Mul es olõ õrna aimugi, midä tuu tähendäs. Koolin, ka korgõmban koolin es opata. Küsse sis noorõmba põlvkonna käest. Sellätedi, et tuu om noidõ jaos, kiä kotun ei viisi lillegi liiguta, kõnõlõmada sitaviglast vai vikatist (trimmerist). Et liigutasõ sis tühält, ilma et olõs peijü võtnu tuu lille. Vai vikadi, lapju, kirvõ, 27-mutrivõtmõ (gaasipallooni vahetamises).
Mõnikõrd lätt sääne vittnässur piniga jalutama, sis tulõ täl pinirihmaga tsipa võimõlda küll. Aga tuu ei olõvat nii väega vittnäss, selle et säält võit kahtlusta väikut kasusaamist. Vitnäss ei tohe määnestki kasu tuua. Ku pini taht jalutamist, helistät ja varsti om pinijalutaja sul ussõ takan. Tuu iist massat muiduki raha ja tuu lätt statistikan kirjä. Et mii riigin asja edenese vai nii. Parembalõ kui lätläisil, noil om ull kommõ esi piniga jalutaman kävvü. Õigõ vittnäss ei tuu apteeke käivet alla!
Tuu sellätüse pääle nakas’ mu pään kah tsipa koitma. Vanul hiinlaisil oll’ sääne asi nigu tsii-kunn. Mitte sääne hüppäjä kunn, aga rohkõmb nigu padakunn, kiä rahulikult astus. Hiinlaisil om tuu siiämaalõ alalõ ja ma olõ esiki tuud tsipa tennü. Hiinlasõ sellätäse, et tuuga korjat hindä ümbre olõva vallalidse jõu kokku ja panõt hindä sisse, vast lätt vaia. A kel tuu ei lähä! Mugu kühveldät peopessiga.
Innembä ma es mõtlõgi, et kost tuu jõud tulõ. Nüüd om selge: vittnässi tegijä laotasõ uma jõu lakja, et hiinlaisil olõsi midä korjada. Selle omgi Hiina riik perädü kõvas saanu, aga euruuplaisil tüküse põlvõ nõrgahtuma.
Tõsõst küllest: rohilidse (ja mitte õnnõ nimä) kurtva, et maa seest om vägi är kaonu, muld ollõv vällä kurnatu. Vast olõsi abi tuust, kui tennü vahtsõ vittnässi, nii et sitavikl ollu käen ja tuuga tennü umbõs säändsiid liigutuisi nigu mäkipoja uman rahvatandsun mõõkuga tegevä. Ku villänd saa vai muusika är lõpõs, lüüt vigla kõvastõ maa sisse ja hõikat: «Ptruu!» Tuu ei olõ hobõsalõ, tuu om, et vägi vigla otsast õks maa sisse lännü. Tõsitsiide helüluujiide käest olõs tellnü ägedä muusika, avitas küll naist «Ukuaru valssest».
Sis võinu tetä viil ütsjagu jalgpallihammiid, kon pääl umbõs sääne kiri, et kühveldämi uma kodumulla väke täüs (et saagi es vähänenü).
Muiduki: liinainemiisiga om tsipa tegemist, et näil olõsi kohegi umma vikla sisse lüüä. Pargin ei kõlba, tiit puujuurilõ haigõt. Piäsi ehitämä umbõs säändse platsi, nigu om Võrun toruplats. Ja nahksepä tulõ panda viklulõ vutlariid umblõma.
Ku tuu kõik tettü, sis mugu kühveldämä. Ja nälg, laku perst!
Pulga Jaan
