Kilplus eläs edesi
Ma kuuli raadiost, et Eestimaal lupa põhisäädüs ull’ olla. Nii omma kilplasõ jäl ümbre käümä naanu. Ku papa Kreutzwald umal aol näist jutu kirja pand’, sõs jo olli säändse ummamuudu inemise olõmah.
Ma arva, et kilplasõ ommaki nuu, kiä kõnõlõsõ, et saisva esi mõtlõmisõ iist. Et ku säädüisi ei täüdä ja tõisi inemiisiga ei arvõsta, sõs olõt uma pääga mõtlõja. Ja ku usut kõkkõ, midä Mol’oraamat kirotas vai naabrimiis ütles, sõs mõtlõt uma pääga. A et tuu «uma pääga mõtlõminõ» avitas häste koroonat lakja kanda, toda nuu kilplasõ ei usu. Vehkvä lippõga ja ütlese, et mask ei lasõ kõnõlda ja takistas sõnavabahust. Nä tiiä-i esi kah, midä tahtva. Ütspäiv ütlese, et valitsus ei olõ midägi ette võtnu, ja tõnõ päiv ei täüdä noidki piirangit.
Kilplaisi multikat näüdäti üle tükü ao telekast. Ja kae imeht, näil kõigil olli musta kaabu pääh. Vast selle, et tuu viimänegi tarkus minemä ei lindasi.
