Lükkä punkrilahingu aastapäiv
28. joulukuul saa 80 aastakka lahingust Nursi lähkül Lükkä Luhasuun, kon Nõvvokogo siseväe ründsi varra hummogu mõtsavelli punkrit. Lahingun sai hukka ütessä mõtsavelle, kolm pässi piirdjide käest pakku. Kaitsõliidu ja MTÜ Nursi Tegusad iistvõtmisõl om Lükkä punkrilahingu mälehtüspäivä üten matkaga peetü 2014. aastagast pääle.
«Lükkä…
«Lükkä…
Anti vällä Kreutzwaldi mälehtüsmetäl ja stipendiüm
Minevä pühäpäävä peeti Võrol Kreutzwaldi muusõumin Lauluesä mälehtüspäivä, kon anti kätte timahavanõ Kreutzwaldi mälehtüsmetäl ja stipendiüm.
Mälehtüsmedäli sai timahava tohtrõ Suija Rein, kiä om uurnu ja tähtsäs pidänü Kreutzwaldi ku tohtrõ tegemiisi. Medälisaaja pidi ka väiku ettekandõ tuust, määndse olli…
Mälehtüsmedäli sai timahava tohtrõ Suija Rein, kiä om uurnu ja tähtsäs pidänü Kreutzwaldi ku tohtrõ tegemiisi. Medälisaaja pidi ka väiku ettekandõ tuust, määndse olli…
Võromaa muusõumin tetäs vallalõ Ohaka Valduri maalinäütüs
19. joulukuul kell 17 tetäs Võromaa muusõumi gallõriin valla Ohaka Valduri 100. sünnüaastapääväle pühendet näütüs «Nigu luudus lupa».
Välläpanõk näütäs anniga eesti maalikunstnigu kirivät luumistüüd, mille jaos tä sai hulga aastidõ joosul inspiratsiuuni ja joudu ka Võromaalõ Kütiorgu säetün suvõkoton.
Näütüse kuraator om kunstitiidläne Pählapuu Liis. Üten Ohaka Valduri luumistüüd tutvas tegevä näütüsega ilmus timä sulõst ka monograafia kunstnigu elo- ja luujatiist.
UL
Välläpanõk näütäs anniga eesti maalikunstnigu kirivät luumistüüd, mille jaos tä sai hulga aastidõ joosul inspiratsiuuni ja joudu ka Võromaalõ Kütiorgu säetün suvõkoton.
Näütüse kuraator om kunstitiidläne Pählapuu Liis. Üten Ohaka Valduri luumistüüd tutvas tegevä näütüsega ilmus timä sulõst ka monograafia kunstnigu elo- ja luujatiist.
UL
Valla lätt «Mino Võromaa» 39. võistlus
Võro instituut om kuulutanu vällä 39. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa». Võistlusõlõ oodõtas kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ jne. Timahava saa valli kuvvõ teemä hulgast:
1. Miä minno üten haard (sport, muusiga, TikTok vai miäki muu)
2.…
1. Miä minno üten haard (sport, muusiga, TikTok vai miäki muu)
2.…
57 708 päivä pikk luulõrändämine
Võromaa keskraamadukogon saa kaia eesti luulõraamatulõ pühendedüt näütüst «57 708 päivä märgilist eesti luulõt». Muu hulgan tulõtas välläpanõk miilde, et käü eesti raamadu aastak.
