Võta aigu ja olõ õnnõlik!

 
Edimält, ku ma siiä Taimaalõ joudsõ, tundu külh kõik mi umast väikust Eestimaast tävveste tõistmuudu. Tõõnõ õhk, tõõnõ kiil ja inemiseki tundu nigu tõistmuudu mõtlõvat.

A aigupite olõ naanu nägemä ja är tundma seo maa inemiisih pall’o säänest, miä periselt kõiki inemiisi ümbre ilma köüt, a miä om egäh kultuuriruumih katõt uma kimmä kultuuriliidsist mõotuisist vällä kasunu kihiga, minkast piät hinnäst läbi murdma, inne ku nakkat naid üttemuudu asjo nägemä ja inemiisi mõttõilmast periselt arvo saama.

Tai inemiisiga kõnõldõh, näide ello kõrvalt kaiõh ja esi läbi elleh olõ tähele pandnu, et seol maal om inemiisile kõgõ tähtsämb ellä õnnõlikku ja rahulikku ello. Nigu Tammsaarõ om eestläisi olõmusõ sõnastanu tunnõtuhe lausõhe «Tii tüüd ja näe vaiva, sis tulõ ka armastus», võinu seo maa inemiisi kotsilõ pakku vällä lausõ: «Võta aigu ja olõ õnnõlik, sis tulõ ka rahu.» Ega armastus ja rahu ei olõki tõõnõtõõsõst nii kavvõh saisva tsihi ja paistus, et kõgõ halva takah, miä maailmah sünnüs, püüd inemine iks kõgõ rahu ja armastusõ poolõ.

Olõ joudnu viil üte põnõva tähelepandmisõni. Nimelt, kuis rahva tõõspidämise ja eloviis paistusõ väega selgehe vällä läbi timä keele. Ku midägi om rahva jaos tähtsä, sis om tuul kimmäs kotus ka keeleh. Hindä imäkiilt kõnõldõh ei panõ sakõstõ tuud tähelegi, a tõõsõ keelega tutvust teteh nakkasõ säändse mõotusõ häste silmä.

Näütüses, ku ma inne vaihtusaastakka läbi interneti edimäidsi tai keele tunnõ võti, es saa ma kuigi arvo, mille inne põhiliidsi ütlemiisi opmist pidi opma esisugutsidõ tai süüke nimetüisi. A periselt omgi nii, et sööginime ja ülepää kõik süümisega köüdedü sõna ja ütlemise omma siin kõgõ sakõmbahe pruugidu, selle et süük mäng siin kultuurih väega tähtsät rolli. Kõik aig süvväs, ja ku parahuisi ei süvvä, sis kõnõldas söögist. Põhilidsõ jututeema omma kõgõ, kohe süümä minnä, midä süvvä jne. Tuuperäst om loogilinõ arvada, et ka kiil om tuu perrä säädünü ja kand hindäh suurt hulka esisugust söögiteemalist sõnavarra.

Lisas söögile om keeleh muidoki nätä hulga tõisi tähtsit mõotajit, a süük om iks tailaisi jaos tuu kõgõ kõgõmb ja tuuperäst vaest om ka mu siin opitust sõnavarast pia puul köüdet söögiga. Mõnõh järgmädseh kiräh kõnõlõ ma kimmähe pikembält ka seo maa hõrkõ hõngõ, vägevide värve ja mõnusidõ maitsidõga täüdetüst söögikultuurist.

Jüvä Hellä

Vaihtusopilanõ Jüvä Hellä and teedä, kuis lätt kavvõn Taimaal.