Harilikult ma võõridõ telefoninumbridõ päält kõnnit vasta ei võta, a mõni päiv tagasi võti. Kinä helüga nuurmiis selet’, et ost kokko maid ja mõtsu. Tahtsõ tetä mu esätalo ostmisõs hinnapakmist. Ütli tälle, et tuu ei olõ kül müvvä, a ku kõrraga raha lavva pääle laot, om mul hind valmis: miljon eurot. Timä arvas’, et tuu om väega suur nummõr. Ütli sis, et paar nädälit tagasi müüdi Tal’nan 4000 ruutu maaha 3,5 miljoniga, mille sis 37 hektäri iist ei või miljonit küssü. Poiss arvas’, et meil ei olõ midägi edesi kõnõlda. Lepsemi kokko, et inämb tõõnõtõist ei tülütä.
Naksi päält kõnõt edesi märkmä. Jüssi Fred om üten «Üü-ülikooli» saatõn ütelnü, et ainukõsõ as’a, minkal om tan maailman periselt väärtüs, omma maa, vesi ja õhk. Kõik ülejäänü kasusõ kas maa vai vii seen ja ku õhku ei olõ, ei olõ minkastki kõnõldagi. Ka üts sensitiiv om ütelnü, et kõgõ õnnõlikumba omma Maa pääl nuu latsõ, kelle vanõmbil om olnu oidu osta hindäle väiku maatükk vai talo. Tuu avitas tulõvikun edesi.
Ku kaia, mis parhilla Ukrainan sünnüs, teküs mul hindä jaos küsümüs: mis tuu liinaelo väärt om? Ku liin ümbre piiretäs, sis ei olõ süvvä, ei olõ juvva, ei olõ elektrit. Midä tuu nälän inemine tege? And alla. A maal inemine ei anna kunagi alla.
Maal om inemisel võimalik kasvata hindäle süük, löüdä päävarjo, võtta mõni kuionu puu maaha, saia lämmind, tetä mulk maa sisse vai võtta järvest vett, midä võit vabalt juvva. Ku ka piäs sääne asi juhtuma, et elektri är lätt, sis maal ei juhtu tuust midägi hullu: panõt aho kütte, istut aho iin, panõt kündle palama. Ma olõ viil tuust aost peri, ku edimädsen klassin istõgi tattnõna vai kündle valgusõn ja tei koolitükke. Kõik sai tettüs ja kiäki es koolõ tuuperäst är, et elektrit majan es olõ. Elektri om kül viimädse ao suur tehnigaime ja saavutus, a tuud ei olõ inemise õnnõligus elos maa pääl 100% vaia.
Maaelo om peris elo, miä avitas edesi. Inemine om siiä ilma luudu tüüd tegemä ja hinnäst tüüga är süütmä. Maal elämine ja toimõndaminõ tegevä inemise õnnõligus. Pall’o täämbädse ao hädä omma tulnu tuust, et inemise liigutasõ hinnäst veidü, näil ei olõ selget tsihti. Tuust tulõva egäsugudsõ haigusõ ja ulli mõttõ päähä. Ku viät vankrit, kon pääl om veidü kivve, sis om aigu ull’uisi mõtõlda. Ku vankri om kivve täüs, sis om vidämisega nii pall’o tegemist, et ull’usõ inämb päähä ei mahu.
Pindmaa Aigar
Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.
