Minevä puulpäävä tulli Parksepä latsiaida kokko keelepesä- ja muusigaoppaja esi Vana-Võromaa latsiaidust, et luvva ütenkuun vahtsit võrokeelitsit latsilaulõ. Kokko märgiti koolituspääväl vällä kuus laulu.
«Väiku keele man kurdõtas sakõstõ, et ei olõ matõrjaalõ. Ei olõ jah, a sis tulõ matõrjaalõ luumisõga kostki pääle naada,» löüd koolituspäävä vidäjä Fastrõ Mariko.
Latsiaiaoppajidõ härgütämises ja julgustamisõs olli koolituspääväle kutsutu ka juhendaja. Muusiga poolõ päält and’ julgustust viiemeistri Normani Triin ja sõnno avit’ säädi kirämiis Rahmani Jan. Kõgõpäält märgiti ütenkuun vällä, määndse omma nuu teema, minkast latsilaulõ vaia olõs, ja sis naati huuga kirotama. Koolituspäävä lõpus kanti ette kuus vahtsõt laulu, minkast kolmõ kotsilõ või üteldä, et nuu omma peris valmi, ja kolm tahtva viil ülekäümist.
Säändsit laululuumispäivi om tettü ka varrampa. Seo oll’ latsiaiaoppajil joba neläs kõrd laulõ tegemises kokko saia. Varatsõmbist laululuumispäivist om kokko säetü keelepesälaulik 16 lauluga. Tarto Laulupesä stuudio latsõ omma nuu laulu linti laulnu ja noidõ esitüisi, fonosid ja nuutõ saa Võro instituudi kodolehe päält kullõlda ja oppusõ man tarvita.
Fastrõ Mariko pidä säänestmuudu laulõ luumist väega esierälidses ja seletäs, et ku tä om muialpuul naist luumispäivist kõnõlnu, sis paistus taa tõisilõ peris uskmalda. «Mi oppajit toukas takast tuu, et näil om säändsit laulõ vaia: näütüses talvõlaulu lumõmehest. Oppaja saava esi olla luumisõ man ja esi naid kõrraga ka tarvitama naada: läävä iispäävä tüüle ja saava õkva nätä, kuis laulu latsilõ miildüse.»
A kiä omma nuu inemise, kiä niimuudu laulõ loova? «Neo omma oppaja, kiä putusõ latsiaian kokko võro keele oppamisõga,» seletäs Võro instituudi keelepesäspetsiälist Haugi Evely. «Kõik nä ütlese, et seo om näide südameasi, ja seo süämeasi hoit keelepesäseltskunda kuun joba päält kümne aasta. Rahvast, kiä võro keele oppamisõga Vana-Võromaa latsiaidun kokko putus, om 40–50 inemist, ku lukõ sisse ka direktri, kes seod asja majan tugõva. Oppajit om kongi 30. Parla om Vanal-Võromaal 13 latsiaian 15 rühmä, kon om keelepesä. Tuu tähendäs, et üts kõrd nädälin tetäs harilikkõ latsiaia tegemiisi võro keelen,» kõnõlõs tä.
Et periselt võro kiilt kõnõlõma naada, tuujaos om ütel pääväl nädälin umakeelitsist tegemiisist kül veidü, a sääne päiv nädälin kasvatas latsin lämmind tunnõt võro keele vasta ja avitas näil tsipa inämb tähele panda tuud, määndsit väärt asju tan Võromaal om, löüd Haugi Evely.
UL
Vene Inge, Helekivi Vivian ja Tillemanni Ülle laulva laulu esäpääväst. Kapi Linda, Kaarsalu Pille ja Vaheri Kätlin kullõsõ. Rahmani Jani pilt
