Aasta iist sai avaligus internetikodoleht helüait.ee, kost saa kullõlda esisugumast võrokeelist matõrjaali. Midä om aastaga valmis jõutu ja määndse plaani omma edesi, seletäs kodolehe tegemise vidäjä Laanõ Triinu.
«Aastak aigu om nüüd olnu olõman Helüait, kotus, kon om võrokeelist kullõmist rohkõmb, ku kongi muial varramba om olnu. Helüait om keskendünü taa hää matõrjaali, võrokeelidse kirändüse ja perimüse ja ka tõlkõtekste kokkokorjamisõlõ ja sisselugõmisõlõ. Periselt om jo nii, et võro keele ja kirändüse ja ka perimüse huviliidsi hulk om kasunu, a samal aol kasus ka noidõ hulk, kiä kaibasõ, et esi lukõ om rassõ ja aigu om veidü. Joba aastak aigu omgi säändsile murrilõ lahendus olõman: Helüaita saat jo kullõlda telefonist vai arvutist. Panõt mängmä ja kullõt tervüsekõnni aigu, ütistranspordin vai kodotoimõnduisi teten.
Edimädsel aastal olõmi haardnu siist ja säält asju, mis omma kergele kätte saia vai joba olõman vai midä kiäki om soovitanu. Kokko om korjunu hulga hääd matõrjaali: kasvai mõnõ näüte Eesti kirändüsklassikast, nigu Kõivu Madissõ «Kähri kerko man Pekril», Kauksi Ülle luulõ ja romaan «Paat» ja Kaplinski Jaani luulõtusõ. Ja muidoki mitmõ hää tõlkõteksti Eesti kirändüsklassikast, nigu Lutsu Oskari «Nukitsamiis» ja Ravva Eno «Sipsik».
Seo aasta alostusõn teimi kats vahtsõt rubriiki: «Märgotus» (kuuntüün Uma Lehega) ja «Lingikogo». No olõmi märknü, määndse autori Helüaidan viil kimmäle võinu olla, et olõs esindüslik kogo võro kirändüst. Järekõrran uutvagi teedäolõva edimädse võrokeelidse luulõtusõ Oldekopilt ja Raidaru Volli, Kaalepi Aini, Holtsi Leila, Saarõ Evari, Ruitlasõ Olavi, Contra, Ilvesse Aapo looming.»
UL
