Ma armasta põimukuud timä rikkusõn, timä vialda perämädsen kimmüsen inne süküst, naid sumõrikkõ ritsikasaagmiisi ja tähti sadamist täüs öid.
Mõnõ nädäli iist osti väiku tükü maad Võro liina piiri pääle Võrokivilõ. Paika, minkast ma varrampa midägi es tiiäki. A ütspäiv kuuli säält üte maja hoovist seto leelokoori pruuvi, nii et luutust om.
Seo maatükü pääl om kasvumaja ja väega esierälidse tomadi. Ilmadusuurõ kõlladsõ, pihlõdsõ ja roosaka, härä süäme muudu. Naid siimnit omma arvada alalõ hoitnu maatükü inneskidse umanigu, kiä omma ne kostki Vinnemaalt vai Tsiberist üten toonu. Hoobis tõistmuudu loomus ja maik om näil! Ku kiäki taht Võromaal noid vitamiinipommõ pruuvi, või teedä anda. Tomadi omma kõgõ parõmb valik süämehaiguisi, eesnäärmeprobleeme ja kassuvhädä kõrral.
Ligembil päivil looda valla tetä ka pop-up-kodokohvigu, kon noid tomatiid ja makõsid Tsiberi kurkõ, kuldrõnette ja muid maiuisi saa maitsa. Sõbra tulõva ja tegevä ka takosid ja Brasiilia burgõriid.
Suvi om aig, ku hää kohegi minnä ja imehtellä. Saia arvo, et kõik om ütsainumanõ silmäpilk, a meile om väega pall’o antu. Tuuperäst kutsu kõiki latsõmeelitsid 25.–27 põimukuuni Jõgõvamaalõ Kunksmoori mõtsalaagrilõ.
Perämädsel aol om sõpruga jutus tulnu ka Ibiza. Imelidse hengega luulõtuisi kirotaja tütrik, kiä tege ka maadlõmist, kõnõl’, et ku tä oll’ «Minu Ibiza» läbi lugõnu, muutu timä elo tävveligult. Timä imä mõtlõvat niisamatõ, et seo raamat tsurksõ tä tütre elo – iks hään mõttõn. Kõik käänüs jo pää pääle, ku läät noorõn tütärlatsõn säläkotiga rändämä. Maailm lätt vallalõ ja näütäs sullõ sinno hinnäst. Näütäs nii var’o- ku pääväpuult väega selgele. Ja ku seo seeme om su seen joba alostusõst pääle olõman, sis lätt timä rändämise aigu häitsemä.
Ütspäiv kõlist’ mullõ mu Argentiina sõbranna Ibizalt, kon tä joba 40 aastakka elänü om. Meil oll’ lämmi jutuajaminõ, mink takast oll’ kuulda Ibiza ritsikide hellü. Tahtnu õkva säläkoti haarda, minnä rändämä, naid otsalda põimukuu eleegiä ja poeesia rato käümä.
Lumiste Kati
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