Rändnäütüsele om valit 30 luulõteost tsihiga näüdädä eesti luulõtraditsiooni kirivüst. Säändse valigu omma tennü kolm nuurt kirändüstiidläst: Kauri Rahel Ariel,…
Rändnäütüsele om valit 30 luulõteost tsihiga näüdädä eesti luulõtraditsiooni kirivüst. Säändse valigu omma tennü kolm nuurt kirändüstiidläst: Kauri Rahel Ariel,…
Sõit elo kipõtii pääl
No om seo õks sõit olnu! Ei tiiä, kuis teil, a mu jaos om seo pia läbi saaja 2025. aastak müüdä lännü nigu kipõtii pääl, kon kõik vuhisõs niimuudu müüdä, et ei olõ aigu kohegi sissegi käändä. Om olnu hulga tegemiisi, toimõndamist, tõlkmist. Om tulnu…
Eesti kõgõ vanõmb sõiduriist
Pia otsa saaja aastak om arkeoloogõl olnu tulolinõ. Löüti nii Eesti kõgõ vanõmb maja ku Eesti kõgõ vanõmb sõiduriist. Liikmine viiteid pite küünüs inemiskunna alostusõaigu. Kalapüüdmine om üts mi vanõmbit elovaldu. A midä mi tiiämi loodsikidõ kotsilõ, minka nuu aastatuhandidõ-tagodsõ edevanõmba jõki ja järvi…
Pümmel aol om hää mälestüisi heietä
Istõ ütel pümmel ja likõl joulukuu pääväl latsõpõlvõkotun pliidisuu iihn. Tinavaastanõ edimene lumi oll’ lännü ja vahtsõnõ viil taivan. Tuli tõmmas’ häste ja muud pliidi pääl es olõ ku viipada. Valmis lõigudu kürvitsä uuti viil sinnä nõstmist, a kostki tull’ nõnna tsukrupeeditsiirupi…
Reimanni Hildegardi tsehkendüs
Nuti-jõulutaadi külänkäük
Joba õigõ vanast aost tulti jõulu aigu kokku, et hääd ja parõmbat süvvä ja passi kinkega jõuluvanna. Seenimaani ommava kõik alla meetri ja pääle meetri ja imä-esä tulnu mu poolõ. Mu elämisen om ruumi pall’u: kes taht, saa üüses pikäle visada. Om hää potikiviahi,…
Võidujutu kirotaja Käbina Helena
Väiku intervjuu timahavadsõ Uma Lehe jututalossõ hindajidõ lemmikjutu kirotaja KÄBINA HELENAGA.
* * *
Saadit ummi juttõ joba minevä aasta Uma Lehe jututalgilõ. Kuimuudu Sa talgo üles löüdset?
Ütskõrd näi Instagrammin, kuis nuur psühhiaatri Mahhovi Ove Liis kirot’, õt ERM korjas vanno juttõ ja timä om sinnä…
* * *
Saadit ummi juttõ joba minevä aasta Uma Lehe jututalgilõ. Kuimuudu Sa talgo üles löüdset?
Ütskõrd näi Instagrammin, kuis nuur psühhiaatri Mahhovi Ove Liis kirot’, õt ERM korjas vanno juttõ ja timä om sinnä…
Jututalossõ kokkovõtõ
Timahavatsõlõ Uma Lehe jututalossõlõ saadõti kokko 64 juttu. Jutukirotajit oll’ seokõrd 35.
Toimõndusõ hindajidõ kogon olli Brauni Mihkli, Kahro Marek, Kübärä Kristi ja Säinasti Ene. Päält näide hinnas’ katõgooria «Väikut viisi põllupidäjä» juttõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) hindajidõ kogo. Potipõllujuttõ loi Kaasiku Mairi, Tammõ Kadri, Valpri…
Toimõndusõ hindajidõ kogon olli Brauni Mihkli, Kahro Marek, Kübärä Kristi ja Säinasti Ene. Päält näide hinnas’ katõgooria «Väikut viisi põllupidäjä» juttõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) hindajidõ kogo. Potipõllujuttõ loi Kaasiku Mairi, Tammõ Kadri, Valpri…
Hindajidõ kokkovõttõ timahavatsist jututalgist
Brauni Mihkli:
Aoluulasõn oll’ töie lugõminõ põnnõv, selle et pall’o autori olli umin jutõn ütsipulgõ kirotanu tuu ao elämisest-olõmisõst ja toonu vällä asjo (mõnõ peris hirmsa!), miä «klassikalidsõ aoluu» raamatin vaihõl veid’o abstraktsõs jääse vai sinnä jovvaki-i. Näütüses sõast kõnõldõn iks näüdätäs suuri lahengit, a mitte tuud, kuis latsõ lämmätruuba seen pommivar’on olli. A saadõti väega lustiliidsi juttõ kah nink mu meele teivä esieräliste rõõmsas noorõmba kirotaja,…
Aoluulasõn oll’ töie lugõminõ põnnõv, selle et pall’o autori olli umin jutõn ütsipulgõ kirotanu tuu ao elämisest-olõmisõst ja toonu vällä asjo (mõnõ peris hirmsa!), miä «klassikalidsõ aoluu» raamatin vaihõl veid’o abstraktsõs jääse vai sinnä jovvaki-i. Näütüses sõast kõnõldõn iks näüdätäs suuri lahengit, a mitte tuud, kuis latsõ lämmätruuba seen pommivar’on olli. A saadõti väega lustiliidsi juttõ kah nink mu meele teivä esieräliste rõõmsas noorõmba kirotaja,…
Priinime lugu: Käbin
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Nime peritollu om Eesti perekunnanimeraamadu jaos uurnu Pussi Fred.
