Meil kirutõdas sõast, kultuurist, vahel sekkä ka tehnikast ja muust. Viist õnnõ sis, ku sääl eläs määnegi bakter, mia sund aig-aolt põsõ patja vaotama. Ah jah, turismist kah, viimätsel aol harva. Om jo maru küll, ku saat ilmaroidussiide päält nii pall’u tiini, et esiki joogivesi tulõ poodist ja kotun om ämmelgas kaolõ umapuulsõ kaasõ pääle heegeldänü.
Asi muidu illus, a ku paigapäälitse inemisega kõnõlat, mitte vast inämb nii kenä. Üts ku tõnõ tükis õks vana usu pääle mõnt eläjäluuma pidämä ja nuu kaesõ sullõ hummugult otsa säändse näoga, et peremiis, kas sa parembat elukotust es lövvä. Kui kraanist nirisäs poolõ tunniga puul pangi, sis tuud om vähä esiki stalinliku viisaastaku tähistämises. Ja tühjä tuu viisaastak, tuud nigunii kiäki ei mäletä. Inemine om luudu katõ jala pääl kõndma ja ku nuu vändäkese õdaguni vasta ei pea, om asi joba liigi tasandile jõudnu.
Kas om? Nii ja naa, maapõhja om mitmõsugust. Kuna meil om nüüd kliimaministri, võinu tä (kasvai kõrd nädälin) pangikõsõ ja stoppõriga mõõta, pall’us tunniga vett tulõ. Väega erinevä tulõva nuu andmõ, a omgi perän tiidläisil põnnõv. Ja osa lehti (päälkirjü) piat poolõ peoga kinni katma. Ja ministri võinu tävvel rinnal kuuluta: sääl, sääl, sääl… eläge rahulikult edesi. A vot säält laskõ jalga, asi lätt viil hullõmbas.
Üts peris hull mõtõ kah, midä ei olõ siiäni julgunu lehte panda. Äkki ollu õigõ aig tetä mõnõ kooli manu keskaignõ taluelämine, kon pitä näütüses aoluunädäliid. Et kõik saanu maigu suhvõ, kuis suitsutarõn parsil puhata, käsikiviga jahu tetä. Uma külleluu om kõgõ parõmb mõõdupuu.
Ja viil: põra ei olõ õigõt poliitilist õhustikku, a ma tulõta miilde, et Käärmanni mõtsamehepunkri om ka viil alalõ. Küll kapitaalremondi läbi tennü, a täpselt vana koopia. Mullõ mõjju kõgõ rohkõmb tuu, kuis nuu mehe hoolitsiva puhta vii iist.
Sis võinu jo kiäki arvõsta, mitmõn peren suppi keedetäs. Tuu om üts asi, mia tahtnu parandamist.
Ja lõpus: ma olõ hulk aigu mõtõlnu, kuimuudu Võrumaa rahvas vahtsõst siiä sai – pääle tuud, ku maa oll’ vahepääl jumala tühi. A tuu nõud, arvada, mitmõ tiidüse tiidläisi päie kokkupandmist. Mis ka Eestin määnegi haruldus ei olõ.
Pulga Jaan
