokko tulnu paarkümmend huvilist ja aig…
Raamadunäütämisele oll’ kokko tulnu paarkümmend huvilist ja aig…
Väkev kontsõrt Krabikoton
Minevä neläpäävä sai Krabi hoolõkodo rahvas kullõlda vägevät kontsõrti. Pulga Jaani sünnüpäävä tähistämises asti üles muusigu Lindmetsa Harri, Käärmanni Reino, Piho Alo, Mõttusõ Liivi, Ojasaarõ Toomas ja Kaha Kaido. Tunnidsõ kontsõrdi kavan olli rahvaligu laulu ja Pulga Jaani laulu.
UL
Kontsõrt Krabikoton. Toomõ Triinu pilt
UL
Kontsõrt Krabikoton. Toomõ Triinu pilt
Pido muro pääl
Seo lugu juhtu paari aasta iist talvõl. Ütel ilosal pühäpäävä hummokul lätsi värtit vallalõ tegemä ja lumi olle suuri eläjäjälgi täüs. Noh, kost nuu nüüd siiä saiva? Tuu asi ei olõ kuigitviisi võimalik – värte olliva jo kõik kinni.
Naksi asja uurma ja näi, et torm oll’ tagomadsõ…
Naksi asja uurma ja näi, et torm oll’ tagomadsõ…
Priinime lugu: Solman ja Solmann
Nimme kujul Solman kand Eestin 50 inemist. Nimekujul Solmann om kandjit 9, Sollmann 7, Soolmann ja Sohlmann kumbki alla kuvvõ. Ildaaigu om är kaonu nimekuju Sollman.
Nimekuju omma umavaihõl muiduki küländ segi lännü. Naid nimmi panti hingelugõmiisi perrä katsan mõisan, keriguraamatidõ perrä kümnen. Viil inne oll’ olõman Johann Sohlmann [soolmann], 1816 Rakvere liinan.
Urvastõn panti Solman (hingelugõmisõn ka Solmann) Vahtsõ-Antsla mõisa Pakla talun. Üts sama nime saaja oll’ ka Vana-Antsla Ähijärvel,…
Nimekuju omma umavaihõl muiduki küländ segi lännü. Naid nimmi panti hingelugõmiisi perrä katsan mõisan, keriguraamatidõ perrä kümnen. Viil inne oll’ olõman Johann Sohlmann [soolmann], 1816 Rakvere liinan.
Urvastõn panti Solman (hingelugõmisõn ka Solmann) Vahtsõ-Antsla mõisa Pakla talun. Üts sama nime saaja oll’ ka Vana-Antsla Ähijärvel,…
Vikurvändä vändä
Vikurvändäs oppi ei saa, sünnütäs esierälidse geeniga. Vigurimehe omma veidü laisavõitu anniga inemise, näil tulõva viguri esihindäst ja latsõpõlvõst korgõ iäni. Nimä kõrraldasõ vigurit süüldä näoga, tahtmalda tõisilõ halva, ja ku vikur om kõrda lännü, saa miil umbõ hää. Ku vikurväntä usut, saat kimmäle poolõga pettä…
Tsundsu vanamehe õdagusüük
«Hõeh!»
«Mis om?»
«Kohes nuu ruustlikäki saiva, mia sa iilä õdagu teiet?»
«Veie aida manu! Mia tuust?»
«Tuu tagasi, kanõbikäki isu tüküs pääle!»
«Vällän om joba pümme, ma ei näe tiid.»…
«Mis om?»
«Kohes nuu ruustlikäki saiva, mia sa iilä õdagu teiet?»
«Veie aida manu! Mia tuust?»
«Tuu tagasi, kanõbikäki isu tüküs pääle!»
«Vällän om joba pümme, ma ei näe tiid.»…
Tossu Tilda pajatus
Nuurt näütlejät es taheta kuuli vasta võtta
Umal aol käve kuulõ sisseastmiseksämil egäsugudsõ kontrolli, et olla kimmäs: kuuli saava iks poliitilidsõlt õigõlõ mõtlõja noorõ. Esieränis kõva kontroll oll’ muusigaülikooli vastavõtul, kon lavakunstiosakunda oll’ suur murdminõ. Sinnä tull’ sisse astma egäsugumaidsi karvatsit ja sulõliidsi.
Oll’ nuuri näütlejide kuuli vastavõtmisõ aig. Läts’ sis valijidõ komisjoni ette üts poiss, kellel olli hammõ pääl metallnöpsi. Noidõ nöpse pääle olli verevä värmiga kirotõdu tähe N, L, K ja P.…
Umal aol käve kuulõ sisseastmiseksämil egäsugudsõ kontrolli, et olla kimmäs: kuuli saava iks poliitilidsõlt õigõlõ mõtlõja noorõ. Esieränis kõva kontroll oll’ muusigaülikooli vastavõtul, kon lavakunstiosakunda oll’ suur murdminõ. Sinnä tull’ sisse astma egäsugumaidsi karvatsit ja sulõliidsi.
Oll’ nuuri näütlejide kuuli vastavõtmisõ aig. Läts’ sis valijidõ komisjoni ette üts poiss, kellel olli hammõ pääl metallnöpsi. Noidõ nöpse pääle olli verevä värmiga kirotõdu tähe N, L, K ja P.…
Muda Mari pajatus
Vastusõlda küsümüse
Ma kuuli raadiost, et soejaht om lõpus pääle naanu. A olõ-i viil kimmäs, et tuud jahilupa jälki ümbre ei pöördä. Talopidäjä, jahimehe, tiidläse ja luudusõkaitsja omma nigu luik, haug ja vähk. Egälütel om uma tarkus ja kõikil om õigus. A soe tapva kar’amaal eläjit toolõ kaemalda, midä tiidläse kõnõlõsõ vai midä kohtuherrä otsustasõ.
Eski Saksah ja Soomõh tegevä soe kurja ni plaanitas näile jahti pidämä naata. Meil om susi rahvaelläi. Kas tuuperäst…
Ma kuuli raadiost, et soejaht om lõpus pääle naanu. A olõ-i viil kimmäs, et tuud jahilupa jälki ümbre ei pöördä. Talopidäjä, jahimehe, tiidläse ja luudusõkaitsja omma nigu luik, haug ja vähk. Egälütel om uma tarkus ja kõikil om õigus. A soe tapva kar’amaal eläjit toolõ kaemalda, midä tiidläse kõnõlõsõ vai midä kohtuherrä otsustasõ.
Eski Saksah ja Soomõh tegevä soe kurja ni plaanitas näile jahti pidämä naata. Meil om susi rahvaelläi. Kas tuuperäst…
Parm tsuskas: üleskitmine
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