Tegemist om põlidsõ Virumaa nimega. Seo panti õnnõ üten mõisan, Jõhvi kihlkunna Kohtla mõisan 1835 kujul Käbbin. Nime saajidõ esäs-vanaesäs oll’ Käva (Kebba) Toomas ehk Uustalu Toomas (1742–1802). Tuudaigu kirutõdi Käva külä vai talurühmä nimme vahel b– ja vahel w-ga ja vast nii ka vällä üteldi: Käba ~ Käva. 19. aastagasaal toimu kotussõnimen harilik muutus, kon b-varjants…
Tegemist om põlidsõ Virumaa nimega. Seo panti õnnõ üten mõisan, Jõhvi kihlkunna Kohtla mõisan 1835 kujul Käbbin. Nime saajidõ esäs-vanaesäs oll’ Käva (Kebba) Toomas ehk Uustalu Toomas (1742–1802). Tuudaigu kirutõdi Käva külä vai talurühmä nimme vahel b– ja vahel w-ga ja vast nii ka vällä üteldi: Käba ~ Käva. 19. aastagasaal toimu kotussõnimen harilik muutus, kon b-varjants…
Lühkü oppus, kuis latsõn pindride vaihõl ello jäiä
Uma Lehe 2025. aastaga jututalossõ hindajidõ kogo lemmikjutt
Olõ üles kasunu vanaesä ja vanaimäga tsill’okõsõn talon, kon tüütegemine oll’ avvo seen. Tuuperäst ka lühkü oppus, kuis vanaimä ellojäämiskursuisil inemises jäiä.
Edimäne knihv: ku sinno om pantu pikäs pääväs peedi- vai kapstavirkside…
Olõ üles kasunu vanaesä ja vanaimäga tsill’okõsõn talon, kon tüütegemine oll’ avvo seen. Tuuperäst ka lühkü oppus, kuis vanaimä ellojäämiskursuisil inemises jäiä.
Edimäne knihv: ku sinno om pantu pikäs pääväs peedi- vai kapstavirkside…
Tossu Tilda pajatus
Raudtiijaama puhvõt
Ku ma lats olli, ellimi Võro raudtiijaama lähkül. Jaaman oll’ puhvõt, kon sai küländ odava raha iist süvvä. Edimält oll’ puhvõt õnnõ raudtiijaama tüütäjile ja vast reisjile kah, a peränpoolõ saiva kõik säält osta.
Edimält tüüti puhvõtin õnnõ vinne naasõ, a perän läts’ asi nii, et vinläse es taha prostambit töid tetä, näütüses anomit mõskõ, ja sis võeti näide asõmõlõ tüüle eestläse. Puhvõtist sai telli suppi ja praati. Kiä tahtsõ, sai klaasi…
Ku ma lats olli, ellimi Võro raudtiijaama lähkül. Jaaman oll’ puhvõt, kon sai küländ odava raha iist süvvä. Edimält oll’ puhvõt õnnõ raudtiijaama tüütäjile ja vast reisjile kah, a peränpoolõ saiva kõik säält osta.
Edimält tüüti puhvõtin õnnõ vinne naasõ, a perän läts’ asi nii, et vinläse es taha prostambit töid tetä, näütüses anomit mõskõ, ja sis võeti näide asõmõlõ tüüle eestläse. Puhvõtist sai telli suppi ja praati. Kiä tahtsõ, sai klaasi…
Muda Mari pajatus
Rohilidsõ jõulu
Ma kuuli raadiost, et ku häste lätt, sõs om jõulupühhi aigu moro pääl vähämbält valgõ iäkard, ku ka lummõ ei olõ sadanu. A mille või ei jõulu rohilidsõ olla? Tuu om jo väega rahustaja värv, miä näütäs luutust, rahhu, kimmüst ja ello. Mis tuust, et nii üüse ku päivä om pümme. Ekä värvi lambitulõ omma suurõs abis, esieränis ku lumõraasa olõ-i ja keskpäävälgi ei lää niipall’o valgõs, et saa laetulõ är…
Ma kuuli raadiost, et ku häste lätt, sõs om jõulupühhi aigu moro pääl vähämbält valgõ iäkard, ku ka lummõ ei olõ sadanu. A mille või ei jõulu rohilidsõ olla? Tuu om jo väega rahustaja värv, miä näütäs luutust, rahhu, kimmüst ja ello. Mis tuust, et nii üüse ku päivä om pümme. Ekä värvi lambitulõ omma suurõs abis, esieränis ku lumõraasa olõ-i ja keskpäävälgi ei lää niipall’o valgõs, et saa laetulõ är…
Parm tsuskas: jõhkatami keedetüt munna
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
