Seod nimme kand täämbädsen Eestin 86 inemist. 27 inemisel om sama nimi vanan kiräviien Kaver. Nimi tegüsi katõn kotussõn. Rannu mõisan Tartumaal panti Kawer Savi külä Kaavre talu perrä. Kaawre Hans oll’ olnu esäs kolmõlõ pojalõ, kiä nime edesi vei, a keriguraamatun omma kirän ka Kaavre Jaani läsk ja Kaavre Jüri tütär. Täämbädses kaonu talunimi sai algusõ 1731. aastagal, ku Räpinält Randu om vahetet talupoig Kalwere Hans Peter.

Põlva kihlkunna Peri mõisan panti personaalraamatulõ kirja edimält Kaar, a sõs om tuu maha tõmmat ja kirotõt Kaweer. 1826. aastaga hingelugõmistõ panti kirja Kawer. Nime saaja olli Pari Mihkli Paabu latsõ perridega, keriguraamatidõ perrä Naruski Paabu latsõ. Huvitav, et Pari Mihkli tõnõ, viil elun poig Narruske Mihkli Juhhan ummi latsiga sai tõsõ nime: Kiwwist, hingelugõmisõn Kiwist. Nimel Kivist on parla kandjit alla kuvvõ.

Kummangi paigan pantul priinimel olõ-i putmist väega vana baltisaksa vahmiilinimega Kawer. Tuu kottalõ usutas, et nimi om tegünü Eesti kotussõnimest, kõgõ tõõnäolidsõmbas peedäs Kaagvere ehk Kaagri mõisat Kanepin.

Põlvan pantut priinimme tulõ kõrvusi säädi ka Kanepi Hurmi mõisa nimega Kawwer. Tuu nimi kuuli 19. aastasaa lõpus vällä. Ku võtta täht-tähelt Rannu lisanimme Kalwere, võissi tuu olla *Kaalveere. Kas säänest sõnna olnu om, ei tiiä, kaaltagonõ ku hammõ kaalus oll’ külh tuudaigu peris harilik sõna.

Sõski tunnus parõmb üts tõnõ seletüs: nimi Kaaver ~ Kaver ~ *Kalver om lühendüs-mugandus sõnast kavaler ’ratsamiis’, saksa keelen Kavalier, alostusõn ladina keele sõna caballarius ’hobõsõmiis’.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.